lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-6028/52

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-6028/52
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
02.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2603
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-12-6028

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm

Kohtuasi

OÜ Mert hagi OÜ Kinema vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks ja OÜ Kinema vastuhagi OÜ Mert vastu võlgnevuse, viiviste ja kulude hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.03.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kinema määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Mert (RK 11293942), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja OÜ Kinema (RK 10123689), lepinguline esindaja adv. Veiko Viisileht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 25.03.2014 määrus tsiviilasjas 2-12-6028 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu 15.03.2013 otsusega rahuldati OÜ Mert hagi osaliselt ning jäeti OÜ Kinema vastuhagi rahuldamata. Hageja menetluskulud jäeti 74/100 osas kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2013 otsusega tühistati Harju Maakohtu 15.03.2013 otsus osaliselt, sh osaliselt menetluskulude osas ning jäeti menetluskulud 1(7)

39% ulatuses OÜ Mert kanda ja 61% ulatuses OÜ Kinema kanda. 27.01.2014 määrusega keeldus Riigikohus OÜ Mert kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud OÜ Mert kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2013 otsus jõustus 27.01.2014. Hageja avaldus OÜ Mert esitas 05.02.2014 ja 11.02.2014 (parandatud redaktsioon) avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. OÜ Mert menetluskulud koosnevad riigilõivust 798,89 eurot ja õigusabikulust 53 tunni ja 10 minuti eest 5978,33 eurot (käibemaksuta). Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 4134,10 eurot ehk 61% hageja kantud menetluskulude summast. Samuti palus hageja, et tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuks kostja viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras. Kostja vastuväited Hageja menetluskulude avaldusest nähtuvalt on asjakohatud õigusabiteenuste eest esitatud arvetes nr. 20110419 ning nr. 20110667 kirjeldatud toimingud, kokku 1200 eurot, mille puhul on tegemist kohtuvälise õigusabi osutamisega, mis ei oma tsiviilasjaga nr. 2-12-6028 mingit seost ning tegemist ei ole menetluskuluga TsMS-i tähenduses. Arve nr. 20120164 on osaliselt asjakohatu, kuna osaliselt on tegemist kohtuvälise õigusabi osutamisega, mis ei oma tsiviilasjaga nr. 2-12-6028 mingit seost. Kliendiaruandest tuleneb, et 50 minuti puhul on tegemist kohtuvälise õigusabi osutamisega. Tegemist ei ole menetluskuluga TsMS-i tähenduses. Nimetatud ulatuses on hageja avaldus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude (sh nõuete esitamise, kokkusaamiste jms kulud) hüvitamist tsiviilprotsessiõigus ja TsMS § 144 ning § 174 lg. 1 ei võimalda. Kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamine saaks teoreetiliselt kõne alla tulla üksnes tavalise tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena § 115 lg. 1 ja § 128 lg. 3 alusel, mida OÜ Mert aga esitanud ei ole. Eeltoodut toetab Riigikohtu seisukoht asjas nr. 3-2-1-138-10. Kostja avaldus OÜ Kinema palus määrata kindlaks kostja poolt kantud menetluskulude rahaline suurus 11 579,51 eurot ning mõista hagejalt välja menetluskulud vastavalt 4944,95 eurot. Kostja menetluskulud koosnevad riigilõivust vastuhagi esitamisel 639,11 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 450 eurot ning õigusabikulust kokku 10 490,40 eurot (käibemaksuta). Kõik nimetatud menetluskulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega. Kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb käsitleda kostja kulu käibemaksuta. Hageja vastuväited Hageja vaidles kostja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitamisele täies ulatuses vastu. Riigikohtu määrusest nähtub, et hageja kassatsiooni ei võetud menetlusse. Riigikohus ei palunud kostjal vastata hageja kassatsioonkaebusele. Seega on kostja poolt tehtud kulutused vastukassatsioonkaebuse koostamisele ning kulu kaebusega tutvumisele kokku 703,20 eurot (käibemaksuta) põhjendamatud. Kostja menetluskulud ületavad märkimisväärselt hagihinda 7095,02 eurot. Arvestades, et vaidluse sisu ei ole keskmisest keerukam, siis ei saa pidada kostja õigusabikulu suurust kuidagi põhjendatuks. Võrdlusest hageja õigusabikuludega nähtub, et kostja õigusabikulud on hageja omadest kaks korda suuremad. Võttes arvesse, et eelduslikult on hageja õigusabikulud tavaliselt suurema tõendamiskoormuse tõttu ka suuremad, siis ei saa kuidagi põhjendatuks pidada kostja 2(7)

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

kaks korda suuremaid õigusabikulusid. Menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldusele lisatud kliendiaruanded annavad tunnistust sellest, et oluline osa väidetavatest õigusabikuludest on põhjendamatud. 15. ja 16.04.2012 kostja vastuse koostamisele kulunud aega (19 tundi 48 minutit) ei saa lugeda põhjendatud kuluks. Kostja vastus hagile on sisuliselt 11 lk ning selle sisu arvestades on selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 5 tundi. 17. ja 19.04.2012 vastuhagi koostamisele kulunud aega (6 tundi 6 minutit) ei saa lugeda põhjendatud kuluks. Vastuhagi on sisuliselt 3 lk pikk ning selle sisu ja mahtu arvestades on selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 3 tundi. 04. - 11.06.2012 seisukoha koostamisele kulunud aega (8 tundi 30 minutit) ei saa tervikuna lugeda põhjendatuks, kuivõrd antud dokumenti ei ole kohtule ega vastaspoolele esitatud. 03. ja 04.10.2012 kohtuistungiks ettevalmistusele kokku kulunud aeg (4 tundi) ei ole põhjendatud. Kuivõrd 04.10.2012 eelistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1 tund ja 13 minutit, siis on istungiks ettevalmistusele kulutatud aeg põhjendatud üksnes 1,5 tunni ulatuses. 28. - 29.11.2012 kohtuistungiks ettevalmistusele koos istungil osalemisega kokku kulunud aeg 7 tundi ei ole põhjendatud. Kuivõrd 29.11.2012 istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 2 tundi 14 minutit, siis on ettevalmistus istungiks õigustatud üksnes 1 tunni ulatuses. Seega on antud juhul istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks koos istungil osalemisega kokku 3 tundi 14 minutit. 11. - 12.02.2013 kohtuistungiks ettevalmistusele kokku kulunud aeg 3,5 tundi ei ole põhjendatud. Kuivõrd 12.02.2013 istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 46 min, siis on põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistusele 1 tund. 12. 19.02.2013 teeside koostamisele kokku kulunud aeg 11,8 tundi ei ole põhjendatud. Arvestades, et sisuliselt 8,5 lk pikk kostja teeside menetlusdokument on sisuliselt ainult varasemalt juba esitatud seisukohtade kokkuvõte, siis on selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1 tund. 11. - 15.04.2013 apellatsioonkaebuse koostamisele kokku kulunud aeg 13,1 tundi ei ole põhjendatud. Arvestades, et sisuliselt 12 lk pikk apellatsioonkaebus on suures osas varasemalt juba esitatud seisukohtade kordamine, siis on selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 3 tundi. Isegi, kui kohus leiab, et kostja menetluskulud õigusabikulude osas kuuluvad hageja poolt hüvitamisele suuremas summas, siis tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 § 1 lõikes 1 tsiviilasjas hinnaga kuni 12 800 eurot maksimaalselt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäära 4470 euroga ning kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus jättis tsiviilasjaga seotud menetluskulud 39% ulatuses OÜ Mert kanda, ei kuulu Mert OÜ poolt hüvitamisele kostja õigusabikulud 1743,30 eurot ületavas osas. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas hageja avaldused osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 3089,73 eurot. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3089,73 eurot) viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 61% osas 798,89 eurost ehk 487,32 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutamisel rakendanud erinevaid tunnitasumäärasid (100 - 115 eurot/tund), mis on mõistlikud, arvestades asjaoluga, et tsiviilasja on menetletud kahes kohtuastmes, tegemist on olnud sisulise õigusliku vaidlusega.

3(7)

Põhjendamatu on hageja esindaja 07.07.2011 arve nr. 20110419 raames toodud ajakulu, mille kohaselt kulus esindajal tunnihinnaga 110 eurot 2 tundi 10 minutit järgmistele toimingutele: OÜ Mert nõuete analüüs; OÜ Kinema täiendava tähtaja andmine; täiendava tähtaja ja taganemise hoiatuse koostamine; nõudekirja koostamine; Mert-Kinema täiendava tähtaja andmise kirja koostamine; täiendava tähtaja ja taganemise hoiatuse koostamine; OÜ Kinema vastusega tutvumine; taganemisavalduse koostamine; lepingust taganemise avalduse koostamine ning tunnihinnaga 100 eurot 1 tund taganemisavalduse koostamisele. Seaduse kohaselt kuuluvad hüvitamisele kohtumenetlusega seotud kulud. Kohtumenetlus algab üldjuhul hagiavalduse esitamisega. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvestades asjaolu, et hagiavaldus esitati 10.02.2012 ning hageja arves toodud spetsifikatsiooni kohaselt on tegemist toimingutega ajavahemikus 01. - 28.06.2011, on antud kulud tekkinud enne kohtumenetluse algust ja nimetatud ajakulu raames lepingulise esindaja tasu väljamõistmine vaidluse teiselt poolelt ei ole põhjendatud. Selles osas ei kuulu hageja taotlus rahuldamisele ja esindaja ajakulu tuleb eelnimetatud toimingute raames kokku vähendada 3 tunni 10 minuti võrra. Põhjendamatu on ka hageja esindaja 18.11.2011 arve nr. 20110667 raames toodud ajakulu, mille kohaselt kulus esindajal tunnihinnaga 110 eurot 7 tundi 50 minutit järgmistele ajavahemikus 15.09. - 16.11.2011 tehtud toimingutele: edasise tegevuse analüüs; telefonivestlus kliendiga; analüüs, pöördumise koostamine; lepingu taganemise tagajärjel tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõude koostamine; lepingu taganemise tagajärjel tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõude koostamine; lepingu taganemise tagajärjel tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõude koostamine; OÜ Kinema vastusega tutvumine; telefonivestlus kliendiga; OÜ Kinema vastusega tutvumine, edasise tegevuse analüüs; e-kirjavahetusega tutvumine; vastuse koostamine 31.10.2011 pöördumisele; vastuse koostamine 31/10/2011 pöördumisele; vastuse koostamine 31.10.2011 pöördumisele. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu hageja taotlus osundatud ulatuses rahuldamisele ja esindaja ajakulu tuleb eelnimetatud toimingute raames vähendada 7 tunni 50 minuti võrra. Samuti on põhjendamatu osaliselt hageja esindaja 05.03.2012 arve nr. 20120164 raames toodud ajakulu, mille kohaselt kulus esindajal tunnihinnaga 110 eurot 50 minutit järgmistele toimingutele: e-kiri OÜ Kinema esindajale, telefonivestlus kliendiga (OÜ Kinema vastus); OÜ Kinema esindaja e-kirjaga tutvumine, e-kiri kliendile, telefonikõne kliendiga; kliendikohtumine, e-kiri OÜ Kinema esindajale (nõupidamine). Hageja taotlus eelnimetatud toimingute osas ei kuulu rahuldamisele ja esindaja ajakulu tuleb 50 minuti võrra vähendada. Põhjendamatu on osaliselt hageja esindaja 08.11.2012 arve nr. 20120786 raames toodud ajakulu, mille kohaselt kulus esindajal tunnihinnaga 110 eurot 1 tund kokkuvõtliku memo koostamiseks hageja/kostja põhiseisukohtade osas asjas (tabeli koostamine vaid põhiväidete osas). Hageja selline toiming ei ole toimikust nähtav ja kohus ei saa nimetatud ajakulu lugeda põhjendatuks lugedes ka seda kui esindaja kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud ajaks, kuna hageja esindaja istungiks ettevalmistavad toimingud nähtuvad spetsifikatsiooni muudest kirjetest. Seega ei kuulu hageja taotlus nimetatud toimingu osas rahuldamisele ja esindaja ajakulu tuleb vähendada 1 tunni võrra. Täiel määral ei ole põhjendatud ka hageja esindaja 08.11.2012 arve nr. 20120786 raames toodud ajakulu, mille kohaselt kulus esindajal tunnihinnaga 115 eurot 3 tundi istungiks ettevalmistusele, nõupidamisele kliendiga, osalemisele maakohtu eelistungil, istungi 4(7)

järelanalüüsile. Toimikust nähtuvalt oli 04.10.2012 eelistung kestusega 1 tund 13 minutit. Arvestades asjaolu, et põhijoontes olid esindajale kõik asjaolud teada - arvele nr. 20120786 lisatud spetsifikatsiooni kohaselt tutvus esindaja kohtuasjade materjalidega ja koostas kokkuvõtlikke seisukohti 5 tunni ulatuses - ei ole põhjendatud antud istungiks täiendavaks ettevalmistamiseks kulutada rohkem kui 0,5 tundi. Seega kuulub antud ajakirje vähendamisele 1 tunni 15 minuti võrra. Põhjendamatu on hageja esindaja 03.06.2013 arve nr. 20130449 raames toodud ajakulu, mille kohaselt kulus esindajal tunnihinnaga 115 eurot 20 min apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamiseks ning tunnihinnaga 110 eurot 1 tund 10 minutit OÜ Mert vastuse koostamisele OÜ Kinema apellatsioonkaebusele. Nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud, kuna 02.05.2013 arve nr. 20130354 spetsifikatsioonist nähtuvalt on esindajal kulunud apellatsioonkaebuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kokku 13 tundi 10 minutit. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuse läbitöötamiseks ja koostamiseks kuluv mõistlik ja põhjendatud ajakulu ei tohiks olla suurem, kui hageja arve nr. 20120498 spetsifikatsioonist nähtuv ajakulu. Seega tuleb esindaja ajakulu antud arve raames vähendada 20 minuti võrra summas 38,33 eurot ja 1 tunni 10 minuti võrra summas 128,33 eurot, kokku 166,66 eurot. Kokku vähendas kohus hageja esindaja ajakulu kokku tunnihinnaga 110 eurot 14 tunni võrra summas 1540 eurot, tunnihinnaga 115 eurot 1 tunni 35 minuti võrra summas 182,08 eurot ning luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 37 tundi 35 minutit, mis rahalises väljenduses vastab 4266,25 eurole. Seega ei ületa hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulude hüvitis Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega kehtestatud piirmäära. Kostja kanda jääv osa 61% moodustab hageja õigusabikuludest 2602,41 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 61% hageja menetluskuludest ehk 3089,73 eurot. Kohus jättis kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täielikult rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohtu otsusega muudeti menetluskulude jaotust lähtudes muudetud põhivõla ja viivise suurusest, on maa- ja ringkonnakohtu otsuste koostoimes jõustunud menetluskulude jaotus, mille kohaselt on jäänud hageja kanda 39% hageja menetluskuludest, kostja kanda aga 61% hageja menetluskuludest ning kõik kostja enda menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramine põhjendatud ning kostja esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ilma kulusid täiendavalt analüüsimata. Ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse vastupidine mõistmine oleks põhjendamatu, kuivõrd tähendaks, et hageja kanda saaks jääda mh nii maa- kui ringkonnakohtu otsusega rahuldamata jäänud vastuhagiga seotud kostja menetluskulud, mis oleks aga otseselt vastuolus menetluskulude jaotamisega lähtuvalt nõuete rahuldamisest. Määruskaebus Kostja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata kindlaks OÜ Kinema poolt kantud menetluskulude rahaline suurus 11 579,51 eurot ja mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 4944,95 eurot ning OÜ Mert menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Maakohus leidis ekslikult, et ringkonnakohtu otsusega jäeti hageja kanda 39% hageja enda menetluskuludest, kostja kanda aga 61% hageja menetluskuludest ning kõik kostja enda menetluskulud. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on TsMS § 173 lg. 1 alusel kirjas, et jätta menetluskulud 39% ulatuses OÜ Mert ja 61% ulatuses OÜ Kinema kanda. Puudub vaidlus selle üle, et antud tsiviilasjas rahuldati OÜ Mert hagi OÜ Kinema vastu vaid osaliselt. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist kindlaksmääramist teostanud ringkonnakohtu otsuses sisalduva 5(7)

kulude jaotuse alusel, vaid on ekslikult lähtunud teistsugusest kulude jaotuse proportsioonist. Ringkonnakohtu otsusega on jaotatud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg. 1 tähenduses ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tuleb liita OÜ Mert ja OÜ Kinema põhjendatud menetluskulud ning jagada need seejärel selliselt, et OÜ Mert kanda jääb 39% kõigist menetluskuludest ning OÜ Kinema kanda 61% kõigist menetluskuludest. Kuna OÜ Mert hagi rahuldati vaid osaliselt, peab ka hageja võtma proportsionaalselt osa kostja menetluskulude kandmisest. Maakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu määruse, millega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud täies ulatuses OÜ Mert kanda. OÜ Mert kassatsioonkaebuse tõttu oli OÜ Kinema sunnitud esitama vastukassatsioonkaebuse, mis arusaadavalt tekitas kostjale täiendavaid menetluskulusid. Kuivõrd Riigikohus jättis kassatsiooniastme menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, siis peab hageja hüvitama kostjale kassatsiooniastmes tekkinud kulud. Vastus kaebusele Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärused jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2013 otsusega muudeti Harju Maakohtu 15.03.2013 otsust kostjalt väljamõistetud põhivõla suuruse ning viivise osas ning seetõttu oli põhjendatud muuta ka kostja kanda jäävate hageja menetluskulude proportsiooni. Harju Maakohtu 15.03.2013 otsuse kohaselt jäeti hageja menetluskulud 74/100 ulatuses kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu 16.10.2013 otsuse põhjendava osa p. 60 kohaselt jäeti hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 39% ulatuses hageja ja 61% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusega ei muudetud Harju Maakohtu 15.03.2013 otsust kostja vastuhagi rahuldamata jätmist puudutavas osas ning ringkonnakohtu otsuses määratud menetluskulude jaotust ei ole võimalik tõlgendada viisil, mille kohaselt peaks hageja kandma nii maa- kui ringkonnakohtu otsusega rahuldamata jäänud vastuhagiga seotud kostja menetluskulusid. Seega on maakohus 25.03.2014 määruse tegemisel järginud õigesti ringkonnakohtu 16.10.2013 otsuses märgitud menetluskulude jaotust ning jätnud põhjendatult kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Riigikohus on hageja kassatsioonkaebuse 27.01.2014 määrusega otsustanud jätta menetlusse võtmata TsMS § 679 lg. 2 alusel, s.o. ilma kostja kassatsioonkaebust hagejale saatmata ja vastust nõudmata. Seega ei olnud kostjal hageja kassatsioonkaebuse põhjal vajadust menetlustoiminguid teha. Samuti ei kuulu hagejalt väljamõistmisele kostja õigusabikulu vastukassatsioonkaebuse koostamise, täiendamise ja esitamise aja eest, kuna Riigikohus ei ole 27.012014 määruses, millega jäeti OÜ Kinema vastukassatsioonkaebus läbi vaatamata, menetluskulude jaotust märkinud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude 6(7)

vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1 seega hinnata, kas õigusabi osutamiseks tehtud töö maht ja kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on käsitlenud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega ning avalduses esitatud tööde sisu ja ajakulu analüüsides jõudnud järeldusele, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda 4266,25 eurot. Vastavale järeldusele on kohus jõudnud iga avaldustes nimetatud töö sisu ja sellele väidetavalt kulunud aega hinnates. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad hageja esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista kostja taotletud ulatuses.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.