Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-26085
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank ja SA KredEx hagi OÜ VIIKING
INVEST,
HN ning TT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
84 414.07 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Margit Saar Iseseiva nõudega kolmas isik SA KredEx (registrikood 90006012, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn), esindaja Indrek Puhm Kostja I OÜ VIIKING INVEST (registrikood 10731578, apellatsioonimenetluses ei osale) Kostja II HN (isikukood XXXXXXXXXXX, apellatsioonimenetluses ei osale) Apellant/kostja III TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX, XXXXXXX) esindaja vadv Helmeri Indela
Kohtuistungi toimumise aeg
26.06.2014
RESOLUTSIOON
1.TT apellatsioonkaebus AS-i SEB Pank vastu jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 05.12.2013 otsus kehtib järgmises sõnastuses, arvestades ka 02.09.2014 ringkonnakohtu määrust tsiviilasja menetluse lõpetamise kohta vaidluses SA KredEx ja TT vahel: 1) Rahuldada AS-i SEB Pank hagi OÜ VIIKING INVEST, HN ja TT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks; 2) Välja mõista OÜ-lt VIIKING INVEST, HNlt ja TTlt solidaarselt AS-i SEB Pank kasuks võlgnevus 20 502.42 eurot; 3) Rahuldada SA KredEx hagi OÜ VIIKING INVEST ja HN vastu solidaarselt; 4) Välja mõista OÜ-lt VIIKING INVEST ja HNlt solidaarselt SA KredEx kasuks võlgnevus 68 215.75 eurot, kusjuures OÜ VIIKING INVEST kohustus ei ole nõude täitmisel suurem kui 31 955.82 eurot ja HN kohustus ei ole nõude täitmisel suurem kui 63 911.65 eurot; 5) AS-i SEB Pank menetluskulud jäävad solidaarselt OÜ VIIKING INVEST, HN ja TT kanda; 6) SA KredEx menetluskulud jäävad solidaarselt OÜ VIIKING INVEST ja HN kanda.
4.Kohustada TT tasuma riigilõiv 240 eurot riigituludesse 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadav otsusega koos eraldi dokumendina väljastatavas makseinfos. Ülejäänud ulatuses vabastada apellant riigilõivu tasumisest TsMS § 190 lõike 7 alusel.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.06.07.2012 esitas AS SEB Pank (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ VIIKING INVEST (kostja I), HN (kostja II) ja TT (kostja III) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Peale nõude täpsustamist palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hagejale välja 20 502.42 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Pastatooted OÜ ja hageja 04.09.2007 laenulepingu nr 2007028532, mille alusel andis hageja põhivõlgnikule laenu 1 772 000 krooni (113 251.44 eurot) ning põhivõlgnik kohustus laenu tagastama annuiteetmaksetena iga kuu 4. kuupäeval laenutähtpäevaks 04.09.2008. Tulenevalt laenulepingu punktidest 4.1, 5.2 ja 12.3.1 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi laenulepingus sätestatud määras. Laenulepingu punktis 12.5 on sätestatud põhivõlgniku kohustus tasuda hagejale viivist intressimäära kahekordses määras, kui laenu tagasimakseid ei tehta tähtaegselt.
3.10.07.2009 kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust tulenev võlg 1 453 564.35 krooni (92 899.69 eurot). 01.08.2011 laekus laenu tagatiseks olnud kinnistu müügist 4181.52 eurot ja käesoleva hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev võlg 88 718.17 eurot.
4.Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 04.09.2007 hageja ja kostja I vahel garantiileping nr 2007029072, garantii andja vastutusega maksimumsummas 500 000 krooni (31 955.82 eurot). Garantiilepingu punkti 7.1 kohaselt garanteerib kostja I tagasivõtmatult ja hageja esimesel nõudmisel laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise garantii maksimumsumma ulatuses.
5.Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 04.09.2007 ka hageja ja kostja II vahel käendusleping nr 2007029071, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3, 4 ja 5 tagas kostja II solidaarselt põhivõlgnikuga hageja nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sh nõuetega seotud intressid, viivis, trahvid ja võla sissenõudmise kulud käendaja vastutuse maksimaalse summa 1 000 000 krooni (63 911.65 euro) ulatuses.
6.Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 04.09.2007 ka hageja ja kostja III vahel käendusleping nr 2007029070, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3, 4 ja 5 tagas kostja III solidaarselt põhivõlgnikuga hageja nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad Laenulepingust. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sh nõuetega seotud intressid, viivis, trahvid ja võla sissenõudmise kulud käendaja vastutuse maksimaalse summa 1 000 000 krooni (63 911.65 euro) ulatuses.
7.21.02.2012 esitas hageja kostjatele nõuded garantiist ja käendusest tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostjad ei ole oma kohustusi täitnud.
8.10.09.2012 esitas hageja hagi täpsustuse. Seoses sellega, et pärast hagiavalduse esitamist on hagi esemeks olev nõue osaliselt (summas 68 215.75 eurot) tasutud kolmanda isiku poolt, vähendas hageja nõuet ning palus mõista kostjatelt solidaarselt hagejale välja 20 502.42 eurot, millest põhiosa on 18 557.06 eurot, intress 1431.93 eurot, viivis 265.32 eurot ja teenustasu 248.11 eurot. Iseseisva nõudega kolmanda isiku nõue
9.28.09.2012 esitas SA KredEx (iseseisva nõudega kolmas isik hageja poolel, edaspidi kolmas isik) kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kolmandale isikule 68 215.75 eurot selliselt, et kostja I kohustus kolmanda isiku nõude täitmisel ei ole suurem kui 31 955.82 eurot ning kostjate II ja III kohustus kolmanda isiku nõude täitmisel ei ole kummalgi suurem kui 63 911.65 eurot.
10.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kolmas isik Eesti Pastatooted OÜ laenukohustuste täiendavaks tagamiseks 29.08.2007 käenduslepingu nr LG-984, mille punktist 2.2 tulenevalt kolmas isik vastutas põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ees
maksimaalselt summas 1 329 000 krooni (84 938.58 eurot), kuid mitte enam kui 75% põhivõlgnikule väljastatud laenu põhiosa tagastamata osast.
11.06.07.2012 esitas hageja kolmandale isikule taotluse käenduslepingust nr LG-984 tuleneva kohustuse täitmiseks. Kolmas isik täitis pangale käenduskohustuse 03.08.2012 summas 68 215.75 eurot, mis vastab 75%-le põhivõlgniku poolt hagejale tagastamata laenu põhiosa võlgnevusest (68 215.75 = 90 954.33 x 75%).
12.Kolmanda isiku poolt hagejale käenduskohustuse täitmisel muutusid kolmas isik ja hageja kostjate suhtes osavõlausaldajateks võlaõigusseaduse (VÕS) § 71 tähenduses ja kolmandal isikul on nõue hageja ja kostjate vahelise vaidluse eseme suhtes.
13.Tulenevalt asjaolust, et kolmas isik täitis hagejale enda käenduskohustuse summas 68 215.75 eurot ning juhindudes ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) § 8 lõikest 2 on senise võlausaldaja (hageja) nõue põhivõlgniku ja põhivõlgnikuga solidaarselt vastutavate isikute vastu kolmanda isiku poolt täidetud käenduskohustuse ulatuses seaduse alusel üle läinud kolmandale isikule. Kostja I vastuväited
14.Kostja I vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Vastuseks hageja hagile märkis kostja I järgmist. Hageja on realiseerinud ühe vaidlusaluse laenu tagatiseks olnud kinnistu oluliselt alla selle turuhinna, millega on tekitanud suurt kahju kõigile võlgnikele, sh kostjale I, kuna olnuks kinnistu võõrandatud selle turuhinnaga, mille määras tagatise suuruse hindamisel hageja enda poolt tunnustatud kinnisvaramaakler, siis oleks teiste võlgnike järelejäänud kohustus oluliselt väiksem või puudunuks üldse.
15.Lisaks eeltoodule palus kostja kohaldada hagi suhtes aegumist. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenulepingu punkti 5.1 ja hagi punkti 1.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäevaks 04.09.2008. Seega tulnuks hagi esitada seaduses sätestatud 3-aastase aegumise tähtaja jooksul, so hiljemalt 03.09.2011. Hagi on esitatud aga 06.07.2012, seega hilinenult. Erinevalt hagiavalduse punktis 2.1 toodust, leidis kostja, et hageja nõue muutus sissenõutavaks VÕS § 82 lõike 7 kohaselt 04.09.2008, so laenu tagastamise tähtpäeval ning põhivõlgniku pankrot ei puutu asjasse. Seega ei tule kohaldada selle nõude puhul pankrotiseaduse (PankrS) § 42.
16.Vastuseks kolmanda isiku hagile leidis kostja I, et kolmanda isiku nõue on aegunud. Põhivõlgniku pankrot kuulutati välja 10.07.2009. Seega muutusid hiljemalt sel päeval põhivõlgniku kõik kohustused sissenõutavaks. Seega tulnuks hagi esitada seaduses sätestatud 3-aastase aegumise tähtaja jooksul, so hiljemalt 10.07.2012. Kolmanda isiku hagi on esitatud hiljem (kostja sai kätte hagi 26.04.2013), seega hilinenult. Hagi on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) aegumise sätete kohaselt ning kostja esitas aegumise vastuväite. Kostja III vastuväited
17.Kostja III vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Vastuseks hageja hagile märkis kostja III, et hagejal ei ole õigust teostada oma õigusi pahauskselt. Jättes muud käendajaid vähemkoormavad õigused sisuliselt teostamata, on hageja oluliselt kahjustanud kostja III õigusi ja huve, mistõttu tuleb hea usu põhimõttest lähtuvalt hageja õigusi piirata.
18.Eesti Pastatooted OÜ ja hageja vahel 04.09.2007 sõlmitud laenulepingu nr 20070285321 punkti 7.1 kohaselt oli lepingu täitmine tagatud: XXXXX XX elamumaa I järjekoha hüpoteegiga summas 40 903.46 eurot; N maatulundusmaa I järjekoha hüpoteegiga summas
95 867.47 eurot; kostja III käendusega summas 63 911.65 eurot; kostja II käendusega summas 63 911.65 eurot; kostja I garantiiga summas 31 955.84 eurot; SA KredEx käendusega summas 84 938.58 eurot (75% laenujäägist). Seega oli laenulepingu täitmine tagatud 381 488.65 euroga, st tagatised ületasid tagatavat kohustust 3,4-kordselt. Hageja tekitas teadlikult olukorra, kus tagatised ületasid tagatavat kohustust olulisel määral ning enne füüsiliste isikute käenduste sissenõudmist oli hagejal hoolsalt käitudes mitmeid võimalusi oma nõuete sissenõudmiseks.
19.Olukorras, kus tagatised ületasid tagatavat kohustust mitmekordselt, on hagejal puudunud motivatsioon realiseerida tagatised nõude täitmiseks ja kostja III kaitseks võimalikult tulusalt. Seetõttu on hageja jätnud tagatised realiseerimata või realiseerinud tagatised alla turuväärtuse, kahjustades seeläbi ka kostja III õigusi ja huve. Laenulepingu punkti 7.1.2 kohaselt tagas N maatulundusmaale (registriosa 9075902) seatud hüpoteek laenulepingust tulenevat nõuet 95 867.47 euro ulatuses. Hüpoteegisumma määramisel tugineti Uus Maa Kinnisvara kui hageja poolt tunnustatud kinnisvarabüroo hindamisaktile. Seega oli hageja veendunud, et hüpoteegisumma vastab N maatulundusmaa turuväärtusele. Hagiavalduse punkti 1.2 kohaselt laekus N maatulundusmaa müügist aga vaid 4181.52 eurot. See tähendab, et tagatiseks olnud kinnistu võõrandati selle hüpoteegisumma määramise aegsest turuhinnast enam kui 22 korda odavamalt. Maa-ameti kinnisvaratehingute statistika andmebaasi kohaselt on Jõelähtme vallas maatulundusmaa keskmine müügihind 1.72 eurot m2. Sellest lähtuvalt oleks N maatulundusmaa keskmine turuhind 2011. aastal olnud 93 396 eurot (54 300 * 1.72). Seega võõrandati tagatiseks olnud kinnistu enam kui 22 korda odavamalt ka võrreldes selle müügiaegse keskmise turuhinnaga.
20.Kolmas isik vastutas solidaarselt kostjaga III. Kolmas isik annab käendusi ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse alusel. Hageja on lasknud kolmanda isiku käendusest tuleneval nõudel aeguda. Seoses põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisega 10.07.2009 aegus TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt hageja nõue kolmanda isiku vastu 10.07.2012. Hageja enne 10.07.2012 käendusest tuleneva nõude rahuldamiseks kolmanda isiku vastu hagi ei esitanud ega muul viisil oma õigusi ei kaitsnud.
21.Eelnevalt on leidnud kinnitust, et hageja tegevuse tulemusena on käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised vähenenud 154 294.10 euro võrra (89 214.48+65 079.62). Kahjustades muid käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud tagatisi, on hageja kahjustanud ka kostja III õigusi, võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajal olnud õigustega. Muid tagatisi kahjustamata jättes ei oleks hagejal olnud põhjust kostja III vastu nõuet esitada või olnuks kostjal III võimalik pärast kohustuse täitmist rahuldada oma tagasinõue muude tagatiste arvelt. Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb VÕS § 145 lõike 5 kohaselt tagatiste vähenemisele vastava summa võrra ka käendaja vastutus. Seega väheneb kostja III vastutus 154 294.10 euro võrra. Võttes arvesse, et kostja III vastutuse ulatus oli 63 911.65 eurot, on vastutus vähenenud nullini. Hageja tegevuse tõttu on kostja III vastutuse vähenemine kooskõlas ka hea usu põhimõttega.
22.Kolmanda isiku hagi kostja ei tunnista, kuna hageja on realiseerinud tagatiseks olnud kinnistu oluliselt alla turuhinna, on käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised 89 214.48 euro võrra vähenenud, mistõttu on VÕS § 145 lõike 5 kohaselt selle summa võrra vähenenud ka käendaja III vastutus. Hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi ega kogunud teavet põhivõlgniku rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta, seda säilitanud ega infot põhivõlgniku jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks
kasutanud. Põhivõlgniku (ilmselt halvale) krediidivõimekusele antud hinnangust hageja aga põhivõlgnikku ja tema kohustusi tagavaid isikuid, sh kostjat III, ei teavitanud. Hageja ei ole teavitanud kostjat III ka muude tagatiste ebapiisavusest (hageja väitel oli hüpoteegiga koormatud kinnistu väärtus oluliselt väiksem tagatise seadmisel kokkulepitud väärtusest).
23.Teavitamiskohustuse rikkumise mõjul tegi kostja III tehingu, millega sisuliselt võttis endale kaaslaenaja positsiooni, kuigi ei saanud laenust mingit isiklikku hüve. Kui kostja III oleks olnud teadlik, et hageja nõude rahuldamine põhivõlgniku poolt või peamise tagatisvara (hüpoteegiga koormatud kinnisasja) arvelt on sedavõrd ebatõenäoline, ei oleks kostja III endale isiklikku kohustust võtnud. Eelnevast tulenevalt on nii hageja tegevuse tulemusena käendatava nõude tagamiseks antud muude tagatise vähenemise kui vastutustundliku laenamise põhimõtte ja/või teavitamiskohustuse rikkumise tõttu kostja III vastutus vähenenud ilmselgelt rohkem, kui hageja 06.07.2012 hagiga kostjalt III nõudis.
24.Isegi, kui kolmandal isikul kostja III vastu mingisugune nõue oleks, ei saaks kolmas isik nõuda kostjalt III nõude rahuldamist taotletud ulatuses. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud ETS § 8 lõike 1 kohaselt oli kolmanda isiku tagatislepingust tulenev vastutus täiendav põhivõlgniku vastutusele. Mistahes sättest ei tulene, et kolmanda isiku vastutus oleks olnud täiendav teiste põhivõlgniku kohustusi taganud isikute vastutusele. Seega tuleb asuda seisukohale, et tulenevalt ETS § 1 lõikest 2 ja VÕS § 150 koosmõjust vastutab kolmas isik teiste põhivõlgniku kohustusi taganud isikutega, sh kostjaga III, solidaarselt. Asjakohane ei ole hageja 02.11.2012 menetlusdokumendis esitatud väide, justkui võis seadusandja pidada ETS § 8 lõike 1 sõnastuse all siiski silmas teiste põhivõlgniku kohustusi taganud isikute suhtes täiendavat vastutust. ETS § 8 lõige 1 ega mistahes muu säte sellise järelduseni ei vii.
25.Kolmas isik on VÕS § 152 lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel minetanud kostjate II ja III vastu regressnõude esitamise õiguse, mistõttu tuleb kolmanda isiku hagi jätta rahuldamata. Täites vabatahtlikult ning kostjate II ja III huvide vastaselt aegunud nõude, võttis kolmas isik endale vabatahtlikult riisiko, et tal puudub VÕS § 152 lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel regressnõue kostjate II ja III vastu. Esimese astme kohtu otsus
26.05.12.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagid ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja 20 502.42 eurot ning kolmandale isikule 68 215.75 eurot. Kohus määras, et kostja I kohustus kolmanda nõude täitmisel ei ole suurem kui 31 955.82 eurot ning kostjate II ja III kohustus kolmanda isiku nõude täitmisel ei ole suurem kui 63 911.65 eurot. Kohus jättis nii hageja kui kolmanda isiku menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
27.Kohus tuvastas, et Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) ja hageja sõlmisid 04.09.2007 laenulepingu nr 2007028532, mille alusel andis hageja Eesti Pastatooted OÜ-le laenu 1 772 000 krooni (113 251.44 eurot) ning Eesti Pastatooted OÜ kohustus laenu tagastama annuiteetmaksetena iga kuu 4. kuupäeval laenutähtpäevaks 04.09.2008 (t I kd lk 9). 10.07.2009 kuulutati välja Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrot. Hagiavalduse kohaselt oli pankroti väljakuulutamise seisuga laenulepingust tulenev võlgnevus 1 453 564.35 krooni (92 899.69 eurot). 01.08.2011 laekus laenu tagatiseks olnud kinnistu müügist 4181.52 eurot. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus 88 718.17 eurot.
28.Hageja ja kolmas isik sõlmisid Eesti Pastatooted OÜ laenukohustuste täiendavaks tagamiseks 29.08.2007 käenduslepingu nr LG-984, mille punktist 2.2 tulenevalt vastutas kolmas isik põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ees maksimaalselt summas 1 329 000 krooni (84 938.58 eurot), kuid mitte enam kui 75% põhivõlgnikule väljastatud laenu põhiosa tagastamata osast. Hageja esitas 06.07.2012 kolmandale isikule taotluse käendus-
lepingust nr LG-984 tuleneva käenduskohustuse täitmiseks. Kolmas isik täitis pangale käenduskohustuse 03.08.2012 summas 68 215.75 eurot, mis vastab 75%-le põhivõlgniku poolt AS-le SEB Pank tagastamata laenu põhiosa võlgnevusest (68 215.75 = 90 954.33 x 75%).
29.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad tasuma hagejale ja iseseisva nõudega kolmandale isikule Eesti Pastatooted OÜ laenulepingujärgse võlgnevuse. Hageja esitas kostjatele nõuded garantiist ja käendusest tuleneva võlgnevuse tasumiseks 21.02.2012 (t I kd lk 44-46). Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 04.09.2007 hageja ja kostja I vahel garantiileping nr 2007029072, garantii andja vastutusega maksimumsummas 500 000 krooni (31 955.82 eurot). Garantiilepingu punkti 7.1 kohaselt garanteerib kostja I tagasivõtmatult ja hageja esimesel nõudmisel laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise garantii maksimumsumma ulatuses (t I kd lk 24-29). Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 04.09.2007 hageja ja kostja II vahel käendusleping nr 2007029071, millega vastavalt lepingu punktidele 3, 4 ja 5 tagas kostja II solidaarselt põhivõlgnikuga hageja nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sh nõuetega seotud intressid, viivis, trahvid ja võla sissenõudmise kulud käendaja vastutuse maksimaalse summa 1 000 000 krooni (63 911.65 euro) ulatuses (t I kd lk 30-36). Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 04.09.2007 hageja ja kostja III vahel käendusleping nr 2007029070, millega vastavalt lepingu punktidele 3, 4 ja 5 tagas kostja III solidaarselt põhivõlgnikuga hageja nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sh nõuetega seotud intressid, viivis, trahvid ja võla sissenõudmise kulud käendaja vastutuse maksimaalse summa 1 000 000 krooni (63 911.65 euro) ulatuses (t I kd lk 37-43).
30.Kostjate vastuväite kohaselt teostab hageja oma õigusi pahauskselt, realiseerides laenu tagatiseks oleva kinnistu oluliselt alla turuväärtuse. Lisaks on hageja lasknud aeguda kolmanda isiku käendusest tuleneva nõude. Hageja on rikkunud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet ning rikkunud teavitamiskohustust. Kostjate vastuväite kohaselt on kolmanda isiku nõue aegunud, samuti ei saa kolmandal isikul olla nõuet hagis märgitud ulatuses, kuivõrd kolmas isik vastutab koos teiste põhivõlgniku kohustust taganud isikutega solidaarselt.
31.Kohus kostjate vastuväidetega ei nõustunud. Kohtu hinnangul ei ole hageja kasutanud oma õigusi pahauskselt. VÕS § 65 lõikest 1 tuleneb, et võlausaldaja saab solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik oma kohustust hageja ees ei täitnud, seega on hageja õigustatud kasutama seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid teiste solidaarvõlgnike vastu. Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole rikkunud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet ega teavitamiskohustust. Kostjate vastavad etteheited on üldsõnalised, ühelegi konkreetsele rikkumisele kostjad ei viidanud. Iseenesest õige on hageja märkus selle kohta, et kostjate väited on ka vasturääkivad. Kostjad on leidnud, et vaidlusalune laen oli ületagatud ning samas väidavad, et tagatisi oli ebapiisavalt.
32.Kostjad leiavad, et hageja on hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud nõudeõiguse nimetatud laenulepingust, kuivõrd on hea usu põhimõtte vastaselt realiseerinud tagatise oluliselt alla turuväärtuse. Kohtu hinnangul ei ole kostjate väited käesolevas menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt tõendamist leidnud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kinnistu asukohaga XXXXXX XXXXX XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXX väärtuseks oli Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ eksperthinnangu järgi 5 100 eurot (t I kd lk 104). Kinnistu müüdi 20.07.2011 toimunud
enampakkumisel hinnaga 5112 eurot (t I kd lk 98-88), mis oli TsÜS § 65 järgi kinnistu turuväärtuseks, seega ei realiseeritud kinnistut alla turuväärtuse. Kohtu hinnangul ei ole hageja rikkunud ka teavitamiskohustust. Asjaolu, et kinnistul võivad olla muinsuskaitselised piirangud, pidi kostjatele teada olema ning vastava teabe pidid kostjad hagejale avaldama, mitte hageja kostjatele. Vaidlusaluse laenulepingu on põhivõlgniku poolt allkirjastanud kostja III (t I kd lk 16), mistõttu on kostja III väited selle kohta, et hageja oleks pidanud kostjat III kui käendajat teavitama põhivõlgniku rahalistest kohustustest ning krediidivõimekusest, kohtu hinnangul otsitud ning alusetud.
33.Samuti väidab kostja III kohtu hinnangul alusetult, et hageja on jätnud realiseerimata kolmanda isiku tagatise. Kolmas isik on käenduskohustuse täitmiseks tasunud 06.08.2012 68 215.75 eurot. Kohus ei nõustunud ka kostjate väitega, et kolmas isik vastutab hageja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt samal alusel kostjatega. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kehtinud ETS § 8 lõike 1 järgi laieneb tagatislepingust tulenev kolmanda isiku vastutus üksnes võlgniku põhikohustusele ning on täiendav võlgniku vastutusele. Seletuskirja (323 SE III) järgi: „Kuigi seadusandja mõte on olnud, et sihtasutuste vastutus rakendub pärast põhivõlgniku ja selle kohustusi taganud muude isikute vastutust, siis ETS-i hetkel kehtiv § 8 lõige 1 seda otsesõnu ei sätesta.“. Kohus nõustus hagejaga ja kolmanda isikuga, et seadusandja tahe on suunatud sellele, et sihtasutuse vastutus on täiendav võlgniku vastutusele ning realiseerub siis, kui põhivõlgniku ning põhivõlgniku kohustusi taganud muude isikute vastu nõuet rahuldada ei saa. ETS § 8 lõige 2 sätestab, et võlgniku kohustuse täitmisel läheb võlausaldaja nõue täidetud ulatuses üle kolmandale isikule. Seega käesolevas menetluses läks kolmanda isiku poolt käenduskohustuse täitmisel summas 68 215.75 eurot hageja nõudeõigus põhivõlgniku vastu samas ulatuses seaduse alusel üle kolmandale isikule.
34.Kostjad on nii hageja kui kolmanda isiku hagile esitanud aegumise vastuväite. Kostja I väitel oli laenu tagastamise tähtpäevaks 04.09.2008, seega pidi hageja aegumise vältimiseks pöörduma kohtusse hiljemalt 03.09.2011. Kohus kostjaga I ei nõustunud. Kohtule on esitatud laenuleping ning lisakokkulepped nr 01, nr 02, nr 03 ning nr 04 (t I kd lk 19), millest nähtub laenu tagastamise tähtpäev 04.09.2009. Põhivõlgniku pankrot kuulutati välja 10.07.2009. Seega oleks hageja nõuded aegunud 11.07.2012. Hageja pöördus kohtusse 06.07.2012, seega kohtu hinnangul aegumise vältimiseks õigeaegselt. Asjaolu, et hageja nõudeõigus põhivõlgniku vastu summas 68 215.75 eurot läks ETS § 8 lõike 2 alusel üle kolmandale isikule, ei mõjuta kohtu hinnangul aegumist. VÕS § 173 lõike 2 järgi kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule VÕS-is nõude loovutamise kohta sätestatut. VÕS § 167 lõikest 1 tulenevalt asus kohus seisukohale, et kolmanda isiku nõue kostjate vastu ei ole aegunud.
35.30.08.2010 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik on laenu saanud ning jätnud selle tagastamata. Põhivõlgniku pankrot kuulutati välja 10.07.2009, millisel hetkel moodustas põhivõlgniku kohustus hageja ees 92 899.69 eurot. Laenulepingu täitmise tagatiseks olnud kinnistu müüdi 4181.52 euroga, seega moodustas laenulepingust tulenev võlgnevus 88 718.17 eurot. Kuivõrd põhivõlgniku kohustus on täitmata, vastutavad kostjad nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Vastavalt garantiilepingule on garantii andja vastutuse maksimumsumma 31 955.82 eurot, käenduslepingute järgi on käendaja vastutus piiratud 63 911.65 euroga.
36.Hageja on taotlenud kostjatelt põhivõlgnevuse 18 557.06 euro, intressi 1431.93 euro, viivise 265.32 euro ja võlgnevuse sissenõudmise teenustasu 248.11 euro väljamõistmist. Vaidlus
puudub selles, et kolmas isik on 01.08.2012 tasunud hagejale põhivõlgniku kohustuse täitmiseks 68 215.75 eurot (t I kd lk 70). Kolmas isik palub kostjatelt nimetatud summa välja mõista. Kohtu hinnangul on hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja ning kolmas isik on oma nõuet tõendanud.
37.VÕS § 397 lõike 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu punktis 4.1 ja lisade punktis 5.2 on kokku lepitud muutuvas intressimääras, mis sõltub baasintressi määrast. Hageja on esitanud intressiarvestuse (t I kd lk 21). Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenusaaja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi kuni 09.07.2009 summas 1431.93 eurot. Kohus asus seisukohale, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega.
38.Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 ja lepingu punktiga 12.5 (t I kd lk 13). Kokku moodustab viivis ajavahemiku 04.02.2009 kuni 09.07.2009 eest 265.32 eurot (t I kd lk 22-23). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia (t I kd lk 22-23). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.4 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma pangale teenustasud ja hüvitama kulud. Seega on hageja kulutuste hüvitamise nõue summas 248.11 eurot viidatud lepingupunkti ja VÕS § 128 lõigete 1, 2 ja 4 ning § 161 lõike 1 alusel õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus
39.06.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja III tühistada maakohtu otsuse tema suhtes hagide rahuldamist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta nii hageja kui kolmanda isiku hagid rahuldamata ning menetluskulud hageja ja kolmanda isiku kanda.
40.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatav otsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusnorme. Maakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline ega tugine kohtu poolt tuvastatud asjaoludel (TsMS § 442 lõike 5 ja § 446 oluline rikkumine, vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-10, punkt 13). Kolmanda isiku nõude rahuldamist puudutavas osas on otsuse resolutsioon täielikult vastuoluline ja arusaamatu. Mõistmaks kostjatelt solidaarselt kolmandale isikule välja 68 215.75 eurot (otsuse resolutsiooni punkt 4), tulnuks eelnevalt ka tuvastada, et kostjad võlgnevad kolmandale isikule 68 215.75 eurot, millist asjaolu ei ole kohus otsuse põhjendavas osas tuvastanud. Olukorras, kus kohus on resolutsiooni punktis 4 mõistnud kostjatelt solidaarselt välja 68 215.75 eurot, jääb arusaamatuks ka resolutsiooni punkt 5, kuivõrd see on punktiga 4 otseselt vastuolus.
41.Kohus on nii hageja kui kolmanda isiku hagi rahuldamisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 145 lõiget 1 ja § 155 lõiget 1, leides, et kostjad III ja II kui käendajad ning kostja I kui garantii andja vastutavad hageja ja kolmanda isiku ees solidaarselt. Kohus ei ole oma vastavat seisukohta solidaarse vastutuse osas ka selgitanud, seega on rikutud TsMS § 436 lõiget 1. Kostjate õigussuhe hagejaga põhineb erinevatel õiguslikel alustel, mistõttu ei saa tegemist olla solidaarnõuetega. Seaduses puudub selline norm, mis sätestaks, et käendaja ja garantii andja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt. Hageja ja kolmanda isiku hagi eset ning tekkinud menetluslikku olukorda arvestades oleks kohus pidanud jätma mõlemad hagid tervikuna rahuldamata. Nii hageja kui kolmas isik on esitanud oma nõuded kostjate vastu solidaarnõuetena. TsMS §-le 439 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-10 punktis 14 toodule tuginedes leiab kostja III, et hageja ja kolmas isik kandsid käesolevas asjas riisikot, et hagi jääb rahuldamata, kui kohus leiab, et kostjad ei ole käsitletavad solidaarvõlgnikena.
Arvestades, et nõuded esitati kohtule solidaarnõuetena, peab kohus sellest ka lähtuma, sest kohus ei saa hageja nõuet ümber kvalifitseerida. Seega ei saa ka ringkonnakohus TsMS § 439 oluliselt rikkumata mõista kostjatelt raha välja muul alusel (mittesolidaarse nõudena).
42.Kostja III jääb oma varasemalt esitatud vastuväite juurde, et hageja on põhivõlgnikule laenu andmisel rikkunud oluliselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on kaevatavas otsuses jaganud ebaõigesti tõendamiskoormise. Hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta on laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lõige 3). Nii Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-136-12 (punktid 24–25) kui KAS § 83 lõikest 3 nähtub üheselt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte puhul on tegemist krediidiandja seadusest tuleneva kohustusega. Krediidisaaja ja käendaja ei ole kohustatud KAS § 83 lõiget 3 järgima. Järelikult on võimalik vaidluse korral ka krediidiandja ülesandeks lubatud ja asjakohaste tõenditega tõendada, et krediidiandja on korrektselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenusaaja ega käendaja ei saa tõendada enda jaoks negatiivset asjaolu. Arvestades, et kostja III väitis juba 21.03.2013 vastuses hagile, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, pidi hageja selle järgimist tõendama. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Tõendite esitamata jätmisest võib järeldada, et hageja on väljastanud põhivõlgnikule laenu, ilma et oleks kontrollinud põhivõlgnikuga seonduvaid asjaolusid. Kostja III varalise kahjuna on käsitletavad kõik negatiivsed tagajärjed (hagides tema vastu esitatud nõuded), mis talle on tekkinud asjaolust, et hageja on põhivõlgnikule laenu väljastamisel rikkunud KAS § 83 lõiget 3 ja VÕS § 14 lõiget 2. Seega on hageja ja kolmanda isiku rahalised nõuded kostja III vastu täiesti põhjendamatud.
43.Maakohus on ebaõigesti ning põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 152 lõike 2. Kolmas isik on viidatud sätte alusel minetanud kostjate III ja II vastu regressnõude esitamise õiguse, mistõttu tulnuks kolmanda isiku hagi jätta rahuldamata. Kostja III esitas vastava väite maakohtule 13.11.2013 seisukohtades, maakohus on jätnud sellele hinnangu andmata. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et OÜ Eesti Pastatooted pankrot kuulutati välja 10.07.2009. Maakohtu otsuses sisalduvad viited VÕS § 82 lõikele 7 on täielikult ainetud, kuna antud juhul muutusid nõuded sissenõutavaks PankrS § 42 alusel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-09 punkti 10 kohaselt muutuvad võlausaldaja nõuded käendaja vastu sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu. Järelikult muutusid 10.07.2009 sissenõutavaks kostjate II ja III kui ka kolmanda isikuga sõlmitud käenduslepingutest tulenevad rahalised kohustused. Seega käendajate (sh kolmanda isiku) rahalised kohustused hageja ees aegusid TsÜS § 146 lõike 1 alusel 10.07.2012. Hageja esitas kohtule hagi enne aegumistähtaja möödumist. Samas nähtub tõenditest, et kolmas isik täitis hageja nõuet olukorras, kus tal oli selge ja vaidlustamatu aegumise vastuväide hageja suhtes, mis oleks teda vabastanud rahalise kohustuse täitmisest hageja ees ning ühtlasi välistanud ka olukorra, kus kolmas isik on nüüd esitanud regressnõude kostjate vastu. Kostja III hinnangul oleks nimetatud asjaolu pidanud tingima ka kolmanda isiku hagi rahuldamata jätmise VÕS § 152 lõike 2 alusel. VÕS § 152 lõike 2 sõnastusest nähtuvalt kehtib antud norm nii siis, kui käendajad on kaaskäendajad ehk solidaarvõlgnikud VÕS § 150 alusel kui ka siis, kui VÕS § 150 rakendamisele ei kuulu ehk kui käendajad on käsitletavad osavõlgnikena. Igapäevaselt majandustegevuses tegutsev kolmas isik ei ole ka tõendanud, et ta ei teadnud aegumise vastuväitest ega pidanudki sellest midagi teadma. Seega täitis kolmas isik teadlikult aegunud rahalise kohustuse, kahjustades sellisel viisil kostjate II ja III õigusi ning huve. Kostja III viitab ka VÕS § 101 lõikele 3. Vastustajate seisukoht
44.Hageja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
45.SA KredEx ja apellandi vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise ja selles osas tsiviilasja menetluse lõpetamise tõttu 02.09.2014 määrusega ei käsitle ringkonnakohus neid 06.01.2014 kaebuse väiteid, millised olid esitatud seoses SA KredEX nõude rahuldamisega apellandi vastu. Ka ei vaidlustanud maakohtu otsust garant VIIKING INVEST OÜ ja käendaja HN, mistõttu on otsus nende suhtes jõustunud. Muus osas, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab kolleegium, et TT kaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
46.Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, nagu ei annaks kehtiv seadusandlus alust rakendada garandi (OÜ VIIKING INVEST) ja käendajate (HN, apellant) suhtes solidaarset vastutust. Seaduses otseselt tõepoolest sellist alust sätestatud ei ole, samuti puudub vastav tehing. Küll aga tuleneb garandi ja käendajate solidaarne vastutus põhivõlgniku Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) laenukohustuse täitmise eest VÕS § 65 lõikest 2, mille kohaselt tekib solidaarkohustus muuhulgas juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Ka ei saa nõustuda apellandiga selles, et juhul, kui ei oleks põhjendatud hagi solidaarne rahuldamine, oleks osavastutuse rakendamine kohtu poolt hagi piiride ületamine. Hagi esemeks on võlgnevuse sissenõudmine. Kas aga mitu kostjat vastutavad hageja ees solidaar- või osavastutuse alusel, on nõude õigusliku kvalifitseerimise küsimus, mille peab kohus lahendama otsuse tegemisel. TsMS § 436 lõike 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Apellandi viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-47-11 punktile 14 on seejuures ebatäpne. Riigikohus analüüsis menetluses esile toodud faktiliste asjaolude tõendatust ja leidis, et ringkonnakohtul puudus alus nõude ümberkvalifitseerimiseks, kusjuures muuhulgas toodi ka esile, et hageja kinnitas oma tahet esitada oma nõue nimelt sellel õiguslikul alusel, mida alama astme kohtud olid menetlenud.
47.Maakohus ei jaganud ebaõigesti poolte tõendamiskoormus, kui asus seisukohale, et kostja etteheited seonduvalt laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte võimaliku rikkumisega olid üldsõnalised ja viidatud rikkumine tõendamist ei leidnud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja esitas 21.03.2013 menetlusdokumendis muuhulgas vastuväite, et „hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi ega kogunud teavet põhivõlgniku rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta, seda säilitanud ega infot põhivõlgniku jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks kasutanud. Võib vaid eeldada, et kuna hageja nõudis põhivõlgniku kohustuse tagatisi ulatuses, mis ületas tagatavat kohustust 3,4-kordselt, oli hageja põhivõlgniku kaheldavast krediidivõimekusest teadlik. Põhivõlgniku (ilmselt halvale) krediidivõimekusele antud hinnangust hageja põhivõlgnikku ja kohustusi tagavaid isikuid ei teavitanud.“ (t I kd lk 134-135). Konkreetseid elulisi asjaolusid, millised oleksid iseloomustanud laenusaaja tolleaegset majanduslikku olukorda ja milliste tõendatuse korral oleks saanud lugeda kostja väited vähemalt usutavateks, kostja maakohtus esile ei toonud. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormusest pidi kostja oma väiteid tõendama. Arvestades, et kostja näol oli laenu saamise ajal tegemist nii laenusaaja kui garandi juhatuse liikmega, samuti laenusaaja 70% osa omanikuga, kes esindas nimetatud äriühinguid lepingute sõlmimisel pangaga (t I kd lk 9-16, 24-29), pidi tal olema võimalik esile tuua ja tõendada,
muuhulgas asjaomastelt isikutel tõendite väljanõudmise taotlusi esitades, laenusaaja tolleaegset majanduslikku olukorda. Ka oli kostjal võimalik esitada taotlus laenusaajalt vastavate dokumentide väljanõudmiseks. Alles kostja poolt tõendamiskohustuse täitmisel oleks hagejal tekkinud kohustus kostja väited ümber lükata selleks asjakohaseid tõendeid esitades. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 selgitanud, et kui menetlusosalise tõendamise võimalused on piiratud (nt negatiivse asjaolu tõendamise korral), piisab tal omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta esitatud väidet põhistab (teeb usutavaks) TsMS § 235 mõttes. Viidatud sätte kohaselt on väite põhistamine kohtule selle põhjendamise selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kostja ainus maakohtus esile toodud eluline väide, et laenukohustus osutus tagatuks 3,4kordselt, ei olnud ilmselt piisav selleks, et maakohus oleks pidanud eeldama laenuandja poolt temal lasunud vastutustundliku laenamise ja teavitamise kohustuse täitmata jätmist.
48.TsMS § 634 lõike 1 alusel jätab kolleegium tähelepanuta apellatsioonkaebuse täienduse, milline oli esitatud peale apellatsioonitähtaega (t II kd lk 118-121). See ei sisalda väiteid ega asjaolusid, mis saaks tõlgendada õiguse tõlgendamisena või vastuväidetena vastustajate poolt menetluses esitatule või uute asjaoludena, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist (TsMS § 634 lõige 2). Kolleegium peab vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu tekkinud olukorrale, kus seoses menetluse lõpetamisega SA KredEx hagis tema vastu, on vastav osa maakohtu otsusest tühistatud, ja kompromissi korras on vähenenud tema rahaline kohustus SA KredEx osas, seega ei saa AS-i SEB Pank ja SA KredEx nõudmiste (20 502.42 + 15 950 eurot) täitmiseks temal tasumisele kuuluv rahasumma ületada käenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirmäära 63 911.65 eurot.
49.Apellant oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohtuistungil esitas ta taotluse, et juhul, kui ta peab käesolevas menetluses riigile tasumata riigilõivu siiski maksma, palus ta võimaldada tasuda 12 kuu jooksul. Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlus SA-ga KredEx lõppes kompromissiga, siis tuleb apellandil TsMS § 190 lõike 2 alusel tasuda riigilõivu võrdeliselt kaebuse rahuldamata osaga, mis moodustab kogukaebusest 24%. Seega tuleb apellant riigituludesse välja mõista tasumata riigilõiv 240 eurot. Samuti rahuldab kolleegium TsMS § 190 lõike 7 alusel apellandi taotluse ja võimaldab tal riigilõiv tasuda 12 kuu jooksul, arvates otsuse jõustumisele järgnevast kuust. AS-i SEB Pank apellatsioonimenetluse kulud jäävad TT kanda. TT kulud jäävad tema enda kanda. Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.