Kohtulahend

jättis esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja vandeadvokaat Ene Ahas esitas avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Kostjal on menetluse käigus olnud kaks lepingulist esindajat, s.o alates 29.08.2013.a jurist Diana Rints (OÜ Nordeum Õigusbüroo) ja alates 04.03.2014.a vandeadvokaat Ene Ahas (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO). Kostja menetluskulud koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 500.00 eurot ja lepingulise esindaja tasust 1 020.00 eurot (sh käibemaks), kokku summas 1 520.00 eurot. Ühtlasi palub kostja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastus Hageja vaidleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud ning arvestades asja keerukust ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 15.07.2014.a. Kostja esindaja esitas 22.07.2014.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 500.00 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku summas 1 020.00 eurot (sh käibemaks). Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu.

Avalduse kohaselt on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 500.00 eurot (tlk 123). Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 10 553.00 eurot tasumisele riigilõiv 500.00 eurot. Seega on kostja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 500.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb kostja õigusabikulude hüvitamist summas 1 020.00 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud arved. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetest nähtub, et kostja kasutas esindajate teenust kokku 9.25 tundi. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on esindajate teenust kasutatud mh hagiavalduse vastuse koostamiseks, hageja vastuse analüüsiks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ning istungitel osalemiseks, samuti apellatsioonkaebuse koostamiseks. 05.02.2014.a kohtuistungil oli kostja esindajaks jurist Diana Rints. Arvest nr. 115-02 05.02.2014.a nähtub, et esindaja on kohtuistungil esindamise ajakuluks määranud 1 tund ning tasuks 65.00 eurot (tlk 158). Kohus on seisukohal, et ajakulu (s.o 1 tund) ning tasu (s.o 65.00 eurot) 05.02.2014.a kohtuistungil osalemise eest ei ole põhjendatud. Kohtutoimikus oleva 05.02.2014.a kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung vaid 25 minutit (tlk 99). Põhjendatud tasu 05.02.2014.a kohtuistungil osalemise eest on seega kohtu hinnangul asjaolusid ning esindaja tasu tunnihinnet arvestades 32.50 eurot. Kohus on seisukohal, et ülejäänud kostja lepinguliste esindajate kulud on aga vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindajate toimingute kestvuse (s.o hagiavalduse vastuse koostamine, hageja vastuse analüüs, kohtuistungiteks ettevalmistamine, apellatsioonkaebuse koostamine ning 29.05.2014.a istungil osalemine) loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus on seisukohal ka, et keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o ca 110.00 eurot tunnis) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110.00 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o ca 110.00 eurot tunnis) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 487.50 eurot (apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 500.00 eurot + lepingulise esindaja kulu 987.50 eurot). Nimetatud summa tuleb hagejalt vastavalt kohtulahenditest tulenevatele menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 32.50 eurot (taotletud summa 1 520.00 eurot – taotluse rahuldatud osa 1487.50 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 487.50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200.00 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.