Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Otsuse avalikult teatavakstegemise 11. september 2014, Valga kohtumaja aeg ja koht 2-13-28148 Tsiviilasja number Tsiviilasi
X OÜ hagi E.M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviiasja hind
304,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X OÜ (reg.kood xxxxxxxx; aadress x); Hageja esindaja M. H. (x); Kostja E.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress x).
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt 15.02.2008.a esitas kostja laenutaotluse 4000 krooni, so 255,65 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus X OÜ internetikeskkonnas x ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. X OÜ rahuldas laenutaotluse ja 15.02.2008.a. sõlmis kostja X OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu nr xxxxxxxxx 4000 krooni, so 255,65 euro saamiseks (laenuperiood 30 päeva) ning laenusumma 4000 krooni eurot kanti kostjale üle. Laenu tagastamine pidi toimuma 1 maksena hiljemalt 17.03.2008.a. Laenusaajana on kostja teadlik, et tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 5.1. oli tal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist, lähtudes üldtingimuste p. 5.2. sätestatust. Kostja kasutas laenulepingu üldtingimuste p-s 5.1 sätestatud õigust laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks ühel korral. Laenu tähtaja pikendamine toimub X OÜ kodulehel x esitades taotluse. Arvestades teostatud tähtaja pikendamisi, kohustus kostja laenusumma ja intressid tagastama hiljemalt 17.04.2008.a, kuid kostja ei ole laenusummat ega intresse tagastanud. Kostja on tahtlikult rikkunud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jätnud laenulepingujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Kostja on teostanud osalisi tasumisi, millest hageja on arvestanud tasutuks tagastamata laenusumma 92,67 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise hetke seisuga kostja võlgnevus 217,3 eurot, sh 162,98 eurot tagastamata laenusumma, 54,32 eurot tasumata intressid. Arvestades, et kostja ei ole tagastanud laenu lepingujärgselt, arvestab hageja viivised alates esimese osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast võlaõigusseaduse kohaselt, so 8,75 % aastas ehk 0,024% päevas põhisummalt, so 162,98 eurolt. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 04.06.2013.a on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 73,30 eurot. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 73,30 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 162,98 eurot, tasumata intressid 54,32 eurot, seisuga 04.06.2013.a sissenõutavaks muutunud viivised 73,30 eurot põhinõudelt ( 162,98 eurot) ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid, alates 05.06.2013.a VÕS § 94 kohaselt, so
2 (4)
käesoleval hetkel 0,024% päevas, tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Samuti palub hageja mõista välja kostjalt kohtukulud, sh riigilõiv summas 60 eurot ja õigusabikulud 35 eurot kostja kanda.
Kostja teatas 28.06.2013 saabunud vastuses hagile, et on valmis leidma kompromissi, tasudes kuue kuu jooksul ära summad 162,98; 73,30 ja 54,32 (s.o põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivis ning intress). Samuti soovib kostja tasuda 60 eurot riigilõivu. Vastuse kohaselt lubas kostja hakata võlgnevust tasuma 10. juulil.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Vastavalt sama lõike punktile 8 võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja on oma vastuses hagile avaldanud, et on valmis tasuma summad, mis vastavad hagiavalduses esitatud summadele ning ei ole esitanud vastuväiteid, on nii hagiavalduse, selle lisade kui kostja vastusega tõendatud kostja võlgnevus. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks võlgnevuse põhjendatuse täiendavat analüüsi. Kohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks, kuid hageja teatel ei ole kostja kompromissettepanekule vastanud. Seisuga 14.04.2014 ei olnud pooled jõudnud kohtuvälisele lahendusele. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et tõendatud on asjaolu, et kostja võlgneb hagejale 290,60 eurot millest 162,98 eurot on põhivõlgnevus, 54,32 eurot intress ning 73,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.
3 (4)
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot ja hageja õigusabikuludest 35 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 60 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 35 eurot on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 60 eurot ja õigusabikulu 35 eurot, s.o kokku 95 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.