2-14-54320/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-14-54320 Ajutise halduri poolt välja selgitatud Võlgniku kohustuste maht kogusummas 56 741,62 eurot moodustub põhiosas rahalistest kohustustest tarnijate, teenuste pakkujate ja üürileandja ees. Eeltoodust nähtuvalt ületavad Võlgniku kohustused Võlgniku vara mitmekümnekordselt. Arvestades Võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasoleva vara arvel kohustuste kogu ulatuses täitmine võimalik. Ka pankrotimenetluse kulude katmine kasvõi osaliselt pankrotivara arvelt on sisuliselt võimatu. Seega asub haldur seisukohale, et Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. VIII Kokkuvõte Pankrotiavaldus ja arvamus maksejõuetuse kohta Pankrotiavalduse kohaselt on Võlgniku juhatus seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puuduvad tervenemise võimalused. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, samuti ajutise halduri tasu maksmiseks. Pankrotiavalduse esitamisel täitis juhatuse liige talle äriseadustikuga pandud kohustust esitada pankrotiavaldus püsiva maksejõuetuse ilmnedes. Võlgniku maksejõuetuse tingisid väidetavalt kaks peamist asjaolu. Esimeseks põhjuseks suur konkurents toitlustusäris Kuressaare kesklinnas. Teise põhjusena tõi Võlgnik välja vähenenud turistide arvu. Kokkuvõttes viisid kaks eelkirjaldatud probleemkohta maksejõuetuse seisuni ja antud olukorras ei ole võimalik Võlgniku majandustegevusega jätkata. Juhatus ei näe võimalusi ettevõtte tervendamiseks, samuti ei näe juhatus võimalust kompromissiks. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse püüdlused leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks ja majandustegevuse jätkamiseks on ebaõnnestunud ning Võlgnik lõpetas tegutsemispinna üürilepingu 2014.a juunis, ka viimased arved on tasutud mai lõpu - juuni alguse seisuga. Halduri hinnangul on püsiv maksejõuetus seega tekkinud 2014.a juunis ning halduri hinnagul on pankrotiavaldus esitatud õigeaegselt. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotihalduril puudub hinnangu esitamise võimalus seoses KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnustele vastavusega, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine Võlgniku juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust Võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole Võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud Võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal põhjustas Võlgniku maksejõuetuse halb turuolukord, vähene arv turiste ning üleüldiselt vilets

2-14-54320 hooaeg antud tegevussektoris, ettevõtte läbimüük jäi loodetust väiksemaks ja saadud kasum ei katnud Võlgniku hädavajalikke tegevuskulusid. Ei aidanud lisatulu tekkimisele kaasa ka ka piljardilaudade üürimine. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. IX Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui Võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid, kuid hüvitamist vajavad ajutise halduri tasu ja kulud. Seoses võimalike hagimenetluse alustamisega oleks vajalik analüüsida nõuete sissenõudmise võimalusi ning kõik see nõuab raha. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mida oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. X Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 11). Ajutine haldur on suhelnud võlausaldaja esindajaga, tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelepärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente (nt majandusaasta aruanne) ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 29; § 30 teeb haldur ettepaneku:

21.augusti 2014.a. määrusega määras kohus võlausaldajatele või kolmandatele isikutele, tasuda Pärnu Maakohtu deposiiti antud asjas võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 3000 € 15 päeva jooksul, arvates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu deposiiti makseid ei tehtud. Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pankrotiseadus § 23 lõike 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 11,5 tunni eest, 96 eurot/ tund 1104 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131,01 eurot) ja kulule 300 eurot, sisaldab käibemaksu. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas Kuna võlgnikul puuduvad vahendid siis palub ajutine haldur riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude katteks summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna deposiiti maksmist ei toimunud, rahuldab kohus taotluse riigi vahenditest. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.