2-11-64501 AS Verento hagi Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Verento määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Verento (registrikood 10239831, asukoht Suur-Paala 7, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Jäätmete Sorteerimiskeskus (registrikood 11228261, asukoht Suur-Sõjamäe 31, Tallinn), juhatuse liige Valeria Kuusk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 22.04.2014 määrus.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Verento esitas 30.12.2011 hagi Jäätmete Sorteerimiskeskus vastu. Harju Maakohus jättis 17.12.2012 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning rahuldas hagi osaliselt, jättes menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu
otsus jõustus 10.02.2014 Riigikohtu määrusega. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja esitas 12.03.2014 maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega ning kohtu nõudmisel 04.04.2014 avalduse täiendused. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot 18,2 h ulatuses, kokku 2002 euro eest (käibemaksuta). Hageja menetluskuluks olid dokumentaalse tõendi saamise kulu 5,37 eurot äriregistri väljavõtete eest ning postikulu 5,76 eurot kullerteenuse eest. Lisaks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 958,67 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 3471,80 eurot ning hageja taotles menetluskulude hüvitamist 57% ulatuses. Kostja esitas 11.03.2014 maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostjale oli õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) 27,9 h ulatuses, kokku 2790 euro eest. Kostja palub tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja mõista 43% menetluskulude kogusummast. Hageja palus jätta kostja avalduse rahuldamata, kuna kostja ei esitanud ühtegi arvet, mille alusel on makstud või on tekkinud maksmise kohustus. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja menetluskulud on vaatamata puudulikele dokumentidele põhjendatud, palus hageja menetluskulud tasaarvestada. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele vastu.
Maakohtu määrus
6.22.04.2014 määrusega mõistis Harju Maakohus Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ-lt AS Verento kasuks välja menetluskulud 1539,95 eurot ja jättis rahuldamata avalduse 438,98 euro ulatuses. Kohus mõistis AS-ilt Verento Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ kasuks välja menetluskulud 1152,40 eurot ja jättis rahuldamata 47,30 euro ulatuses. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ-lt AS Verento kasuks välja menetluskulud 387,55 eurot.
7.Kohus leidis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Hageja menetluskuludeks olid õigusabikulud tunnihinnaga 110 eurot 18,2h ulatuses, kokku 2002 eurot (käibemaksuta), dokumentaalse tõendi saamise kulu 5,37 eurot äriregistri väljavõtete eest ning postikulu 5,76 eurot kullerteenuse eest. Lisaks riigilõiv 958,67 eurot ja 500 eurot, kokku 3471,80 eurot. Kohus leidis, et riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus olevate tõenditega, tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
9.Arve nr 20110870 spetsifikatsioonist nähtus, et hageja esindajal kulus 0,2 h kliendiga kohtumiseks advokaadibüroos ja 0,2 h kliendiga konsulteerimiseks menetluslikes küsimustes. Kohus leidis, et nimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikud. On tavapärane, et advokaat kohtub enne hagiavalduse esitamist kliendiga, et arutada nõude, tõendite ja kohtumenetlusega seonduvat. Samal põhjusel on põhjendatud ka kliendiga konsulteerimine.
10.Arve nr 20111147 spetsifikatsioonist nähtus, et hageja esindajal kulus 0,8 h tõlgete kontrollimiseks ja korrastamiseks. Kohus leidis, et nimetatud kulud on põhjendatud. Hagiavaldusele on lisatud hulgaliselt menetlusosaliste vahelist võõrkeelset kirjavahetust. Kuivõrd kohtu töökeel on eesti keel, tuleb tõendid tõlkida eesti keelde. Antud juhul on seda teinud klient. Advokaat on tõlked kontrollinud ja vastavalt vajadusele redigeerinud. Nimetatud toiming oli kohtumenetluse seisukohalt oluline, kuna dokumendi tõlge peab täpselt vastama tõlgitava dokumendi sisule ja mõttele. Dokumendi tõlge on aluseks kohtu veendumuse kujunemisele, mistõttu on menetlusosaliste endi huvides see, kui tõlge on korrektne. Kohus leidis, arvestades
tõlgitud dokumentide mahtu, et oli otstarbekam tõlkida need isiklikult ning lasta advokaadil tõlked kontrollida ja redigeerida (kulu 88 eurot), kui tellida tõlketeenus mõnelt tõlkebüroolt ja tasuda selle eest kordi rohkem.
11.Arve nr 20111275 spetsifikatsioonist nähtus, et hageja esindajal kulus hagiavalduse täiendamisele 1h, hagiavalduse korrigeerimisele 1h ning hagi kohtule esitamisele 0,5h. Hagiavalduse koostamise ja esitamise töötundide arv on kokku 7,1 tundi. Arvestades hagiavalduse mahtu, sisu ja sellele lisatud tõendeid, leidis kohus, et hagiavalduse koostamise ajakulu oli märgitud ulatuses põhjendatud. Praktikas on tavaline, et mõningad hagiavaldusega seonduvad asjaolud vajavad kliendiga täpsustamist ning sellest tulenevalt ka korrigeerimist. Lisade komplekteerimine ja hagi kohtusse esitamine oli samuti tavapärase ajakuluga. Nimetatud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud.
12.Arve nr 20111024 spetsifikatsioonist nähtus, et hageja esindajal kulus 4,9 h erinevatele kohtuvälistele toimingutele. Kohus leidis, et osaliselt ei ole arve seotud tsiviilasja kohtumenetlusega. Seadus näeb ette, et hüvitamisele kuuluvad kohtumenetlusega seotud kulud. Kohtumenetlus algab üldjuhul hagiavalduse esitamisega. Ka Riigikohus on korduvalt osundanud, et „menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel“. Kuna kulud tekkisid enne kohtumenetluse algust ning ei oma sellega mingit seost, leidis kohus, et õigusabikulud 4,9h ulatuses olid mittevajalikud ja põhjendamatud. Arveid nr 20110870 ja 20111147 aktsepteeris kohus kui kohtumenetlusega seonduvaid.
13.Arvetel nr 20111024 rida nr 3 ja 20111147 rida nr 2 on märgitud kirje „õigusabi“ (kaasus 01914-0002), kokku 2 tunni ulatuses. Samas on tsiviilasi nr 2-11-64501 seotud õigusabiga kaasuses 01914-0001, mille nimetuseks on „kahju hüvitamine“. Võrreldes arvetel toodud tundide arvu tööde kirjeldustega on selge, et tsiviilasi 2-11-64501 ja kaasus 01914-001 on üks ja sama kohtuasi. Kohus leidis, et eelnimetatud arvetel märgitud kirjed tuleb lugeda käesoleva menetlusega seonduvalt mittevajalikuks ja põhjendamatuks. Tegemist on mõne teise kaasuse raames osutatud õigusabiga, mis on ekslikult käesoleva tsiviilasjaga seonduva õigusabikulu sisse lülitatud. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ning vajalikud.
14.Dokumentaalse tõendi saamise kulu 5,37 eurot äriregistri väljavõtete eest ning postikulu 5,76 eurot kullerteenuse eest, mis on kajastatud arvetel nr 20111024 ja 20110870, ei ole põhjendatud kulud. Hageja ei ole kohtule selgitanud, millise toiminguga seonduvalt on tekkinud nimetatud postikulu. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud tõendina kostja äriregistrikaardi väljavõtet. Seega on eelnimetatud kulud 11,13 euro ulatuses põhjendamatud ja mittevajalikud.
15.Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 11,3h (18,2h – 6,9h), mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (110 eurot) arvestades vastab 1243 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 2701,67 eurot, s.o riigilõiv 1458,67 eurot + lepingulise esindaja kulu 1243 eurot, millest 57% on 1539,95 eurot.
16.Kostja avaldusest nähtus, et kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) 27,9h ulatuses, kokku 2790 euro eest. Kostja esindajal kulus 22.06.2012 täiendava taotluse koostamiseks 1,1h. Kohus leidis, et nimetatud toimingu ajakulu on ülemäärane arvestades taotluse sisu ja mahtu, ajakuluks võis olla 0,5h. Kostja esindajal kulus 26.08.2013 taotluse koostamiseks 1h. Kohus leidis, et nimetatud toimingu ajakulu on ülemäärane. Arvestades taotluse sisu ja mahtu, oli selle koostamise ja kohtule esitamise ajakuluks 0,5h. Kohus, analüüsinud kõiki kostja menetluskulude nimekirjas
toodud lepingulise esindaja kulusid, leidis, et ülejäänud kostja lepingulise esindaja kulud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
17.Kohus luges kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 26,8h (27,9h – 1,1h), mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot) arvestades vastab 2680 eurole, millest 43% on 1152,40 eurot.
18.Kohus määras tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 387,55 eurot (1539,95 eurot – 1152,40 eurot). Hageja määruskaebus
19.Hageja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis AS Verento avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 438,98 euro ulatuses rahuldamata.
20.Riigikohus on leidnud, et kohtueelses (-välises) menetluses kantud õigusabikulusid on võimalik teiselt poolelt välja mõista (RK nr 3-2-1-79-089), VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Käesoleva tsiviilasja menetluses on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused täidetud ning seetõttu kuuluvad hageja poolt kantud kohtueelse menetluse kulud 4,9 tunni ulatuses hüvitamisele. On ilmne, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et arve nr 20111024 ei ole seotud tsiviilasja kohtumenetlusega.
21.Muuhulgas jääb määruskaebuse esitajale arusaamatuks, millisel alusel on rahuldanud maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud reaalseid kulusid tõendavaid dokumente, s.o kulusid tõendavaid arveid. Kostja on esitanud kohtule küll tööde kirjelduse, kuid nimetatu ei tõenda määruskaebuse esitaja arvates menetluskulusid. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
24.Määruskaebuse esitaja leiab ekslikult, et maakohus ei ole pidanud vajalikuks teiselt poolelt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude väljamõistmist. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud, mis olid märgitud arvel 20110870 – 30.09.2011 ja arvel nr 20111147 – 30.11.2011 ning olid seotud kliendiga kohtumistega, konsultatsiooniga, dokumentidega tutvumisega jms toimingutega, mis olid vajalikud hiljem hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Hagi esitati kohtusse 30.12.2011. Seega leidis maakohus, et nimetatud kulud olid põhjendatud ning toimingutele kulunud 10,9 tundi oli vajalik ja piisav hageja kohtueelseks esindamiseks kulunud aeg ja jättis õigustatult 4,9 tunni ulatuses arvel nr 20111024 märgitud kulud teiselt poolelt välja mõistmata.
25.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on vastavalt TsMS §
175 lõikele 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud menetlusosaliste esindajate töö mahtu ning mõistnud menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Vastuseks määruskaebuse väidetele kostja avalduse rahuldamise osas maakohtu poolt, selgitab kolleegium, et tulenevalt TsMS § 174 lg-st 3 esitab menetlusosaline koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega menetluskulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, lg 5 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus leidis, et arvete esitamise vajadust praegusel juhul ei olnud.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.