Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
15. september 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-60677
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2011/81621 3680,91 euro ulatuses
Menetlustoiming
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, Rävala pst 4, 10149 Tallinn; [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja sai menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kätte 01.08.2014, kuid sellele kohtu nõutud 30 päeva jooksul vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 08.05.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 09.06.2014 (esmaspäeval). Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb tasutud riigilõivude 325 euro ning õigusabikulude 240 euro väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg-st tuleneb, et kui vastaspool menetluskulude avaldusele vastuväiteid ei esita, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et menetluskulud poleks suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Riigikohus on 26.06.2014 üldkogu määrusega asjas nr 3-21-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei saa kohus selles osas rakendada TsMS § 175 lg-t 1 ning kohtul tuleb kostja vastuväidete puudumisest hoolimata kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et taotletavad õigusabikulud on põhjendatud. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise ning kostja vastusele seisukoha koostamise eest. Tegemist on vajalike toimingutega. Ka neile kulunud aeg (1,5 h ja 0,5 h) ning õigusabitasu (120 eurot tund) on mõistlik. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejal tekkinud õigusabikulu 240 eurot. Hageja on hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasunud riigilõivu 11.12.2013 (t lk 22) kokku 325 eurot. Ka see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja kokku 565 eurot, mille tasumisega viivitamisel tuleb kostjal TsMS § 177 lg 2 alusel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.