Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 11.04.2014 esitas XXXAS Harju Maakohtule hagi osaühingu XXX vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 32 550,87 eurot, 11.04.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3704,32 eurot ning alates 12.04.2014 viivise kuni põhivõla tasumiseni määras 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 29.05.2014 esitas hageja korrigeeritud viivisearvestuse ja märkis, et kostjale esitatud viivisearvete summa hagi esitamise seisuga oli 3160,35 eurot. Sellele lisandub perioodil 01.04.2014 – 11.04.2014 arvestatud viivis 537,09 eurot. Pooled sõlmisid 01.06.2011 kaks elektrienergia ostu-müügilepingut nr 38 ja nr 39 ning 01.12.2011 elektrienergia ostu-müügilepingu nr 57, millede alusel müüb hageja elektrienergiat kostja tarbimiskohtadele Kalurite tn 2 (pumpla), XXX(pumpla), XXXpumpla ja XXX(kostja reoveepuhastusjaam). Hageja on esitanud kostjale perioodil juuli 2013 kuni veebruar 2014 tarbitud elektri eest arveid vastavalt kostja poolt esitatud elektrienergia tarbimise näitudele. Hageja poolt tarnitud elektrienergia kogus või selle tarnimise fakt ei ole kunagi olnud poolte vahel vaidluse all. 21.03.2014 esitas hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlga ei tasunud. Kostja elektrienergia tarbimisest tulenev võlgnevus hageja ees moodustab 32 550,87 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist eelmärgitud lepingute alapunktide „Maksmine tarbitud elektrienergia eest“ alusel 0,15% õigeaegselt maksmata summalt päevas. Hageja on arvestanud kostjale viivist 10.10.2013 - 31.03.2014 summas 3167,23 eurot. Kostja ei ole viivisarveid tasunud, neile vastuväiteid esitanud või esitanud ettepanekut viivisarvete tasaarvestamiseks ja viivisarveid ei ole teiste nõuetega tasaarvestatud. Kostja on viivisarvetest tulenevat võlgnevust tunnustanud. Perioodil 01.04.2014 –11.04.2014 moodustab viivis 537,09 eurot. Kokku on kostja viivisevõlg 3704,32 eurot. Kostja on võlgnevust korduvalt tunnustanud ja esitanud hagejale taotlusi tasaarvestada võlgnevus kostja poolt osutatava veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisele kuuluvate summadega. Hageja on kostja taotluste alusel võlgnevuse osaliselt tasaarvestanud ning käesolev hagiavaldus kajastab nõuet tasaarvestamata osas. Reoveepuhastisse suunatava veo kogust ei saa mõõta heitveejaamas asuva veemõõtja näidu alusel, vaid kahe veemõõtja alusel. Hageja on tasunud majandusreovee vastuvõtmise, kanaliseerimise ja puhastamise eest lepingus sätestatud määras ja lepingu lisas nimetatud veemõõtjate alusel. Hageja ei suuna kanalisatsiooni vett, mis pärineb muudest veeallikatest kui

ühisveevärk. Hageja taotlustele vaatamata ei ole kostja teostanud reovee koguse kontrollmõõtmist. Täiendav reovesi võib sattuda reoveepuhastusjaama teistest allikatest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus see rahuldamata jätta. Pooled sõlmisid 30.11.2010 reovee puhastamise lepingu, mille kohaselt kostja teostab hageja territooriumilt ühiskanalisatsiooniga kaetud piirkondadest vastu võetava reovee puhastamist. Reovee lepingu punkti 2.2 kohaselt määratakse puhastusseadmetele suunatav majandusreovee kogus kahe veemõõtja näidu alusel, mis algselt olid paigaldatud reovee pumbajaama aadressil XXX, Loksa ja reovee pumbajaama aadressil XXX, Loksa ning alates jaanuarist 2013 asuvad heitveejaamas asukohaga XXX, Loksa. Hageja kohustus tasuma reovee puhastamise eest igakuiselt kostja poolt esitatud arvete alusel. Loksa Linnavolikogu 15.12.2011 määrus nr 32 „Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise kord“ (edaspidi määrus nr 32) § 20 lg 2 sätestab, et kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui veeettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Reovee lepingu punktiga 4.2 (b) võttis hageja kohustuse viivitamatult informeerida kostjat kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kostja poolt reovee puhastamise lepingu täitmist või puudutavad muul viisil reovee puhastamist ja ärajuhtimist Loksa linna territooriumil. Kostja poolt läbiviidud hageja veetarbimist ja heitvee kanaliseerimist puudutava kontrolli käigus ilmnes, et hageja juhib majandusreovett reoveepuhastusjaama suuremates kogustes võrreldes ühisveevärgist tarvitatud puhta vee kogusega. Asjaolust, et hageja saab vett osaliselt muudest veeallikatest kui ühisveevärk, hageja kostjat ei teavitanud. Eeltoodu tulemusena suunas hageja alates 2013 jaanuarist kuni 2014 veebruarini puhastusseadmetesse reovett 51 703,6 m3, kuid tasus üksnes 7063,4 m3 reovee puhastamise eest. Hageja tarbis reovee lepingu objektiks olevat reovee puhastamise teenust selle eest määratud hinda maksmata ja jättis kostjale 2013 ja 2014 tasumata reovee lepingus sätestatud reovee puhastamise tasu 45 885,2 m3 majandusreovee puhastamise eest summas 103 137 eurot. Kuivõrd kostja rikkus reovee lepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevat kohustust ning kostjale oli selle tulemusena tekkinud kahju, esitas kostja hageja vastu 12.03.2014 kahju hüvitamise nõude ning tasaarvestamise avalduse ning tasaarvestas oma nõude kattuvas ulatuses hageja nõudega ning palus tasaarvestamata osa summas 72 256,55 eurot tasuda kostja pangakontole kümne päeva jooksul alates avalduse saamisest. Seega on hageja poolt hagiavalduses esitatud elektrimüügilepingust tulenev nõue summas 30 880,45 eurot kostja poolt tasaarvestatud enne hagi esitamist. 06.05.2014 seisuga on hageja poolt kostjale tasumata 72 256,55 eurot. Avalduse esitamise järgselt on saabunud elektrimüügilepingute alusel esitatud arvete nr 106 ja nr 110 kogusummas 4079,76 eurot tasumise tähtaeg. Käesolevaga esitab kostja tasaarvestuse vastuväite ja palub enda ülalkirjeldatud kahjunõude summas 72 256,55 eurot tasaarvestada kattuvas ulatuses hageja arvetest nr 106 ja nr 110 tuleneva nõudega. Seega on hageja elektrimüügilepingutest tulenev nõue kostja vastu tasaarvestamise tulemusena lõppenud.

Hagejal puudub õigus ka viivise saamiseks. Samuti märgib kostja, et hageja viivisearvestus on ebaõige ja kostja esitab alternatiivse taotluse viivise vähendamiseks. Hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur ja kostja palub vähendada viivist seadusjärgse määrani. Hageja ei ole kostja poolt väidetavalt toime pandud kohustuse rikkumisest kahju saanud, mistõttu oleks hageja viivisenõude rahuldamine kogu ulatuses ebaproportsionaalne. Olukorras kus kostja on põhjendatult tuginenud tasaarvestuse kehtivusele, oleks kostjalt hageja poolt taotletud viivise kogu ulatuses väljamõistmine ülekohtune. Hageja poolt taotletud ebamõistlikus määras viivise väljamõistmine omaks olulist negatiivset mõju kostja majanduslikule seisundile, mille negatiivne mõju kanduks aga üle Loksa linna keskkonnale ning kommunaal- ja elamumajandusele. Kostja kahjunõue ei tugine reovee lepingule, sest hageja tegevus on vastuolus reovee lepinguga ning lisaks reovee lepingule kuuluvad kohaldamisele asjaomased õigusaktid. Loksa Linnavolikogu on 15.12.2011 määrusega nr 32 kinnitanud "Loksa linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise, nende kasutamise ja liitumistasu võtmise korra". Poolte vahel sõlmitud reovee leping vastabki üldjoontes eeskirjale. Vaidlus on küsimuses, kas reovee lepingu tingimuste rikkumise tõttu võib hageja nö kasu saada. Hageja nimelt juhib ühiskanalisatsiooni ja kostja on kohustatud puhastama reovett, mis ei ole pärit ühisveevärgist. Seetõttu ei saa hageja tugineda reovee koguse määramise osas reovee lepingule. Enamgi, hageja on omavoliliselt eemaldanud 3 mõõtmiskohta, mistõttu hageja ei saa tugineda reovee lepingule. Hageja kanaliseerib reovee lepingu alusel ühisveevärgist tarbitud vett ehk tegemist on reoveekanalisatsiooniga. Samas, hageja poolt reoveekanalisatsiooni suunatud veekogus ületab mitmekordselt hageja poolt tarbitud ühisveevärgist võetud puhta vee (nn tarbevee) kogust. Seega hageja suunab ühiskanalisatsiooni muudest allikatest saadud vett või tarbib ühisveevärgist saadavat vett suuremas mahus kui kostjale läbi veemõõdikute näitude igakuise teatamise avaldab. Kostja kontrollis 30.01.2014 hageja territooriumil olevaid veemõõdusõlmi ja tuvastas, et hageja poolt on kasutusel üksnes 2 mõõdusõlme. Veemõõdusõlmedele oli paigaldatud ühendus, mis võimaldas veevõttu veemõõdikust mööda minnes. Reovee lepingu kohaselt mõõdetakse ka reovee koguseid veearvestiga ning kuivõrd hageja on omavoliliselt eemaldanud 3 arvestit 5st, siis on hageja tegevus käsitletav omavolilisena eeskirja § 13 lg 1 p 4. Heitvee mõõtmist olukorras, mida teenuse osutamise leping ei reguleeri, on käsitletud ÜVVKS § 15 lg-s 2 ning eeskirja §-s 20. Kui eeldada hageja poolt igakuiselt esitatavate veearvesti näitude õigsust, siis juhib hageja ühiskanalisatsiooni lisaks ühisveevärgist saadud veele ka sademete-, drenaaži- või muud pinnasevett. Eeskirja § 20 lg 6 kohaselt toimub sellisel juhul koguse määramine vee-ettevõtja poolt tehnilise arvestuse alusel või teostatakse mõõtmine. Kostja tehnilise arvestuse alusena on kostja kasutanud vahemikus 02.06 – 09.06.2014 toimunud reovee vooluhulga mõõtmisi. Kostja tellimusel teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus vahemikus 02.06.-09.06.2014 reovee vooluhulkade mõõtmised XXX asuvas reoveekaevus ja Kalurite tn asuvasse reoveekaevu suubuvates kanalisatsioonitorudes. XXX asuvas kaevus teostati mõõtmised 02.06-05.06.2014. Kalurite tn reoveekaevu suubuvad 2 hageja territooriumilt lähtuvat kanalisatsioonitoru. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas mõõtmised mõlemas torus. Nn alumises torus mõõdeti reoveekogust 02.06.-06.06.2014 ning nn ülemises torus 03.06.-09.06.2014. Nn alumise toru külge on ühendatud ka XXXOÜ kanalisatsioonitoru. Nn ülemine kanalisatsioonitoru toob reoveekaevu üksnes hageja XXXAS-i reovee. Samuti fikseeris kostja nii hageja kui ka XXXOÜ poolt tarbitud puhta vee kogused. Mõõtmistulemustest nähtub selgelt, et hageja veetarbe ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogused erinevad teineteisest mitmekordselt. Konkreetseid mõõtmistulemusi arvestades on

erinevus vähemalt 6,5-kordne. Hageja veetarbimine ajavahemikus 02.06.-10.06.2014 moodustas kahe mõõtesõlme moodustas kokku 79m3, millest nn administratiivhoone mõõtesõlme näit oli 41m3 ja nn puurkaevu mõõtesõlme näit oli 38 m3. Kokku juhtis hageja ühiskanalisatsiooni 288m3 reovett. Arvestades saadud andmete põhjal keskmise päevase koguse, tuvastas kostja, et hageja tarbib igapäevaselt keskmiselt 9,85m3 tarbevett ning juhib ühiskanalisatsiooni keskmiselt 64,25m3 reovett. Hageja tarbevee näidud fikseeris kostja 01.06. ja 10.06.2014 ehk tarbevee näidud fikseeriti pikema ajavahemiku jooksul kui reovee koguse mõõtmine, mistõttu on saadud tulemus hageja jaoks soodsam, sest see arvutuste aluseks on ka see tarbevee kogus, mida hageja tarbis nii enne kui ka pärast reovee vooluhulkade mõõtmist. Poole vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on omavoliliselt eemaldanud 3 tema territooriumil asunud veemõõdusõlme ja 2 toimiva veemõõdusõlme kaudu oli vähemalt kuni 30.01.2014 hagejal võimalik kasutada tarbevett veearvestist mööda minnes. Hageja tegevus on käsitletav omavolilisena, sest hageja ei ole ühekski toiminguks küsinud nõusolekut kostjalt kui kohalikult vee-ettevõtjalt. Võttes aluseks eeskirja § 13 lg 3 on hageja kohustatud tasuma reovee eest sellise arvestusega, et XXX asuvasse reoveekaevu suubuva kanalisatsioonitoru ööpäevaseks heitvee koguseks on 4069,44 m3, Kalurite tn nn alumise kanalisatsioonitoru ööpäevaseks heitvee koguseks on 1235,52 m3 ja Kalurite tn nn ülemise kanalisatsioonitoru heitvee koguseks on 1728 m3 . Kostja ei ole esitanud hagejale eeskirja § 13 lg-l 3 põhinevat nõuet, sest on muude andmete ja tõendite alusel teinud täpsemalt kindlaks hageja poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee koguse. Hageja on kohustatud kostjale maksma reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest teenustasu. Kostja hinnangul ei ole hageja käitumine õiguspärane ning kostja on esitanud kahju hüvitamise nõude seetõttu, et hageja oma suunanud omavoliliselt ühisveevärki rohkem ja sellist reovett, mida pooled ei ole lepingus kokku leppinud. Hageja ei ole esitanud kostjale liitumistaotlust eeskirja § 3 lg 8 alusel. Selline tegevus on käsitletav eeskirja rikkumisena ning kostja hinnangul ei ole võimalik antud juhul aktsepteerida hageja õiguslikku käsitlust justkui tuleks heitvee kanaliseerimise eest tasu küsimisel lähtuda üksnes ja ainult reovee lepingust. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid kolm elektrienergia ostu-müügilepingut nr 38, 39 (mõlemad 01.06.2011; I kd lk 8-9) ja nr 57 (01.12.2011; I kd lk 10), mille alusel hageja müüb kostjale elektrienergiat tarbimiskohtadele Kalurite tn 2 (pumpla), XXX(pumpla), XXX(pumpla) ja XXX(reoveepuhastusjaam); • perioodil juuli 2013 kuni veebruar 2014 esitas hageja kostjale tarbitud elektri eest arveid (I kd lk 12-34), mida kostja ei tasunud; • pooled sõlmisid 30.11.2010 reovee puhastamise lepingu (I kd lk 76-78), mille kohaselt kostja teostab hageja territooriumil ühiskanalisatsiooniga kaetud piirkondadest vastuvõetava reovee puhastamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas: • kostjal on reovee puhastamisest tulenev nõue, mida hageja elektrienergia ostumüügilepingutest tuleneva võlgnevusega tasaarvestada.

I Elektrienergia ostu-müügilepingutest (hagist)

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võlgneb hagejale elektrienergia müügist tulenevalt põhivõlgnevusena 32 550,87 eurot. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule elektrienergia ostu-müügilepingute rikkumisest tuleneva nõude. Hageja on kostjale esitanud elektrienergia tarbimise eest arved perioodil 13.08.2013 kuni 14.03.2014 (I kd lk 12-34). Kostja on nimetatud arved jätnud tasumata. Põhivõlgnevust kostja ei vaidlusta. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on lõppenud tasaarvestusega (I kd lk 107). Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled on elektrienergia ostu-müügilepingutega kokku leppinud, et ostja tasub esitatud arve 14 päeva jooksul alates arve väljastamisest (I kd lk 8-10). Kostja lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust täitnud ei ole. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja raamatupidaja poolt edastatud tasaarvelduse ettepanekutest Hageja on oma elektrienergia müügi arveid lugenud tasaarvestatuks kostja poolt hagejale esitatud reovee puhastamise teenuse arvetega vastavalt kostja esitatud tasaarvestusavaldustele. Varasemalt toimunud tasaarvestusi kajastab hageja viivisearvestus (I kd lk 123-124) ja kostja tasaarvelduse ettepanekud (I kd lk 42-51). Olulist tähtsust omab kohtu hinnangul asjaolu, et viimane kostja raamatupidaja poolt esitatud tasaarvelduse ettepanek (I kd lk 51) on esitatud 20.03.2014 s.o 8 päeva peale kostja lepingulise esindaja kahju hüvitamise nõudest tuleneva tasaarvestusavalduse tegemist. Raamatupidaja esitatud tasaarvelduse ettepanekust (I kd lk 51) nähtub, et 20.03.2014 on kostja tunnistanud hageja ees võlgnevust summas 34 375,85 eurot. Samuti nähtub kostja saldoteatisest ja – kinnitusest (I kd lk 54-55) hagejale, et 21.03.2014 seisuga tunnistas kostja hageja ees võlgnevust summas 34 375,85 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et kostja raamatupidaja on kinnitanud võlgnevust 21.03.2014 seisuga, mitte 21.02.2014 seisuga. Saldoseisu kuupäev nähtub kolmest kohast – saldoteatise kõige ülemisest reast (I kd lk 54), saldokinnitusest (I kd lk 55 rida 6) ja saldokinnituse allkirjalehelt (I kd lk 56). Kostja raamatupidaja saldokinnitusel märgitud allkirjastamise kuupäev 21.02.2014 (I kd lk 55 viimane rida) on ilmselgelt märgitud valesti, kuna õiget allkirjastamise kuupäeva 21.03.2014 näitab allkirjalehel olev allkirjastamise aeg (I kd lk 56). Osundatud tõenditest tulenevalt loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja tunnistas jooksvalt hageja ees võlgnevuse olemasolu ning püüdis võlgnevust vähendada tasaarvestusavalduste tegemisega. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 32 550,87 eurot VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel. Kostja tekkinud viivis Kostja vaidles vastuses hagile (I kd lk 72-73) ja 21.05.2014 toimunud eelistungil (I kd lk 107) viivisenõudele vastu, leides, et hageja nõude arvestus ei ole arusaadav ning väitis, et hilisemad viivisearved hõlmavad endas ka varasemaid viivisearveid. Samuti leidis kostja, et viivisenõude rahuldamine kogu ulatuses on ebaproportsionaalne, vastuolus hea usu põhimõttega ja omaks negatiivset mõju kostja majanduslikule seisundile. Alternatiivselt taotles kostja viivise vähendamist.

Hageja on kuni 2014 aasta veebruarini nõudnud viivist lepingus sätestatust väiksemas määras – VÕS-is sätestatuga sarnases määras. Nimetatud asjaolu nähtub nii hageja viivisearvetest (I kd lk 35-41, 103-104) kui ka viivisearvestusest (I kd lk 123-124). Lepingu kohaselt (I kd lk 8-10) on hagejal õigus viivist nõuda 0,15% õigeaegselt maksmata summalt päevas. Hageja täpsustatud viivisearvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja arvestuses on selge ja arusaadav - arvestusest nähtub võlgnetav periood, summa ja viivise määr ning tasaarvestuse korral ka tasaarvestatava summa suurus. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 lause 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viivist elektrienergia ostu-müügilepingute alapunkti – maksmine tarbitud elektrienergia eest - alusel tasumata summalt 0,15 % päevas. Viivise vähendamisest Kohtu hinnangul ei ole kostja viivise vähendamise taotlus põhjendatud. VÕS § 162 lg 1 näeb viivisenõude vähendamise alusena ette asjaolu, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda viivist võlgnetavalt summalt 54,75% aastas (s.o 0,15% päevas). Vastavalt korrigeeritud viivisearvestusele on hageja arvestanud kuni veebruarini 2014 viivist erinevatel perioodidel 8,25-8,5% aastas, mis on kostja jaoks oluliselt soodsam lepingus sätestatust. Vastavalt hagiavalduse viivisearvestusele (I kd lk 3-4) ja täpsustatud viivisenõudele (I kd lk 109) on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 11.04.2014 kostja võlgnevuselt arvestatud viivis 3 697,44 eurot, mis moodustab kostja põhivõlgnevusest 11,35%. Kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-66-05 punktiga 18 ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Seega on kostja võlgnevuselt arvutatud s.t juba tekkinud viivis kooskõlas seadusega ja väljakujunenud praktikaga, kuna moodustab põhivõlgnevusest vaid 11,35%. Nimetatud ulatuses viivist ei saa lugeda ebamõistlikult suureks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja ei ole kostja kohustuse rikkumisest kahju saanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et pikaajaline rahaline võlgnevus tekitab hagejale kahju, kuna seob võlgnevusega hageja rahalised vahendid. Seetõttu on tekkinud viivise rahuldamine kogu ulatuses proportsionaalne ja kooskõlas seadusega. Hageja viivisenõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Tasaarvestuse avalduse esitamisel tuleb võlgnikul arvestada, et teine pool võib avaldusele esitada vastuväite ning seetõttu võib võlgnik kohustuse täitmisel sattuda viivitusse. Tasaarvestusavaldusele vastuväite esitamine on seadusest tuleneva õiguse kasutamine ning nimetatud tegevus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Ka asjaolu, et tasaarvestus oli poolte vahel seni tavapärane praktika ei välista hageja viivisenõude tekkimist. Hageja on selgitanud (I kd lk 100), et kostja võlgnevuse tasaarvestamine reovee puhastamise eest tasumisele kuuluvate summadega oli hageja ainus efektiivne võimalus kostja võlgnevuse vähendamiseks. Tasaarvestusavalduste (I kd lk 42-51) tulemusena ei kõrvaldanud kostja oma võlgnevust, vaid suutis seda vähendada. Kuivõrd hageja elektrienergia müügilepingutest tulenevad nõuded olid alati suuremad, kui hageja poolt kostjale teenuste eest tasumisele kuuluvad summad, siis kostja võlgnevus kasvas progresseeruvalt. Võlgnevuse suurenemine nähtub ka hageja viivisearvestusest (I kd lk 123-124). Samuti ei kuulu nõue vähendamisele kostja majanduslikust seisundist tulenevalt. Kostja äriregistrile esitatud 2012 aasta majandusaasta aruande kohaselt moodustas kostja aruandeaasta

kasum 1 883 122 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et on ebatõenäoline, et selliste majandusnäitajatega ettevõtte majanduslikule seisundile avaldaks mõju vaidlusaluse viivisenõude rahuldamine. Osundatust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude kostja vastu VÕS § 113 lg 1 ja elektrienergia ostu-müügilepingute alusel 3 697,44 euro ulatuses. Tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus osaühingult XXX välja XXX aktsiaseltsi kasuks alates 12.04.2014 viivise põhinõudelt 32 550,87 eurolt 0,15% (lepingus kokkulepitud määr) päevas kuni põhinõude 32 550,87 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 28 853,43 eurot (32 550,87 põhinõude summa – 3 697,44 juba väljamõistetud viivis). II Reovee puhastamise lepingust (tasaarvestatavast nõudest) Poolte vahel on tekkinud vaidlus kostja poolt hagejale esitatud kahju hüvitamise nõude alusel esitatud tasaarvestusavaldusest. Kostja märgib vastuses, et tasaarvestuse aluseks olev nõue tuleneb sellest, et hageja veetarbimist ja heitvee kanaliseerimist puudutava kontrolli käigus ilmnes, et hageja juhib majandusreovett reoveepuhastusjaama suuremates kogustes võrreldes ühisveevärgist tarvitatud puhta vee kogusega. Kuivõrd kostja rikkus reovee lepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevat kohustust ning kostjale oli selle tulemusena tekkinud kahju, esitas kostja kontrolli tulemustele tuginedes hageja vastu kahju hüvitamise nõude ning uue tasaarvestamise avalduse ning tasaarvestas oma nõude kattuvas ulatuses hageja nõudega. Kostja tasaarvestuse avaldused sisalduvad 12.03.2014 kirjas (I kd lk 81-83) ja osaliselt 06.05.2014 kostja vastuses (I kd lk 72). Kostja väitel on hageja juhtinud ühiskanalisatsiooni perioodil jaanuar 2013 kuni veebruar 2014 enam 51 703,6 m3 vett s.t, et hageja peab lisaks kostjale tasuma 103 137 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on uue tasaarvestuse avalduste tegemisel käitunud vastuoluliselt. Kostja käitumine ei ole olnud järjekindel. Hageja ja kostja tasaarvestasid regulaarselt üksteise nõudeid (m.h ka peale kostja lepingulise esindaja uut 12.03.2014 esitatud tasaarvestuse avaldust) kostja raamatupidaja tasaarvelduste ettepanekute alusel. Samal perioodil (kuni veebruarini 2014) ei esitanud kostja hagejale ühtegi nõuet või pretensiooni hageja ühiskanalisatsiooni juhitavate reovee koguste või veemõõdusõlmede tehniliste lahenduste kohta. Uue kahjunõude (s.t tasaarvestusnõude) olemasolust teavitas kostja hagejat esmakordselt 12.03.2014 kostja lepingulise esindaja nõudekirjaga. Viidatud kahjunõude tõendamiseks on kostja esitanud 2 tabelit (I kd lk 155-156; 176). Esimene tabel (I kd lk 155-156) on kostja väidetel koostatud reoveepuhastusjaama veemõõdiku süsteemi arvuti väljatrükkide alusel ja teine (I kd lk 176) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teostatud reovee hulkade mõõtmistulemuste alusel. Esimese tabeli algandmeid sisaldavaid tõendeid kostja ei esitanud, kuid nimetatud ei oma käesolevaks hetkeks enam asjas tähtsust, kuna kostja on selgitanud, et tugineb nõude alusena teises tabelis fikseeritud andmetele (III kd lk 99, esimese lõigu viimane lause).

Kohus leiab, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teostatud mõõtmistulemusi ei saa pidada hageja poolt kostjale puhastamiseks suunatud reovee hulga mõõtmisel usaldusväärseteks ja seega õigeteks järgmistel põhjustel. Kostja poolt teostatud mõõtmised on ebausaldusväärsed seetõttu, et isegi kui kostja poolt kontrollmõõtmise punktideks määratud veemõõdikud kajastaksid reovee kogust, siis asuvad need hagejast kaugel ning enne mõõtepunkte suundub kanalisatsiooni ka teoste tarbijate reovesi. Kostja koostatud tabelist (I kd lk 176) nähtub, et mõõtmistulemused on teostatud XXX ja Kalurite tänava alumise ning ülemise toru juures. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakti lisast 1 (I kd lk 159-161) nähtub, et mõõteseadmed on paigaldatud XXX asuvasse reovee kaevu torusse. Siiski ei nähtu nimetatud lisast kaevu number ega toru, kuhu seadmed paigaldati. Hageja poolt esitatud kaardilt (II kd lk 54) nähtub, et Tallinna tänaval on rohkem kui üks kaev. Samas kui eeldada, et tegemist on kaevuga nr XXX, siis on hageja mõõtmistulemustega tuvastatud (II kd lk 56-199 ja III kd lk 192), et torudes on tagasivool ning seetõttu ei pruugi andmed olla õiged. Õige on kostja märkus, et spetsiifiliste seadmete olemasolul võib vee hulga mõõtmine olla võimalik. Kuid kohtu arvates peaks nimetatud asjaolu arvestamine nähtuma ka kostja esitatud analüüsiaktist. Samuti nähtub OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakti lisast 1, et mõõteseadmed on paigutatud Kalurite tänava kaevu alumisse (I kd lk 162-165) ja ülemisse torusse (I kd lk 166169). Hageja poolt esitatud kaardilt (II kd lk 54) nähtub, et Kalurite tänaval on rohkem kui üks kaev ning, et viidatud kaevu alumisse torusse ei suubu ainult hageja reovesi. Asjaolu, et nimetatud kaevu suubub ka XXX reovesi on kostja kinnitanud 25.06.2014 menetlusdokumendis (I kd lk 147). Samuti nähtub nimetatud asjaolu lisaks kaardile ka kostja poolt esitatud analüüsiakti lisadest (nt I kd lk 170). Dokumentidest ei nähtu, et analüüsiaktis märgitud Kalurite tn ülemine ja alumine toru asetseksid erinevates kaevudes. Kohus leiab, et puudub vajadus hinnata analüüsiakti teisi lisasid m.h veenäitude fikseerimise akte, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakti ei saa pidada usaldusväärseks, kuna nimetatud aktist ei ole võimalik üheselt tuvastada isegi asjaolu, millistest kaevudest (milliste numbritega kaevudest) on mõõtmised toimunud. Seega ei saa nimetatud analüüsiakti andmetele tuginedes arvestada hageja poolt puhastamiseks suunatava reovee hulka. Kohus leiab, et poolte e-kirjavahetusega ei saa tuvastada, et hageja keeldus mõõtmises osalemisest, kuna hagejal on tekkinud hulgaliselt küsimusi, millele kostja esindaja ei ole enne mõõtmiste toimumist osanud vastata. Hagejale ei saa ette heita mõõtmisel mitteosalemist, kui talle ei olnud eelnevalt teada täpsed mõõtmist oluliselt mõjutavad küsimused. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et analüüsiakti tulemused ei ole täpsed ning nende alusel ei saa arvestada hageja poolt puhastamiseks suunatava reovee hulga eest täiendavalt tasumisele kuuluvat summat, siis ei analüüsi kohus poolte poolt esile toodud asjaolusid ning ei hinda tõendeid (I kd lk 181-189), mis puudutavad vee infiltratsiooni. Samuti ei oma eeltoodud põhjusel tähtsust järgmised tõendid: heitveemõõdikute sertifikaadid (I kd lk 177-178) ja aktile lisatud kaardid (I kd lk 179-180). Lisaks ei saa kaarte arvestada seetõttu, et neil puudub m.h märge koostaja ja mõõtkava kohta. Seetõttu puudub kohtu hinnangul vajadus hinnata kostja poolt koostatud hageja väidetava uue tarbimise arvutusi (I kd lk 190), kuna nimetatud arvutuste algandmed ei ole õiged. Isegi kui eeldada, et kostja arvutused (I kd lk 190) on õiged, siis ei ole aktsepteeritav olukord, kus kostja tehes käesoleva aasta juuni viiel päeval kontrollmõõtmisi, arvutab hageja puhastusse

suunatud reovee koguse viiel päeva mõõtmiste alusel tagantjärgi perioodil jaanuar 2013 kuni veebruar 2014 kostja poolt tarbitud koguseks. Kohtu hinnangul ei saa viiepäevase mõõtmise tulemusel teha järeldusi üle aasta vältavale perioodile. Samuti ei ole tagantjärgi teenuse tasu ümberarvestamine võimalik arvestades kostja varasemat käitumist s.h varasemaid tasaarvestusavaldusi ning vastuväidete puudumist. Kostja esitatud tõenditega (I kd lk 153-154) ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et hageja tarbis vett enam s.t suunas tarbitava vee enda kasutusse enne paigaldatud veemõõdikuid. Kostja ei ole tõendanud, milline oli veesõlm enne plommimist ning millal veemõõdusõlmed plommiti. Samuti ei oma tähtsust hageja poolt kohtule esitatud fotod kaevudest (III kd lk 78-84), kuna nimetatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, millisest kaevust on foto tehtud. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust asjaolu, et hageja kasutab kahte tarbimiskohta reovee puhastamise lepingus märgitud viie asemel. Vaidlus puudub selles, et hageja saaks ülejäänud kolmest punktist tarbimiseks täiendavat vett. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kostja 12.03.2014 tasarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendatud, et hageja oleks perioodil jaanuar 2013 kuni veebruar 2014 tarbinud enam 51 703,6 m3 vett. Nimetatud avalduse alusel tehtud arvestusi ei saa tasaarvestada hagejal elektrienergia müügist tekkinud nõudega. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.