Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja Aiarajatised OÜ (edaspidi nimetatud ka „töövõtja“) esitas 27. septembril 2012 Tartu Maakohtule hagi kostja Jägala Energy OÜ (edaspidi nimetatud ka „tellija“) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8 367.44 eurot ja viivis 1 497.77 eurot, s.o kokku 9 865.21 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 28.09.2011 töövõtulepingu nr 373B (edaspidi leping), mille alusel töövõtja kohustus tegema tellijale tööd vastavalt hageja poolt esitatud hinnapakkumistele. Töö kogumaksumuseks leppisid pooled kokku 49 604 eurot, sh käibemaks. Kostja on vastavalt lepingule tasunud järgmised arved: arve nr 289 summas 4 960.40 eurot, arve nr 292 summas 21 325.64 eurot, arve nr 293 summas 11 742.90 eurot ja arve nr 294 summas 4 960.40 eurot. Tööde lõpetamisel 06.03.2012 esitas hageja kostjale e-kirjaga üleandmisevastuvõtmise akti ja arve nr 302 summas 8 367.44 eurot, mille kostja on jätnud tasumata. Nimetatud arvel oli hageja poolt maha arvestatud vastavalt poolte kokkuleppele liugväravate betoneerimistööd ja 5 võrkpaneeli kõrgusega 2 m. Viimane arve sisaldas lisatöid ja -materjale, milles hageja ja kostja olid töö tegemise käigus kokku leppinud. Kostja põhjendas 07.03.2012 saadetud e-kirjas arve tasumata jätmist sellega, et 29.01.2012 e-kirjas viidatud puudused on kõrvaldamata. Pärast 22.03.2012 kostja e-kirja saamist hakkas hagejale selgeks saama, et kostjal ja hagejal on erinevad arusaamad töö vastavusest lepingutingimustele ning töö kvaliteedist. Hageja tegi eksperdi kaasamise ettepaneku, millega kostja nõustus. Kostja esitas 05.06.2012 hagejale Urmas Nugini koostatud arvamuse, mille kohaselt töö täidab ettenähtud funktsiooni. Hageja saatis kostjale e-kirja teel arvamuse, milliseid parandusi ollakse kliendi huvides nõus tegema, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja leiab, et töö oli valmis selle üleandmise hetkel 06.03.2012. Töö täidab oma üldist funktsiooni, s.o on toimiv piirdeaed Jägala hürdoelektrijaamale. Töö, mille hageja kostjale üle andis, on sihtotstarbeliselt kasutatav ning vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja leiab, et kostja etteheited on seotud peamiselt pisivigade ja puudustega, mida nii suure objekti puhul võib ette tulla. Hageja on parandanud kõik vead, mis kostja esitas 29.01.2012 pretensioonis. Hiljem on hageja teinud mõningaid pisiparandusi. Seega on hageja teinud töö vastavalt lepingule valmis ning selle kostjale üle andnud. Hagejale teadaolevalt on kostja tööd kasutama asunud. Hageja leiab, et kuna poolte vahel lepiti kokku lepinguväliseid lisatöid, siis andis kostja positiivse hinnangu valminud lepingulistele töödele. Kostja on kohustatud valmis töö vastavalt VÕS §-le 638 vastu võtma, mistõttu on hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Vastavalt lepingu p-le 2.2.4 on kostjal kohustus tasuda ülejäänud lepingujärgne tasu peale tööde vastuvõtmist 5 tööpäeva jooksul. Kuna arve on tasumata, on hagejal õigus vastavalt lepingu p-le 7.2 nõuda viivist 0,1% päevas tasumata summast iga viivitatud

kalendripäeva eest. Hageja arvestab viivist 13.03.-05.09.2012, s.o 179 päeva eest summas 1 497.77 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnistanud, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostjal arve nr 302 tasumise kohustust veel tekkinud, sest töö ei ole vastu võetud. Samal põhjusel puudub alus viivise arvestamiseks. Poolte vahel toimus enne viimase arve esitamist aktiivne suhtlus, mille käigus kostja juhtis korduvalt tähelepanu puudustele töös. Kostja esitas 11.03.2012 e-kirjas hagejale pretensiooni, et hageja ei ole kõrvaldanud kostja 15.01.2012 ja 29.01.2012 e-kirjades nimetatud puudusi, ja teatas, et ei võta tööd vastu. Asjatundja U. Nugini arvamus ja H. Kase ekspertiis kinnitavad kostja seisukohta, et hageja töö ei ole valmis ja kostja ei ole kohustatud seda vastu võtma. Hageja kohustuseks on tõendada, et töö on tehtud täielikult ja lepingutingimustele vastavalt (VÕS § 638 lg 2). Kostja leiab, et lepingu järgi töö vastuvõtmisest keeldumise kriteeriumid on täidetud. Lepingu p 2.3 kohaselt võib esitada pretensiooni kõikide puuduste (oluliste ja ebaoluliste) korral, mistõttu ei ole pretensiooni esitamisel puuduste kvalifitseerimine oluline. Kostja võis õiguskaitsevahendina keelduda arve nr 302 tasumisest. Vaidlust ei ole selles, et kostja huviks lepingu sõlmimisel oli saada Jägala hüdroelektrijaamale toimiv piirdeaed, mis takistaks kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu hüdroelektrijaama tehnoloogilistele konstruktsioonidele ning kanalile. Asjatundja U. Nugini 01.06.2012 arvamuses on tuvastanud järgmised asjaolud: hüdroelektrijaama kanali alguses on loomavõrguga võrkaia paigaldus lõpetamata; kanali paremal kaldal peaks võrkaia võrk olema teisel pool poste; kolme tiibvärava alumise ääre ja all oleva maapinna vahel on liiga suur õhuvahe jne. Seega on aia rajamise eesmärk täitmata, sest loomade ja kõrvaliste isikute ligipääs kostja territooriumile on jätkuvalt avatud. Veelgi tõsisem probleem on see, et võrkaed on kanali paremal kaldal paigaldatud valele poole aiaposte. Üldine tava aedade ehitamisel on selline, et postid jäävad piiratava territooriumi sissepoole. Selliselt ehitatud aed on tugevam väljapoolt avalduva jõu vastu. Seetõttu ei ole töö tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja leiab, et hageja vastutust ei välista väide, et Jägala Energy OÜ instruktsioonidele tuginedes ehitati piirdeaed kohta, kus pinnas ei ole piisavalt kuiv. Eksperdiarvamuse kohaselt on sellisesse kohta ehitamine teatud erinõuete järgimisel võimalik. OÜ Aiarajatised professionaalse ehitusettevõttena oleks pidanud nimetatud nõudeid arvestama või selle võimatuse korral vähemalt teavitama Jägala Energy OÜ-d. Niiskele pinnasele ehitamine eeldab ehitustöövõtjalt oodatavate eriteadmiste olemasolu, mistõttu on välistatud tellija juhiste küsimine ja nende järgimine. OÜ Aiarajatised ei saaks seega vältida vastutust, viidates Jägala Energy OÜ juhistele, isegi kui viimane neid andnud oleks (mis pole tõendatud). Kostja märgib, et kui kohus leiab, et kostja oli kohustatud töö vastu võtma, siis oli kostjal seadusest tulenev õigus keelduda tasu maksmisest. Tööde vastuvõtmise kohustuse tekkimine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Seega võib kostja VÕS § 111 lg 1 ja lg 3 alusel keelduda arve nr 302 tasumisest, kuni hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ja oma kohustust täitnud. Eeltoodust tulenevalt oli kostja keeldumine arve nr 302 tasumisest õiguspärane ning seetõttu puudub alus ka hageja kasuks viivise arvestamiseks lepingu p 7.2 järgi. Kostjal on hageja vastu nõue kahju hüvitamiseks. Kostja sõlmis 07.11.2011 If P&C Insurance ASiga kindlustuslepingu, mille kohaselt kostja pidi tagama Jägala hüdroelektrijaama territooriumi piiramise piirdeaiaga hiljemalt 30.11.2011. Antud asjaolust tulenevalt määrati töö lõpetamise tähtajaks 02.12.2011. Kuna hageja tööd valmis ei saanud, siis oli kostja sunnitud tegema kulutusi kokku summas 6 821.82 eurot, millele lisanduvad valesti paigaldatud aia (ulukiaed paigaldatud sissepoole aiaposte) kõrvaldamisega tekkivad kulud summas 27 616.80 eurot. Kokku on hageja kostjale seoses töö puuduste kõrvaldamisega kostja enda poolt tekitanud kahju vähemalt summas (6 821.82 + 27 616.80) 34 438.62 eurot. Tuginedes VÕS § 115 lg-le 1, võib kostja nõuda hageja

poolt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-8008 p-s 32 toodud seisukohale, võib kostja keelduda arve nr 302 maksmisest lõplikult, sest kostjal on hageja vastu rahaline nõue VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 646 lg 5 alusel. Seega saab kostja enda nõude (34 438.62 eurot) tasaarvestada hageja nõudega vastavas osas. Kokkuleppel hagejaga on kostja kandnud töö teostamise käigus kulusid seoses liugväravate vundamendi rajamisega summas 4 504.80 eurot. Nimetud nõude soovib kostja lisaks kahju hüvitamise nõudele tasaarvestada hageja nõudega.

KOSTJA VASTUHAGI

Kostja esitas 20.02.2014 vastuhagi, milles palub mõista OÜ-lt Aiarajatised välja Jägala Energy OÜ kasuks 36 741.56 eurot ja jätta menetluskulud OÜ Aiarajatised kanda. Kui kohus peaks rahuldama kostja nõuded hageja vastu osaliselt või täielikult, palub kostja rahuldatud nõuded tasaarvestada hageja nõuetega kostja vastu vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Vastuhagiavalduse kohaselt ei ole hageja käesoleva ajani kõrvaldanud U. Nugini 01.06.2012 hinnangus ja H. Kase 28.11.2013 eksperdiarvamuses nimetatud puudusi ega teisi kostja poolt varasemalt väljatoodud lepingule mittevastavusi. Töövõtja on lepingut rikkunud, sest töö ei vasta lepingutingimustele, tehtud tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning tööd ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt. Töövõtja poolt tehtud töö ei täida lepinguga tööle seatud ning seadusest tulenevat eesmärki tõkestada inimeste ja loomade ligipääsu Jägala hüdroelektrijaama kompleksile ja on territooriumi kasutajatele ohtlik. Lisaks ei vasta töö isegi keskmisele kvaliteedile. Seetõttu ei vasta töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 mõistes ja OÜ Aiarajatised on lepingut rikkunud. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Rikkumised ei ole vabandatavad ning kostja poolt kantud kahju tuleb seetõttu hüvitada. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitamise tulemusena luua olukord, kus töös ei esine eelnevalt kirjeldatud puudusi ja tegematajätmisi. Puuduste kõrvaldamisega kostjale tekkivad kulutusi tuleb näha hageja poolt kostjale tekitatud kahjuna. Kostja hinnangul ei ole majanduslikult otstarbekas ega suures osas ka võimalik ebakvaliteetselt tehtud tööd parandada, vaid odavam on aed teatud osas uuesti ehitada. Võimaluste piires plaanib kostja kasutada olemasolevaid materjale. Kostja on võtnud Fagel Industrial OÜ-lt hinnapakkumise, mille kohaselt on ümberehituse kulude, so kahju suuruseks 31 589.24 eurot. Kuna töö ei valminud tähtaegselt, pidi tellija tegema kulutusi kindlustuslepingu rikkumise vältimiseks. Kuna töövõtja valmistatud tiibväravad vajusid läbi, tellis OÜ Jägala Energy värava ümberehituse OÜ-lt Fiadore hinnaga 417.60 eurot. Väljavahetamist vajasid ka 20 aiapaneeli, mis koos paigaldustarvikute soetamisega maksid 229.92 eurot. Tellija palub kohtul töövõtjalt välja mõista kulutused 647.52 eurot. Tellija sõlmis väravate betoneerimistööde tegemiseks lepingu Heliora Ehitus OÜ-ga, kelle töö maksumuseks oli 4 504.80 eurot. Vastavalt eksperdiarvamuse ple 2.5.9 on Heliora Ehitus OÜ hinnapakkumisel näidatud betoneerimise maht sisuliselt sama, mis töövõtja koostatud joonisel. Selle osa poolte vahel kokkulepitud tööst on pidanud tellija asemel tegema töövõtja.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

OÜ Aiarajatised oma 15.04.2014 vastuses vastuhagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski vastuhagis nimetatud puudustest käsitletav varjatud puudustena. Nimetatud tööd on eelnevalt tellija poolt vastu võetud ja nende eest on tasutud. Tööde ülevaatus toimus VÕS § 643 kohaselt teostatud tööde üleandmise ja arvete tasumise vahepealsel perioodil. Nimetatud perioodil oleks pidanud toimuma ka võimalikest puudustest teatamine mõistliku aja jooksul (VÕS § 644). Vastuhagi on esitatud 20.02.2014 ehk üle kahe aasta hiljem, kui OÜ Jägala Energy tööd vastu võttis.

Töövõtjale ei esitatud tööde teostamiseks projekti. Seoses tellija poolt teostatud eeltööde olulise viibimisega lükkus aia lõplik valmimine edasi. Tööde lõpetamise tähtaja kokkulepe sisaldub lepingu p-des 3.2, 9.1 ja 9.3. Tellija poolt 29.01.2012 esitatud pretensioon ei vasta pretensioonide esitamise korrale, kuna see pole selge ega täpne, samuti on pretensioonis subjektiivseid hinnanguid (pole nähtav, visuaalselt häirib, viltu, kriuksub) ning selles pole viidatud ühelegi aktile ega standardile. Suur osa nn vaegtööde loetelust on põhjendamata. Esinenud pisivead parandati koheselt, kui tellija neile tähelepanu juhtis. Aia ehitamisel on tavapärane, et teatud reguleerimistöid, näiteks väravate loodimine, tehakse garantiitööde käigus siis, kui postid on vajunud. Ka U. Nugin jõudis järeldusele, et aed vastab ettenähtud funktsioonidele. Aed ja väravad on praeguseks igapäevases kasutuses ja neile ekspluatatsiooni käigus tekkinud vigastusi on raske eristada hüpoteetilistest ehitusvigadest, millele tellija vastuhagis viitab. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse töö kasutusele võtmisel, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. OÜ Jägala Energy on vastuhagis esitatud nõude rajanud kohtumenetluse käigus valminud ekspertiisile. Samas viitab ekspert ekspertiisi p-s 2.5.8., et antud piirdeaia paigaldamist ei reguleeri kehtivad standardid. Töövõtja leiab, et võrk ei ole ebaõigele poole paigaldatud. Juhendkaart RT-E 89-005 PIIRDEAIAD ei ole kolmandatele isikutele vabalt kättesaadav ja reguleerib puitaedade paigaldamisega seonduvat ning paljud nõuded ei ole kohaldatavad loomatõkkeaia puhul. Töövõtja on tööde teostamisel lähtunud tootjate juhenditest ning kokkulepetest tellijaga. Tellija esindaja viibis pidevalt tööde teostamise juures ning andis juhtnööre aia paigaldamise osas. Töövõtja märgib, et tellija teostada olid kõik pinnasetööd ning seetõttu on kohatu viidata õhuavadele kui puudusele. Hageja paigaldas aia loodis ning 2,5-meetriseid paneele ei ole võimalik paigaldada maapinnaga ühetasaselt, kui pinnastööd on enne või pärast aia paigaldamist tellija poolt tegemata. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. Tellija viited visuaalsele häirivusele on põhjustatud muuhulgas sellest, et ta lasi töövõtjal aia paigaldada selleks ebasobivasse kohta, kus pinnas ei ole piisavalt kuiv ja osa aiast saab üleujutatud projekteerimisvea tõttu. Eelnevast tuleneb postide mõningane viltu vajumine. Tellija nõuab VÕS § 646 lg-le 5 tuginedes kahjude hüvitamist, mis moodustavad lepingu hinnast ligikaudu 70%. Tellija nõudega ei nõustu, sest kahju ei olnud hagejale ettenähtav ega ole hageja tegevusega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 2 ja 3).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: -

-

-

28.09.2011 sõlmisid tellija ja töövõtja töövõtulepingu, millega OÜ Aiarajatised kohustus tegema OÜ-le Jägala Energy tööd vastavalt kostja hinnapakkumistele. Tööde maksumuseks lepiti kokku 49 604 eurot ja tööde tähtajaks oli 02.12.2011. Töö sisuks oli Jägala hüdroelektrijaama territooriumile piirdeaia rajamine (860 m pikkune ning 2,03 m ja 2,43 m kõrgune keevispaneelaed, 625 m pikkune ja 2 m kõrgune võrkaed, 2 liugväravat (laiused 5 m ja 4 m), 2 kahe tiivaga tiibväravat (laius 5 m), 1 kahe tiivaga tiibvärav (laius 4 m), 4 ühe tiivaga tiibväravat (laius 3 m) ja 3 jalgväravat (laius 1 m)), mis pidi takistama kõrvaliste isikute ja loomade (milliste loomade, see on täpsustamata) juurdepääsu hüdroelektrijaama tehnoloogilistele konstruktsioonidele ja kanalile. Aia paigaldamise projekti ei ole koostatud.

-

-

-

Kostja on tasunud arve nr 289 summas 4 960.40 eurot, arve nr 292 summas 21 325.64 eurot, arve nr 293 summas 11 742.90 eurot, arve nr 294 summas 4 960.40 eurot, kokku 42 989.34 eurot. Hageja esitas 06.03.2012 kostjale e-kirja teel üleandmise-vastuvõtmise akti ja viimase arve nr 302 summas 8 367.44 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Kostja teatas 11.03.2012 e-kirjas hagejale, et ei võta tööd vastu ja esitas pretensiooni. Kostja tellis värava ümberehituse OÜ-lt Fiadore (kulu 417.60 eurot koos käibemaksuga) ning vahetas välja 20 aiapaneeli (kulu 229.92 eurot koos käibemaksuga), samuti tellis liugväravate jaoks betoneerimistööd Heliora Ehitus OÜ-lt (kulu 4 504.80 eurot koos käibemaksuga). Riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase 28.11.2013 eksperdiarvamuse kohaselt Piirdeaial esineb avasid, mis ületavad lubatud mõõte (15 cm). Arvestades, et osale kanali kallastele ei ole piirdeaia paigaldamist tellitud, ei taga nendes lõikudes ka OÜ Aiarajatised poolt teostatud töö puuduste kõrvaldamine ulukite täielikku läbipääsu piiramist.

Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastab nõuetele ja lepingutingimustele, kas kostja on kohustatud teostatud töö vastu võtma ja selle eest hagejale tasuma või on hageja tekitanud kostjale kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Töövõtja nõuab tellijalt lepingujärgse tasu maksmist arve nr 302 kohaselt (I kd tl 22). Nõude rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks on vaja kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. VÕS § 641 lg 2 kohaselt Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi, 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 3 kohaselt Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 1 juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 15.01.2012 e-kirjas (I kd tl 91-92) on tellija viidanud 33-le puudusele. 29.01.2012 e-kirjas (I kd tl 30-33) on tellija toonud välja 33 parandamata puudust, mis puudutavad väravate hingede

mitteühtivust (1 duubelvärav, 2 tiibväravat) (e-kirja p 1, 3, 4,) , 4 posti väljavahetamist (p 2), 10 paneeli väljavahetamist (p 5, 7, 9, 11), mutritelt katete puudumist (p 6, 27, 33), paneelide kinnituste puudumist (p 8), 3 värava hinge poltide korrastamist (p 10, 21, 32), 2 liugvärava rulliku reguleerimist, vilkuri ümberpaigaldamist, posti vahetamist (p 12, 29), postimütside kinnitamist (p 13), tiibvärava postidel mütside puudumist (p 15), 2 viltust aiaposti (p 16, 17), katkist piiriposti mütsi (p 18), pingutustraadi ja võrgu kinnituste lisamist (p 19), kummist mütsi vahetamist plastmütsi vastu (p 20), 8 aiapostil mütside puudumist (p 22, 31), asjaolu, et 23-l postil on diagonaalid viltu (p 23), jalgvärava ülemise hinge alumise poldi kinnitamist (p 24), slipi värava reguleerimist, poltide kinnitamist (p 25), asjaolu, et slipi värava jõepoolse tiiva hinged ei sobitu, mistõttu tuleb värav vahetada (p 26), 2 vigastatud paneeli (p 28, 30). Lisaks on kostja oma e-kirjas (I kd tl 101) toonud puudusena esile asjaolu, et müüritiselt on aiapaneeli paigaldamiseks lõigatud ülemäära palju ära käsipuud, mille taastamine on vajalik müüritisel viibijate ohutuse tagamiseks. 11.03.2012 e-kirjas (I kd tl 100) on tellija esitanud pretensiooni, milles ta viitab 15.01.2012 ja 29.01.2012 e-kirjades toodud puuduste kõrvaldamata jätmisele ja teatab, et Jägala Energy OÜ ei võta vastu tööd, sest see ei vasta töövõtulepingu tingimustele. Pooled on tellinud Urmas Nuginilt asjatundja hinnangu, kohtu määramisel valmis Hannes Kase koostatud ehitustehniline ekspertiis, mille pinnalt on kostja töö puuduste nimekirja täiendanud. Tuginedes asjatundja arvamusele ja ekspertiisiaktile on tellija kohtumenetluses peamise puudusena esile toonud asjaolu, et osaliselt on võrkaed paigaldatud ebaõigesti selliselt, et postid on väljaspool aeda. Töövõtja väitel paigaldati aed kooskõlas tellija poolt saadud juhistega, taolise paigalduse korral on kergem muru niita ja aiatootja väitel ei ole vahet, kummale poole poste aed paigaldada. 14.02.2013 kohtuistungil (I kd tl 179) on hageja esindaja avaldanud, et projekti selle kohta, kuidas postid paigaldada, ei ole ning see, et postid jääksid väljapoole, oli tellija soov, et saaks muru niita. Ühtegi normi või tava ei ole tegelikkuses olemas, kuidas aiapostid peaksid olema. Kohus leiab, et töövõtja vastuväide on põhjendatud. Kostja, sõlmides lepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses, oleks pidanud kostja väitel üldteadaolevale (kostja vastus hageja vastusele 31.01.2013 p 2.20, I kd tl 173) asjaolule koheselt tähelepanu juhtima. Tellija ei ole ei 15.01.2012 e-kirja ega 29.01.2012 e-kirja 33-s punktis kordagi maininud aiavõrgu valele poole poste paigaldamist, kuigi kostja esindaja on käinud aia korduvalt läbi, leides hulgaliselt erinevaid puudusi. See etteheide tekib alles pärast 1. juunit 2012, kui U. Nugin esitas oma arvamuse. Samuti ei ole tellija esitanud ühtegi pretensiooni aiapaneelide ja aiavõrgu kõrguse kohta maapinnast enne U. Nugini 01.06.2012 arvamuse saamist. Kui tellija soov oli saada nn loomakindlat aeda, siis oleks ta pidanud viivitamatult pärast töö ülevaatamist juhtima tähelepanu tema teada üldteadaolevatele asjaoludele: aiavõrk on kohati valel pool aiaposte ning aia all on kohati liiga suured õhuvahed. Tellija ei ole seda teinud. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Töövõtja on vastuses hagile esitanud sellesisulise vastuväite, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. U. Nugini arvamuse kohaselt täidab aed talle seatud eesmärki (I kd tl 66). Kui tellija oleks kohe nimetatud puudustele viidanud, oleks töövõtja saanud võrgu ümber paigaldada või paneele ümber tõsta juba töö käigus. Kohus nõustub töövõtjaga ka selles, et lepingu p-s 5.3.1. (I kd tl 8) oli tellija kohustatud enne töövõtja poolt töö alustamist piirdeaia aluse maapinna planeerima. See tähendab, et pinnase ettevalmistamine/tasandamine aiapostide paigaldamiseks oli tellija ülesanne. Kohus juhib tähelepanu, et eksperdiarvamuse kohaselt on selliseid avasid paiguti (eksperdiarvamus p-d 2.3.2.1, 2.3.2.3, 2.3.2.9, 2.3.2.10, 2.3.2.23, 2.3.2.24, 2.3.2.26, 2.3.2.27, 2.3.2.29 ja 2.3.2.30), samuti märgitakse, et need avaused tulenevad asjaolust, et aed asetseb kallaku peal. Ekspert on ühtlasi selgitanud, et kallakul asuvate paneelaia avad on kõrvaldatavad täiendava kaldu lõigatud paneeli osa lisamise teel (eksperdiarvamuse p 2.5.7., II kd tl 12). Tellija ei ole millegagi põhjendanud aiavõrgu või –paneeli ümbertõstmist ainult sellel põhjusel, et aia all on liiga suur õhuvahe. Kuna

lepingu järgi olid pinnasetööd tellija teha, siis oleks saanud tellija ülemäärased avaused pinnasega täita. ei saa vältida vastutust, viidates Jägala Energy OÜ juhistele, isegi kui viimane neid andnud. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et aed ei taga ohutust territooriumi kasutajatele, kuna väravate vilkurid ei ole nähtavad (eksperdiarvamuse p-d 2.3.2.4 ja 2.3.2.28) ning platvormi ohutuspiire sisaldab lahtist lõiku (eksperdiarvamuse p 2.3.2.19). Tellija leiab, et selles osas ei vasta töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ning on töövõtja tähelepanu selle juhtinud esitatud pretensioonides. Kohus on seisukohal, et ohutusnõuetele vastavuse puudumine on tõendatud kostja osutatud eksperdiarvamuse punktides tooduga. Töö parandamise kulud (vilkurite ümberpaigutamine) jäävad selle tõttu töövõtja kanda hageja poolt esitatud kahjuhüvitusnõude alusel. VÕS § 638 teise lause kohaselt töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohtu lahendi nr 3-21-16-06 p 11 kohaselt võib õigust jätta töö vastu võtmata tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Töövõtja poolt rajatud piirdeaiad täidavad oma ülesannet. Olulised puudused on 2 jalgvärava (aialõigul paisust Ruu-Ihasalu teeni asuva jalgvärava ja vasakpoolses paneelaias oleva jalgvärava uuesti betoneerimine: eksperdiarvamuse p 2.3.2.9. ja p 2.3.2.29 kohaselt on aiapostid nii palju viltu, et luku keel ei ulatu pessa) ja 3 tiibvärava (4000x2000 mm, 5000x2000 mm ja 3000x2000 mm) osas, mille postid on viltu, väravatel on vähe hingi, mistõttu need on viltu vajunud ja väravad ei sulgu korralikult, mis on tõendamist leidnud nii U. Nugini kui ka ekspert H. Kase arvamustega (I kd tl 64, 65; II kd tl 10-11, eksperdiarvamuse p 2.3.2.21., p 2.3.2.24., p 2.3.2.30). Väravate postid tuleb ümber betoneerida, tiibväravad - asendada. Paisul paikneva jalgvärava paneeli vahetamise vajadust eksperdiarvamuses märgitud ei ole. Samuti ei ole jalgvärava paneeli vahetamise vajadust märgitud tellija pretensioonides jaanuaris 2012. Kohtule ei ole tõendatud tellija poolt väidetavalt juba varem vahetatud tiibvärava puudused (hüdroelektrijaama kanali suudmes paremal kaldal asuva kahe tiivaga värava ümberehitus OÜ Fiadore poolt hinnaga 417.60 eurot, II kd tl 45, I kd tl 122) ning 20 aiapaneeli väljavahetamise vajadus materjalide maksumusega 229.92 eurot (Lektar Eesti OÜ arve nr 1203549, 28.11.2012). Tellija ei ole esitanud töövõtjale (vähemalt kohtule ei ole esitatud) ühtegi etteheidet tehtud tööde kohta 12.10.2012 seisuga (OÜ Fiadore arve nr 12101201, 12.10.2012). Samuti ei ole fikseeritud 28.11.2011 seisuga puudusi töövõtja poolt paigaldatud 20 aiapaneeli osas, mis vajaksid väljavahetamist. Eksperdiarvamuse p 2.5.7. kohaselt ei näe ekspert vajadust 20 aiapaneeli vm hulga väljavahetamiseks (II kd tl 12). VÕS § 644 lg 3 kohaselt tuleb puudustest töös teatada töövõtjale koheselt. VÕS § 127 lg 3 kohaselt Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tellija väitel tuli värava asendamise töö teha kindlustuslepingu tingimuste täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd töövõtulepingus viide kindlustuslepingu tingimuste täitmise vajadusele puudub, ei vastuta töövõtja tellija ja kindlustusandja vahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus on seisukohal, et pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja oli puuduste kirjeldamisel piisavalt detailne: 15.01.2012 e-kirjas (I kd tl 91-92) on kostja viidanud 33-le puudusele. 29.01.2012 e-kirjas (I kd tl 30-33) on kostja toonud välja parandamata puudused. Loetletud puuduste osas on tellija töövõtjat informeerinud ning töövõtja oli kohustatud puudused kõrvaldama või keeldudes sellest, põhjendama, miks ei ole tegemist puudustega töövõtja poolt tehtud töös, vaid muude asjaoludega. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et kuna võrkaia paigaldus ei ole lõpetatud ja ligipääs kostja territooriumile on endiselt avatud, siis ei ole töövõtja lepingut korrektselt täitnud. Tellija ei

ole hüdroelektrijaama kanali algusesse vasakul kaldal ning kahe silla vahelisele alale paremkaldal aeda tellinud. Eksperdiarvamuse p-st 2.3.1. nähtub, et Jägala tammist lähtuva kanali vasakkaldal on liugväravast kuni sõiduteeni paigaldatud üksnes võrkaia postid, võrku ei ole ning vastavalt paikvaatlusel antud osapoolte ütlustele, ei kuulunud see esialgsesse tööde mahtu (II kd tl 8) ja pst 2.3.2.32, et sildade vahelise kanali vasakkaldale ei ole aia paigaldamist tellitud (II kd tl 11). Eeltoodust tulenevalt jäävad tellija süüdistused töö eesmärgi (tekitada piiratud territoorium) täitmata jäämisest paljasõnalisteks. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (RKTKo 3-2-1-80-08 p 32). Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ-lt Jägala Energy hageja kasuks välja mõista arve nr 302 alusel 8 367.44 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole tõendanud, et arvel märgitud materjale ei ole kostja tellitud aia rajamisel kasutatud. Töö on lõpetatud, seega on muutunud sissenõutavaks ka töötasu nõue. Tasu alandamise nõuet ei ole kostja hageja vastu esitanud. Hageja arvel nr 302 märgitud summa koos käibemaksuga tuleb tasaarvestada Fagel Industrial OÜ hinnapakkumises nr 643/2014 (II kd tl 48-49) toodud hinnapakkumistega järgmiste tööde osas: „Paisu sillal oleva paneelaia asendamine uute postidega“ (pakkumises on toodud ankurplaadiga postid, vastavalt ekspert H. Kase ettepanekule, mis tagavad aia vastupanuvõime tuule mõjule ja võimalikule füüsilisele mõjutamisele) summas (1010.10+1128+522.64+94.33+km) 3 306.08 eurot; „Jalgvärava ümberehitus“ summas (2x175+km) 420 eurot; „Tiibväravate ümberehitus“ summas (531.23+1252.40+461.77+162+56.72+900+km) 4 036.94 eurot; „Vilkurite ümberpaigutus“ summas (35+35+km) 84 eurot; „Keevitustööd“ summas (40+km) 48 eurot, kõik kokku 7 895.02 eurot. OÜ Aiarajatised on olnud seisukohal, et kõik tellija poolt esile toodud puudused on kõrvaldatud või väidetud puuduseid ei eksisteeri (nt paisu sillal oleva piirdeaia ebakvaliteetsus) ning töö on valmis. Kuigi töövõtulepingu hinnapakkumises (I kd tl 12) on samuti märgitud ankurplaadiga aiapostid, ei ole need sillale ilmselt paigaldatud ankurplaadiga, sest ekspert on asunud seisukohale, et postid on kinnitatud ilma ankurplaadita ning teeb ettepaneku seda siiski teha aia püsivuse tagamiseks. Ulukitara ümberehitamise, jalgvärava ja paneelaia paneelide uuestipaigalduse kulud jäävad tellija kanda puudustest õigeaegse teatamata jätmise tõttu ning selle tõttu, et eksperdiarvamuse kohaselt piisab täiendava siilu lisamisest tarale, puudub vajadus terve aia ümberehitamiseks (töö kalkulatsioon puudub). Tellija on soovinud teha tasaarvestust Heliora Ehitus OÜ poolt teostatud betoneerimistööde maksumuse, so 4 504.80 euro ulatuses. Tellija väitel on tegemist liugväravate vundamendi rajamisega, mille pidi töövõtulepingu kohaselt tegema töövõtja, kes aga oli ajahädas. Tööde tähtaegse valmimise eesmärgil sõlmiski tellija lepingu Heliora Ehitus OÜ-ga. Tööd on valmis, tööde maht on kinnitatud ekspert H. Kase arvamusega. Töövõtja on seisukohal, et tegemist on lepinguvälise tööga, mida OÜ Aiarajatised tegema ei pidanud.

Selle seisukohaga ei ole kohtu arvates kooskõlas arvel nr 302 toodud krediteerimine summas 250 eurot selgitusega „Liugväravate betoneerimistööd“. I kd tl 100 on Jägala Energy OÜ juhataja Märt Kiiseli e-kiri töövõtja esindajale Rasmus Dsilnale. Kirja viimase lõigu kohaselt „... Samuti leppisime me kokku, et tammi juures asetseva liugvärava vundamendi betoneerimistööde kulud jaotatakse poolte vahel, sest Jägala Energy tellimusel ning Teiega kokkuleppel teostati vastava vundamendi betoneerimistööd ca 2 korda suuremas mahus lähtuvalt visuaalse pildi parandamise vajadusest ning praktilisest kaalutlusest.“ Eksperdiarvamuse lisas on R. Dsilna poolt joonestatud tugiseina pikilõige koos tööde ja materjalide nimetustega. Projektile vastab I kd tl 128 olev Heliora Ehitus OÜ hinnapakkumine Jägala paisu tugiseina betoneerimistööde kohta maksumusega 4 504.80 eurot. OÜ Aiarajatised hinnapakkumises nr 373B2 (I kd tl 14) on pakutud liugväravate betoneerimise töö tegemist koos muu paigaldusega hinnaga 200 eurot tükk. Kohus on seisukohal, et OÜ Aiarajatised hinnapakkumine ilmselgelt ei vasta II kd tl 29 oleval projektil ettenähtud tööde mahule ja materjalide kulule. OÜ Aiarajatised on vähendanud kummagi liugvärava paigaldamise kulu 125 euro võrra, st eelduslikult betoneerimistööde mahus. OÜ Jägala Energy seaduslik esindaja on kinnitanud, et tammi juures asuva liugvärava vundamendi betoneerimistööd tehti oluliselt suuremas mahus kui see oli toodud töövõtja hinnapakkumises. E-kirjast ei nähtu, et kokku lepiti betoneerimistööde kulude võrdses jagamises. Kohus on seisukohal, et OÜ Aiarajatised, olles loobunud mõlema liugvärava vundamendi betoneerimistööde eest tasu nõudmisest, ei pea osalema OÜ Jägala Energy poolt teiselt äriühingult tellitud ja sisult teistsuguse töö hüvitamises (tegemist on tugiseinaga, mitte ainult liugvärava vundamendiga). Töövõtuleping sõlmiti septembris 2011, projekt ja hinnapakkumine on koostatud novembris 2011. Tellija esindaja e-kirjast nähtub, et esialgset tellimust (projekti ei ole kohtule esitatud) on muudetud. Töö sisu olulisest muutmisest tulenevaid kulutusi, mis on oluliselt suuremad kui töövõtulepingu sõlmimisel esitatud hinnapakkumises, ei saa jätta tööde teostaja kanda, kohaldades VÕS § 639 lg 2 analoogiat: eelarve olulisel ületamisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt eelarvet ületava tasu maksmist. Tellija nõue 4 504.80 euro väljamõistmiseks töövõtjalt jääb rahuldamata. Eeltoodu alusel mõistab kohus OÜ-lt Jägala Energy OÜ Aiarajatised kasuks arve nr 302 alusel kasutatud materjalide ja tehtud töö eest 8367.44 eurot. VÕS § 646 lg 5 alusel tuleb OÜ-lt Aiarajatised OÜ Jägala Energy kasuks välja mõista 7895.02 eurot. OÜ Jägala Energy vastuhagi 28 846.54 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sh Fagel Industrial OÜ hinnapakkumine ulukitara ümberehituseks, jalgvärava ja paneelaia paneelide uuestipaigalduseks, OÜ Heliora Ehitus arve tugiseina betoneerimistööde eest, Fiadore OÜ arve väravate ümberehituse eest ning Lektar Eesti OÜ arve aiapaneelide eest. Tasaarvestades vastastikused nõuded mõistab kohus OÜ-lt Jägala Energy OÜ Aiarajatised kasuks välja (8367.44- 7895.02) 472.42 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. OÜ Aiarajatised on palunud hagis välja mõista kostjalt viivis lepingu p 7.2 kohaselt arvestusega 0,1 % viivitatud summalt päevas perioodi 13.03.2012 kuni 05.09.2012. so 179 päeva eest. Kohus on tuvastanud, et kostjal oli kohustus pärast vastastikuste nõuete tasaarvestamist maksta hagejale 472.42 eurot. Nimetatud summalt on viivis 179 päeva eest arvestusega 0,1% viivitatud summalt päevas, kokku 84.56 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on tunnustanud OÜ Aiarajatised nõuet lepingu alusel tasu saamiseks, kuid on samas tunnustanud ka kostja õigust saada hüvitist ebakvaliteetselt tehtud tööde eest ning on praktiliselt

tasaarvestanud OÜ Aiarajatised rahalise nõude. OÜ Aiarajatised rahaline nõue summas 9 865.21 eurot on rahuldatud 6,66 % ulatuses. OÜ Jägala Energy vastuhagi 36 741.56 euro väljamõistmiseks on rahuldatud 21,49 % ulatuses. Mõlema hageja nõuded on rahuldatud väga väikeses ulatuses, mistõttu kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud eksperditasu 1000 eurot, mis tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Kuigi OÜ Aiarajatised taotles eksperdi määramist, oli OÜ Jägala Energy esindaja antud vaidluses igati eksperdiarvamuse hankimise poolt. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.