Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

M I esitas 06.06. 2014 avalduse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja enda pankroti välja kuulutamiseks. Vastavalt esitatud avaldusele on võlgnik sattunud makseraskustesse, kuna ei ole suutnud täita võlakohustusi. 18. juuni 2014.a. määrusega maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, nimetas M Ii ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre ning tegi talle kohustuseks PankrS § 22 lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmise.; määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks Kuressaare kohtumajas 15. juuli 2014.a. algusega kell 12.00, kutsudes kohtuistungile protsessiosalistena võlgniku ning ajutise pankrotihalduri, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgniku vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiseaduse § 1 p 2 sätestab, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada juba pikemat aega võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on osaliselt töövõimetu ja tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 170, 30 eurot ja sotsiaaltoetus summas 67,76 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on üks laps M I (sünd.29.09.2005.a.) ja tema eest saab võlgnik lastetoetust 19,18 eurot. Võlanõudeid on aga 2543,60 eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude täitmiseni. Võlgnik omab küll kinnisvara , kuid seda kasutada ei saa. Rahalised vahendid võlgniku pangakontodel praktiliselt puuduvad. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning ei suuda oma kohustusi juba pikemat aega tavapäraselt täita. Võlgnik palub kohtul:

EELMENETLUS

Pärnu Maakohus 18.06.2014 kohtumäärusega nimetati M Ii ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Ajutisele pankrotihaldurile tehti ülesandeks selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; samuti anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning tagada võlgniku vara säilimine ning esitada kohtule aruanne pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamus võlgniku maksejõuetuse osas. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks esitas ajutine pankrotihaldur 25.06.2014 küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku elukoha aadressile Karja küla 10-1, Leisi vald, Saare maakond. 27.06.2014 on võlgnikule helistatud ning täpsustatud kirja kätte saamist, lisaks palus haldur võlgnikul kiiremas korras edastada päringu vastuseid. Võlgniku sõnul oli tal arstile aeg kirja pandud 04.07.2014, samal päeval lubas ta ka järelepäringu vastused ära tuua. 04.07.2014 haldur soovis täpsustada kellaaega võlgniku käest visiidi osas. Selgus, et sellel päeval võlgniku ei tulnud Tallinnasse. Haldur palus edastada vajalik dokumendid posti teel. Võlgnik aga väitis, et 08.07.2014 ta tuleb Tallinna, kuna siis on tal arstile aeg ja toob paberid ära. Palusime teda informeerida haldurit juhul kui ta ei tule Tallinnasse ja saata vajalikud dokumendid posti teel. Võlgnik ei informeerinud haldurit, et ka 08.07.2014 ta ei tule dokumente tooma. 08.07.2014 on haldur järjekordselt helistanud võlgnikule ja palunud neid siiski edastada. Võlgniku sõnul said dokumendid 08.07.2014 hommikul postitatud. 10.07.2014 on kirjaga osaliselt vastused jõudnud halduri kätte. Haldur analüüsis ja tuvastas, et võlgnik ei ole edastanud üldküsimustikus küsitud andmeid. Võlgnik on vastanud osaliselt ainult halduri poolt esitatavate lisaküsimustele. 14.07.2014 edastas võlgnik osaliselt vastatud üldküsimustikus küsitud andmeid (Lisa 1). M I vara koosseisu kindlakstegemiseks esitas ajutine pankrotihaldur järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele ja kohtutäituritele. Käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga on enamik vastuseid ajutise pankrotihalduri järelepärimistele saabunud. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud info põhjal koostas ajutine pankrotihaldur käesoleva aruande.

Raha ja pangakontod

AS-is SEB Pank seisuga 01.07.2014 omab võlgnik järgmisi kontosid: Arvelduskonto nr EE031010010624619019 (arvelduskonto), avatud 17.05.2007, saldo 01.07.2014 seisuga 1.89 EUR (üks ja .89 EUR) (Lisa 2). Kehtivad teenuslepingud AS-is SEB Pank:

Summa

Saaja

Maksuvõlg 13-2.7/169218 Maksu- ja Tolliamet

233.92

180/2013/837 Maksu - ja Tolliameti 13.09.0212 a. haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr.13-3/95980, täiteasi 180/2013/837 Maksu- ja Tolliameti 19.02.2007 a. kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr.13-2.1(2158, täiteasi 181/2008/130 133/2007/127 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 27.10.2006 a. kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr.2-068110, täiteasi 133/2007/127 133/2013/1129 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 15.08.2012 a. kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr.1-127752, täiteasi 133/2013/1129 maksuvõlg

335.88

MAKSUTOLLIAMET

Enno Kermik

JA

1,300.73 Svetlana Põld 23.15

Tarvi Söömer

532.51

Tarvi Söömer

249.37

MAKSUTOLLIAMET

Enno Kermik

JA

MAKSUTOLLIAMET

JA

180/2013/836 Maksu - ja Tolliameti 28.02.2011 a. haldusakt 351.33 avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr.13-11/8737, täiteasi 180/2013/836 Maksuvõlg 13-2.7/243820 Maksu- ja Tolliamet 27.00

AS-is Swedbank omab arvelduskontot nr EE542200221014567994, mille saldo 30.06.2014 seisuga on null. Laenu- ja liisingulepinguid ei ole sõlmitud. Swedbank AS-l ja Swedbank Liising AS-l nõudeid ei ole. Toimingud kontol alates 18.06.2011 kuni 20.06.2014 puudusid. Kontole on eelnevalt esitatud järgmised arestid/nõuded:

puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. 3.2

Nõuded, ettemaksed

Ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt, puuduvad võlgnikul nõuded teiste era- ja/või juriidiliste isikute vastu. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada ettemaksete kohta, seega eeldab haldur, et ettemaksed puuduvad. 3.3

Muu vara

Maanteeameti esitatud vastuse kohaselt ajutise halduri järelepärimisele liiklusregistris seisuga 25.05.2014 ei ole M Ii nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud (Lisa 4). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna vastuse kohaselt, ei ole M Ii nimele riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi kui vallasasju (Lisa 5). Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja AS Eesti Väärtpaberikeskus vastuse kohaselt ei ole M Ii nimel avatud väärtpaberkontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnikul on avatud pensionikonto nr. 99805466795, konto saldo on 0 osakut (Lisa 6). Antud vara puhul on halduri andmetel tegemist kohustusliku pensionifondiga (Pensioni II sammas). Vastavalt investeerimisfondide seaduse § 109: (7) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. (8) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral on pankrotihalduril õigus esitada avaldus vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele teatas Maksu- ja Tolliameti, et nende andmetel ei ole M I (isikukood XXXXXXXXX) esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2011, 2012 ja 2013.aasta kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel on M I ́ile pensioni väljamaksmist 2011, 2012 ja 2013.aastal deklareerinud Sotsiaalkindlustusamet (reg. kood: 70001975). kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidest (TSD) 2011, 2012, ja 2013.aasta kohta kuude lõikes (Lisa 7). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole M I raskeveokimaksukohustuslane. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslase M I (isikukood XXXXXXXXX) nõuete saldod seisuga 02.07.2014 järgmised: Nõude liik Nõuete sh tasumise sh tasumise Võlas sh saldo tähtpäev tähtpäev tähtpäeva tasumisgraafik

(EUR)

tulevikus saabunud järgi us

(EUR)

(EUR)

(EUR)

(EUR)

Intress 606,84 0,00 606,84 606,84 0,00 Kohtutäituri 957,22 0,00 957,22 957,22 0,00 arestinõue

Maamaks Sotsiaalmaks

KOKKU EUR

75,17 548,91 2 188,14

0,00 0,00 0,00

75,17 548,91 2 188,14

75,17 548,91 2 188,14

0,00 0,00 0,00

Maksukohustuslase ettemaksukonto saldo seisuga 02.07.2014 on 0,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 02.07.2014 on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 583,30 eurot. Saldo andmed on koostatud maksukohustuslaste registris kuni 02.07.2014 15:00:59 kajastatud andmete alusel. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on võlgniku kaasomandis 3 kinnisasja (Lisa 8):

(EUR)

Maksu- ja Tolliameti Lääne MaksuJa Svetlana Põld Tollikeskus

Maksu- ja Tolliameti Enno Kermik Kaudu Maksu- ja Tolliameti Enno Kermik Kaudu Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Tarvi Söömer

5,

Kohtute Raamatupidamiskeskuse Tarvi Söömer kaudu

Täiteasi nr. 181/2008/130

989,99

Täiteasi nr. 180/2013/837

233,92

Täiteasi nr. 180/2013/836

249,37

Täiteasi nr. 133/2013/1129 398,75 Täiteasi nr. 133/2007/127

4,30

KOKKU:

1 876,33 EUR

Võlgnik ise on märkinud pankrotivalduses oma võlgade summaks vähemalt 2 543,60 eurot. Pankrotiavalduses loetletud võlgniku võlgade nimekiri : Võlausaldaja nimetus

Nõude summa

(EUR)

Kohtutäiturid

Nõude alus

Svetlana Põld

Täiteasi nr. 181/2008/130 1300,73

Enno Kermik

Täiteasi nr. 180/2013/837 355,88

Enno Kermik

Täiteasi nr. 180/2013/836 351,33 Täiteasi nr. 133/2013/1129 532,51

-

Tarvi Söömer

Tarvi Söömer

Täiteasi nr. 133/2007/127 23,51

543,60

KOKKU:

EUR

Ajutine haldur on lähtunud kohustuste märkimisel krediidiasutuste ja kohtutäiturite edastatud andmetest ning võlgniku poolt kirjalikult ning suuliselt esitatud andmetest. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi vähemalt summas 2 543,60 eurot.

KOKKUVÕTE

5.1 Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik M Ii 06.06.2014.a. Võlgniku pankrotiavalduse selgituste kohaselt on ta maksejõuetu, kuna tema sissetulek on liiga väike, et täita kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgniku pankrotiavalduse seletuskirja kohaselt on võlanõuded tekkinud seoses FIE sotsiaalmaksu mittetasumisega. Võlgnik oli usaldanud M M nimelist isikut, kes lubas tasuda peale võlgniku FIE-ks registreerimist seotuid makse. Lisaks ostis ta metsamaid ja vormistas

neid kaasomandisse mitme isiku nimele kaasa arvatud M Ii nimele. Peale seda oli võlgnik käinud notari juures, kus sõlmiti volitus, mille alusel sai metsamaad hüpoteegiga koormata, mille järel tehti lageraiet. Peale neid tehinguid ei maksnud M M FIE kohustuslikke sotsiaalmakse ära, millega tekitas võlgnikule võlga Maksu-ja Tolliameti ees. Võlgnik on seega ise põhjustanud oma võla tekkimise MTA ees ebaseadusliku tegevusega. Lageraie kohta dokumendid puuduvad, samas halduri järelepäringus vastas võlgnik, et ta ei tea, mis on saanud metsa kinnistutega. Lisaks teistele võlgadele on M I saanud ka korra rikkumise eest liiklustrahve, mis on jätnud maksmata. Võlgnik on seotud väikelaenu lepinguga, mille võttis M S (lapse ema) AS Saare Kalurist. Väikelaenu lepingul on kaks käendajat, kellest üks on võlgnik ise. Võlgniku sõnul M S ei maksa laenu ise, vaid seda teeb teine käendaja. Võlgnikul on üks raske puudega alaealine laps, samal ajal on ka võlgnik töötu. Halduri palvel ei ole võlgnik edastanud lapse sünnitunnistus, seega haldur ei saa lapse isikut tuvastada. Võlgnikule on diagnoositud keskmise puude raskusaste, lisaks on võlgnikul töövõime kaotuse protsent 60%. Halduri andmetel on võlgniku kaasomandis kolm kinnistud, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Võlgniku sissetulekuks on igakuuline lapsetoetus, puudega lapse toetus, töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, millele ei saa pöörata sissenõuet. 5.2 Arvamus maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest on ka ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see maksejõuetus ei ole ajutine. M Ii maksejõuetuse on põhjustanud FIE-na tekkinud nõuete rahuldamise kohustus ning läbimõtlemata teiste isikute liigne usaldamine. Ajutise halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Senises menetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. 5.3

Nõuete tasumise võimalused

Arvestades, et võlgnikul on vara kokku 1279,43 eurot, kohustusi on aga vähemalt 2 543,6 eurot ületavad seega võlgniku kohustused varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. 5.4 Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused

Senise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi.

Menetluse kuludest

PankrS § 29 lg-te 1-3 kohaselt, lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eelpool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Käesolevas menetluses puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul pole piisavalt vara, siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot. Samas, ei ole pankrotimenetluse läbiviimises ajutise halduri hinnangul perspektiivi, kuna ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse (Lisa 13). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlausaldajate esindajatega, analüüsinud krediidiasutuste ja riiklike asutuste ja registrite poolt esitatud dokumente. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1, 3, 4 ja 5, teeb haldur ettepaneku: 1)

Kuulutada välja M Ii (ik XXXXXXXXX) pankrot välja üksnes tingimusel, et võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot;

2)

mõista välja:

2.1 ajutise halduri tasu 960,00 eurot (10 tundi x 96 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 316,80 eurot) Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank ning 2.2 pankrotimenetluse kulude hüvitis 300 eurot (sisaldab km 20%) OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr 221019550566 AS-s Swedbank. Seega palgafond on kokku 1 276,80 eurot, millele lisandub hüvitis 300 eurot. Kokku kulu 1 576,80 eurot, millest palun hüvitada halduri tasu osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Ülejäänud osa jääb võlgniku kanda. 3)

Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1500,00 eurot ja kohus leiab, et võlgnikul puudub eeldus saada vabastatud kohustustest (prg. 172 lg. 2 alusel) lõpetada M Ii (ik XXXXXXXXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotimenetluse raugemise korral palun hüvitada halduri tasu osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Tasu ülejäänud osa jääb võlgniku kanda.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. PankrS § 31 lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel vara kokku 1279,43 eurot, kohustusi on aga vähemalt 2 543,6 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 171 lg 2 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p 5 toodud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuna võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Võlgniku pankrotiavalduse seletuskirja kohaselt on võlanõuded tekkinud seoses FIE sotsiaalmaksu mittetasumisega. Võlgnik oli usaldanud M M nimelist isikut, kes lubas tasuda peale võlgniku FIE-ks registreerimist seotuid makse. Lisaks ostis ta metsamaid ja vormistas neid kaasomandisse mitme isiku nimele kaasa arvatud M Ii nimele. Peale seda oli võlgnik käinud notari juures, kus sõlmiti volitus, mille alusel sai metsamaad hüpoteegiga koormata, mille järel tehti lageraiet. Peale neid tehinguid ei maksnud M M FIE kohustuslikke sotsiaalmakse ära, millega tekitas võlgnikule võlga Maksuja Tolliameti ees. Võlgnik on seega ise põhjustanud oma võla tekkimise MTA ees ebaseadusliku tegevusega ehk raske hooletusega. Lageraie kohta dokumendid puuduvad, samas halduri järelepäringus vastas võlgnik, et ta ei tea, mis on saanud metsa kinnistutega. Vastavalt ajutise halduri ettekandele, ei esitanud võlgnik haldurile ise koheselt ettekande tegemiseks vajalikke andmeid vaid ajutisel halduril tuli neid andmeid ise hankida teisi kanaleid pidi. Lisaks teistele võlgadele on M I saanud ka korra rikkumise eest liiklustrahve, mis on jätnud maksmata, samuti on ta jätnud tasumata tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlusest tulenevad menetluskulud, mis on põhjustanud täitemenetluse läbiviimise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul puudub eeldus saada vabastatud kohustustest (prg. 172 lg. 2 alusel) ning tuleb lõpetada M Ii (ik XXXXXXXXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3).

Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud kirjaliku taotluse ajutise halduri tasu 960,00 eurot (10 tundi x 96 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 316,80 eurot) ning pankrotimenetluse kulude hüvitise 300 eurot (sisaldab km 20%) saamiseks kokku summas 1 1576,80 eurot, millest haldur palub hüvitada halduri tasu osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Ülejäänud osa jääb võlgniku kanda. Haldur palub kanda ajutise halduri tasu 960,00 eurot (10 tundi x 96 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 316,80 eurot) Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 300 eurot (sisaldab km 20%) OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr 221019550566 AS-s Swedbank. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.