OÜ Mert hagi OÜ Kinema vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks ja OÜ Kinema vastuhagi OÜ Mert vastu võlgnevuse, viiviste ja kulude hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7095,02 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kinema apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Mert (registrikood 11293942, asukoht Mõisaküla küla, Lümanda vald, Saaremaa 93301), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja OÜ Kinema (registrikood 10123689, asukoht Kesk tee 23, Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa 75301), lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann ja advokaat Veiko Viisileht
Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2013
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.03.2013 otsus osaliselt põhivõla ja viivise suurust ning menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Välja mõista OÜ-lt Kinema põhivõlana 2 790,37 eurot OÜ Mert kasuks.
Välja mõista OÜ-lt Kinema käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga viivis 250,66 eurot ja edasi viivis seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 39% ulatuses OÜ Mert ja 61% ulatuses OÜ Kinema kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.10.02.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub OÜ Mert (hageja) mõista OÜ-lt Kinema (kostja) välja põhivõlgnevus 7095,03 eurot, viivis 09.02.2012 seisuga 169,64 eurot ja viivis alates 10.02.2012 kuni kohutuse kohase täitmiseni VÕS § 113 nimetatud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2010. aasta suvel tarne- ja töövõtulepingu 4 tõstukse ja 4 jahekambri ukse paigaldamiseks XXX XXX külas asuvasse külmhoonesse.
3.Kostja esitas hagejale arve nr 21009182 ning hageja tasus kostjale vastavalt lepingule ettemaksuna 78 682 krooni (5028,70 eurot) koos käibemaksuga, mis moodustas pool töövõtulepingu järgsest maksumusest. Vastavalt eelnimetatud arvele kuulus tõstuste, sh paigalduse, eest tasumisele 63 520,80 krooni (4059,72 eurot) ja jahekambri uste, sh paigalduse, eest 88 440 krooni (5652,35 eurot). Kostja on korduvalt rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi, paigaldades tõstuksed lepingujärgse 30. nädala asemel
31.nädala lõpus ning jahekambri uksed lepingujärgse 31. nädala asemel 36. nädalal. Ka on kostja lepingut rikkunud sellega, et kostja poolt hagejale saadetud mõõdud vajalike metallraamide valmistamiseks ei sobinud tarnitud ustega kokku.
4.Pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt teostas parandustöid hageja, tingimusel, et parandustööde teostamise kulu arvestab hageja maha kostjale võlgnetavast summast.
5.Jahekambri uste (3 lükandust ja 1 tiibuks) paigaldamise järel selgus, et kahel uksel on puudu tihendid ning kõigil neljal uksel kangsulgurid. Kostja proovis puuduseid kõrvaldada, kuid tegi seda ebaefektiivselt, paigaldades sulgurid ja puuduolevad tihendid selliselt, et ukse ja raami vahelt jäi valgus läbi paistma. See omakorda tähendab, et uksed ei sulgunud tihedalt. Kuivõrd jahekambri uks on mõeldud erinevate temperatuuridega ruumide tihedaks piirdeks, hoidmaks ruumi temperatuuri, ei olnud jätkuvalt tööd nõuetekohaselt tehtud. Korduvate parandustööde käigus proovis kostja probleemi lahendada, kuid uste tihendamise käigus muutus nende kasutamine praktiliselt võimatuks ning rikuti nii uste kui ka neid ümbritsevate piirkondade viimistlus. Lisaks olid ustel sobimatud käepidemed, nii põrandal kui ka uksel oli näha
valesti puuritud auke ning uksel olid paigaldaja poolt tingitud värvikahjustused, mis omakorda tingisid roostekahjustuste tekkimise.
6.Veebruaris 2011 tellis hageja eksperthinnangu kostja poolt teostatud töödele, milles ekspert jõudis järeldusele, et paigaldatud liuguksed ja kahepoolsed jahekambri uksed ei vasta normdokumentides esitatud nõuetele.
7.Kolm jahekambri lükandust oli tunnistatud lepingutingimustele mittevastavaks ning hageja on vastavad uksed ka asendanud. Kolme lükandukse esialgne hind ja paigaldamise maksumus on 70 645,42 krooni (4515,06 eurot).
8.09.06.2011 edastas hageja kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, hoiatades, et kohustuste täitmata jätmise korral taganeb hageja lepingust. Kostja vastas hageja kirjale 17.06.2011, teatades, et tal puudub igasugune kavatsus kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
9.28.06.2011 taganes hageja lepingust jahekambri ustega seotud osas, hoiatades kostjat, et juhul kui uute uste soetamise asendustehing osutub kulukamaks kui kostjaga sõlmitud leping, nõuab hageja kostjalt hinnavahe hüvitamist.
10.10.10.2011 esitas hageja kostjale kohustuse täitmise nõude, milles selgitas, et hageja on taganenud lepingust üksnes kolme jahekambri liugukse osas, seega on hagejal kohustus tasuda kostjale 4059,72 eurot tõstuste tarnimise ja paigaldamise eest, 1137,29 eurot kahepoolse hingedel jahutuskambri ukse tarnimise ja paigaldamise eest, st kokku 5197,01 eurot. Hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 5028,70 eurot ja seega kohustub hageja kostjale tasuma täiendavalt 168,31 eurot, mille hageja tasaarvestab oma nõudega kostja vastu.
11.10. oktoobriks 2011 oli hageja teinud asendustehingu kolme uue lükandukse tellimiseks ja paigaldamiseks, mis osutusid kostjaga sõlmitud lepinguga võrreldes 6040,66 euro võrra kallimaks. Hageja nõudis VÕS § 135 lg 1 alusel vastava hinnavahe hüvitamist. Samuti nõudis hageja VÕS § 115 lg-le 1 tuginedes lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist summas 1222,68 eurot, mis koosneb jahekambri lükanduste ekspertiisi tasust 958,68 eurot ja tühi kohalesõidust XXX oktoobris 2010 summas 264 eurot. Hageja nõue kokku on 7095,03 eurot (asendustehingu hinnavahe 6040,66 eurot + kahjuhüvitis 1222,68 eurot – juurdemaksmisele kuuluv summa 168,31 eurot).
12.Hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks tähtaja kuni 24.10.2011, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
14.Pooltevaheline leping sõlmiti küll 19.07.2010, kuid tegelikkuses said pooltevahelised lepingueelsed suhted ja läbirääkimised lepingu sõlmimiseks alguse juba 2010 märtsikuus, mil hageja pöördus kostja poole palvega valmistada ja paigaldada alltöövõtu korras jahutuskambri uksed. Selgitamaks, milliste uste valmistamises pooled kokku leppisid, andis kostja ülevaate lepingu sõlmimisele eelnenud asjaoludest.
15.15.03.2010 edastas kostja hagejale pakkumise, pakkudes Taani tootja DanDoor jahutuskambri uksi. Kuna hageja pidas nende hinda ülemäära kõrgeks, edastas kostja hagejale 05.07.2010 uue täpsustava pakkumise, kus jahutuskambri uste hinda oli vähendatud, kuna kostja kauples oma tarnijalt välja suurema allahindluse ja vähendas oma kasumit. 06.07.2010 teavitas hageja kostjat, et uste hind on ikka liiga kallis ja neil on pakkumine konkureerivast äriühingust (Rootsi Profiil) isevalmistatud jahutuskambri ustele vastavalt hageja esindaja R. M poolt samal päeval saadetud e-kirjale ning viidatud joonistele. Kõnealuse kirja manuses olevatel joonistel oli kopeeritud kostja poolt Belgiast toodavate tuletõkke lükanduste pilt ja kirjutatud juurde selgitav tekst selle kohta, millest on uksed valmistatud (tõstukse paneelidest paksusega 80 mm) ja ka
selle kohta, et uksel ei ole CE-sertifikaati ning ust ei ole testitud. Hageja oli väljendanud soovi selliste uste tellimiseks, kuigi tegemist ei olnud spetsiaalselt jahutuskambritele mõeldud ustega. Eeltoodu põhjal oli hageja kostjale selgelt väljendanud, et ta peab kvaliteetseid ja sertifitseeritud ning spetsiaalselt jahutuskambritele valmistatavaid uksi liiga kalliks ning soovib tellida odavamad uksed, nõustudes tegema järeleandmisi uste kvaliteedi osas ja temperatuuri säilitamise võime osas. Kostja, tulles hagejale vastu, oligi valmis eksperimentaalkorras valmistama hagejale lükanduksed 80 mm paneelist. Uus pakkumine esitatigi hagejale 06.07.2010, millest nähtuvalt on vaidlusaluste kolme ukse hinnaks 62 630 krooni (ilma käibemaksuta). Eeltoodud asjaoludel jõutigi lepingu sõlmimiseni 19.07.2010 ning seda just 06.07.2010 pakkumise alusel. Tellimuslepingu allkirjastamisega kinnitas hageja, et on aktsepteerinud ka kostja üldtingimusi.
16.Lepingus oli määratud kõikide uste tarneajaks 3 nädalat. Kuna leping sõlmiti 19.07.2010, mis oli 2010. aasta 29. nädala esmaspäev, oleks seega pidanud uste paigaldus toimuma hiljemalt 32. nädala esmaspäeval, mis tõstuste puhul tähtaegselt toimus (31. nädala lõpus). Jahutuskambri uste paigaldus nihkus aga hagejast tulenevatel asjaoludel edasi, sest hagejal ei olnud veel valmis ehitatud avad ja raamid, kuhu uksi paigaldada. Samuti kuna hageja tellis materjali uste metallraamide valmistamiseks alles 31.08.2010, siis ei saanudki raamid varem valmis olla ning seega ei saanud kostja ka uksi varem paigaldada. Alles 01.09.2010 võttis hageja projektijuht R. M kostjaga esmalt telefoni teel ühendust ning tahtis tellitud uste mõõtmete osas teha muudatusi. Sama päeva e-kirjas kinnitas R. M, et soovib hoopis kaks liugust mõõtmetega 2500x2500 ja ühe liugukse mõõtmetega 2500x3000. Seega soovis hageja muuta lepingus kokkulepitut, asendades ühe 2500x3000 ukse 2500x2500 uksega. Seega on ebaõige hageja väide, et kostja on saatnud mõõdud, mis ei sobi tarnitud ustega kokku, vaid vastupidi – ebaõiged mõõdud on hoopis hageja esitanud kostjale. Oma muudatussoovis, mis sisaldus 01.09.2010 e-kirjas, millele hageja lisas ka joonise ning väitis, et uste raamid on hageja poolt tehtud vastavalt joonisele, on hageja seega üheselt väitnud, et soovib uste mõõtude muutmist ning et uute mõõtude järgi on ehitatud või ehitatakse ka uste avad. Kostja tuli heauskselt hagejale vastu ning kohendas liuguste mõõtusid vastavalt hageja poolt saadetud uutele mõõtudele.
17.Kui kostja esindaja läks uksi kohapeale paigaldama, selgus aga, et raamid olid hageja poolt kokku keevitatud ebatäpselt, mistõttu ei vastanud raamid ka uutele mõõtudele. Samuti selgus kohapeal, et hageja poolt kasutatud metallraamide materjal (nelikanttorud) telliti seina paksusega 4 mm, kuigi ette oli nähtud valmistada metallraamid seina paksusega 5 mm. Sellest tulenes probleem, et ilmselt ei pidanud metallkonstruktsioon uste raskusele vastu ja tõmbus kaardu, millest oligi ilmselt tingitud hagejate poolt väidetav uste ebaühtlane liikumine mõne aja möödudes. Kostja esindaja selgitas hagejale, et kuna raamid on ebaõigete mõõtudega ja liiga õhukesed, siis ei ole mõistlik uksi sellistele raamidele paigaldada. Kuna hageja oli aga oma töödega objektil hiljaks jäänud, nõudis ta tungivalt, et uksed paigaldataks siiski olemasolevatele raamidele. Kostja üritas kohapeal raame ja uksi veidi kohendada, et uksed üldse raamidele sobiksid ja teostas paigalduse. Hageja esindaja teavitas järgnevalt, et uste tihedusega on probleeme. Seejärel käisid kostja esindajad objektil ning vahetasid täiendavate töödena heas usus ära käepidemed ja tihendid ning reguleerisid uksi.
18.Pärast 06.09.2010 hageja poolt kostjale saadetud e-kirja, milles kirjeldati uusi väidetavaid puudusi, käis kostja esindaja uuesti objektil ja tellis täiendavalt ustele uued spetsiaalsed harjastihendid ja käepidemed, kuigi leping seda ette ei näinud. Kui kostja läks 26.09.2010 ustele täiendavaid tihendeid paigaldama, siis keeldus hageja tihendite
vahetusest, mille põhjuseks oli ilmselt hageja soov hoiduda kostjale tasu maksmise kohustuse täitmisest. Kuna uksed paigaldati juba 2010 septembris, siis tuleb kostja hinnangul lugeda lepingu kohaselt sellega tööd üleantuks. Kostja loeb vääraks hageja väite, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt teostab parandustöid hageja. Samuti ei ole pooled kokku leppinud, et parandustööde teostamise kulu arvestab hageja maha kostjale võlgnetavast summast. Samuti on hageja ebaõigesti väitnud, et kostja teatas oma 17.06.2011 e-kirjas, et tal puudub igasugune kavatsus kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
19.Kostja märgib, et kuigi hageja on oma 28.06.2011 taganemisavalduses taganenud lepingust nelja jahekambri ukse osas, siis hagi on esitatud vaid kolme ukse väidetava ebakvaliteetsuse osas. Seega vähemalt ühe ukse osas mingeid probleeme ei esinenud. Seeläbi on hageja ka ise möönnud, et taganemisavaldus ei olegi kehtiv. Kostja leiab samuti, et ei esine temapoolset sellist olulist lepingurikkumist, mis annaks aluse taganemiseks. Hageja valis ise teadlikult odavama lahenduse, mis tagab küll toote funktsionaalsuse liugustena, ent sellelt ei saagi oodata tunduvalt kõrgema hinnaga alternatiivlahendusega samaseid kvaliteediomadusi. Kostja leiab, et hageja poolt tõendina esitatud ekspertiisiaktis toodu ei tõenda lepingu objektiks olevate uste lepingutingimustele mittevastavust, seda muu hulgas ka põhjusel, et aktis ei olnud arvestatud sellega, et lepingu objektiks ei ole mitte sertifitseeritud jahutuskambri uksed, vaid eksperimentaalselt valmistatud uksed. Kuna põhilised vaidlusaluste ustega seotud probleemid olid tingitud sellest, et hageja ei paigaldanud nõuetekohaseid metallraame, on kostja vastutus välistatud ka VÕS § 641 lg 3 alusel.
20.Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud ja paigaldanud mittenõuetekohased uksed, on taganemisavaldus esitatud hilinenult, kuna see on esitatud enam kui 9 kuud pärast uste paigaldamist. Kostja leiab, et kuna hageja taganemisavaldus on tühine, puudub hagejal ka õiguslik alus asendustehingust tuleneva hinnavahe hüvitamisnõude esitamiseks ja taganemisega seotud muude nõuete, sh kahjunõuete esitamiseks, samuti puudub hagejal alus nõuda ettemaksu tagastamist ja keelduda tasunõude täitmisest. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et isegi kui oleks esinenud puudusi, mis oleks andnud hagejale aluse taganemiseks ning hageja oleks taganenud õigeaegselt, ei ole VÕS § 135 alusel sissenõutavad kulud, mis on kantud enne taganemist. Valdav osa kuludokumentidest, mis on hageja 10.10.2011 nõudele lisatud, kajastavad just antud objektiga seostamatuid kulusid, mis on kantud 2010. aastal, mil taganemise küsimus ei saanud üldse veel kõne all olla (taganemisavaldus esitati alles 2011. aasta juunis). Ka ei ole asendustehingu instituudi raames hüvitatav hinnavahe, mis on seotud hoopis teistlaadi tootega tehtud asendustehinguga. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ning vastuhagi nõue
21.19.04.2012 esitatud vastuhagis palub kostja mõista hagejalt välja põhivõlgnevus 5028,71 eurot, viivised vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas 2771,04 eurot ning ülejäänud osas 60 % ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, so kuni 3017 euro täitumiseni arvestusega, et viivis suureneb iga päevaga 5,02 euro võrra. Samuti palub kostja mõista hagejalt välja kulude hüvitis 977,84 eurot ja jätta menetluskulud hageja kanda.
22.Vastuhagi kohaselt on lepingujärgsed tööd kostja poolt teostatud ja hagejale üle antud juba 2010. aasta septembris, kuid vaatamata kostja korduvatele nõudmistele on hageja jätnud teostatud tööde eest osaliselt tasumata. Kuna hageja poolt tellitud tõstuste osas poolte vahel vaidlused puuduvad, leiab kostja, et vaidlusaluse kolme jahutuskambri ukse paigaldamisega 2010. aasta septembri esimesel ja teisel nädalal (so 35.-36. nädalal) muutus VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks ka kostja tasunõue 5028,71
eurot. Kostja poolt esitatud arve nr 21009182 summas 5028,71 eurot tasumise tähtpäev oli 12.10.2010, ent see on senini terviku tasumata. Tasumata arve osas esitaski kostja vastuhagi.
23.Hageja on keeldunud tasunõude maksmisest viitega lepingust taganemisele. Kostja jääb nii lepingust taganemise kui ka hageja nõuete osas, mis tulenevad lepingust taganemisest, oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ka vastuhagis.
24.Lisaks tasule nõuab kostja hagejalt ka viiviseid. Vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevate kostja üldtingimuste punktile 7.3 on viivise määraks 0,1 % tasumisele kuuluvalt makse summalt päevas, maksimaalselt 30 % müügihinnast. Lepingu kohane müügihind oli 10 057,42 eurot, seega on maksimaalne viivisemäär 3017,22 eurot. Viivis päevas on 5,02 eurot ning vastuhagi esitamise hetkeks on hageja viivitanud tasunõude maksmisega 552 päeva (tasunõue muutus arvelt nr 21009182 sissenõutavaks 13.10.2010), mistõttu on viivisesummaks 2771,04 eurot. Samuti nõuab kostja TsMS § 367 alusel kuni 3017 euro täitumiseni viiviseid põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, arvestusega, et viivis suureneb iga päevaga 5,02 euro võrra. Kostja üldtingimuste punkti 7.1 alusel nõuab kostja hagejalt kõigi lepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega tekkinud kulude (sh õigusabikulud) hüvitamist summas 977,84 eurot. Vastuväited vastuhagile
25.Hageja kostja vastuväiteid hagile ja kostja vastuhagi ei tunnista ning palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
26.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et pooltevahelise lepingu esemeks ei olnud mitte jahutuskambri uksed, vaid eksperimentaalselt valmistatud uksed, mistõttu ei saavat eeldada, et nendel ustel pidid olema jahekambri uste kvaliteediomadused. Samuti ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et kostja poolt valmistatud odavam lahendus pidi küll tagama toote funktsionaalsuse ustena, kuid sellelt ei saagi oodata tunduvalt kõrgema hinnaga alternatiivlahendusega samaseid kvaliteediomadusi. Asjaolu, et eksisteerivad ka sertifitseeritud jahutuskambri uksed, ei oma mistahes puutumust hageja ja kostja vahelise lepinguga. Kostja, olles tellimuse vastuvõtmisel ja lepingu sõlmimisel teadlik, et hageja vajab tellitud uksi jahekambri ustena kasutamiseks, oli seega teadlik ka sellest, et selleks peab uks tihedalt sulguma ning olema külmapidav. On üheselt mõistetav, et selleks, et uks oleks nõuetekohaselt kasutatav jahutuskambri uksena, eksisteerib erinevaid lahendusi, milliste tagajärg on sama. Üheks selliseks lahenduseks on sertifitseeritud uksed, teiseks lahenduseks pidi olema kostja poolt väljapakutu. Hageja ei ole kunagi väitnud, et kostja uksed ei vasta lepingutingimustele põhjusel, et ustel ei ole täpselt samu omadusi, mis sertifitseeritud ustel. Hageja väidab, et uksed ei vasta lepingutingimustele, sest neil ei ole kokkulepitud omadusi ja neid ei saa kasutada otstarbeks, milleks hageja neid vajas – jahutuskambri tihedaks sulgemiseks.
27.Kostja viited hageja poolt teostatud ukseavade väidetavatele puudustele on ainetud ja tõendamata. Poolte vahel peetud pikkade lepingueelsete läbirääkimiste sisu ei oma tähtsust, kuivõrd läbirääkimiste tulemusena jõuti lepingu sõlmimiseni ning sõlmiti leping niisuguste uste tarnimiseks hagejale, millised on jahutuskambri sulgemiseks sobivad. Hageja poolt kohtule esitatud ekspertiisiaktis on üldiste standardite alusel jõutud järeldusele, et vaidlusalused uksed jahutuskambri ustena ei toimi. Uste vastavust sertifitseeritud ustele ekspertiisi käigus ei hinnata. Asjakohatud on kostja väited, et asendustehingu esemeks oli sertifitseeritud toode. Hageja on teinud niisuguse asendustehingu, mis tagas hagejale algselt soovitud eesmärgi, so sulgeda jahekambri sissepääs tihedalt ja selliselt, et seal säiliks nõutav temperatuur. Seega on täidetud VÕS § 135 hinnavahe hüvitamise nõude eeldused.
28.Hageja leiab jätkuvalt, et temapoolne lepingust taganemine on kehtiv. Taganemise tagajärjel vabaneb hageja kohustusest tasuda tööde eest, millised ei vasta nõuetele. Seega ei ole kostjal mistahes alust nõuda hagejalt mittenõuetekohase töö eest esitatud arve tasumist ning kostja vastuhagis esitatud nõue tuleb vastavas osas jätta rahuldamata. Kuivõrd kostjal ei ole põhinõuet hageja vastu, tuleb rahuldamata jätta ka kostja viiviste nõue. Kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas märgib hageja, et kuna lepingut on rikkunud kostja, on vastav nõue alusetu. Maakohtu otsus
29.Harju Maakohus rahuldas 15.03.2013 otsusega hagi kostja vastu osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5227,31 eurot, 09.02.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 124,98 eurot ja viivised summalt 5227,31 eurot VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis maakohus 74/100 osas kostja kanda ja ülejäänud osas poolte kanda.
30.Puudub vaidlus selles, et hageja kui XXX XXX külas asuva ehitatava külm-hoone peatöövõtja tellis alltöövõtu korras kostjalt külmhoone jahekambrite jaoks kolme vaidlusaluse lükand- ehk liugukse valmistamise ja paigaldamise.
31.Vaidluse põhisisuks on, millised omadused pidid kostja poolt valmistatud ja paigaldatud jahekambri ustel olema.
32.Eeltoodust tulenevalt on asjas vajalik tuvastada, kas kostja poolt tehtud töö kolme jahekambri uksena ettenähtud liugukse osas vastas töövõtu lepingutingimustele VÕS § 641 järgi. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuivõrd hageja avaldas kostjale soovi tellida uksi 06.07.2010 e-kirjas näidatud näidise järgi, millel puudus sertifikaat ja mida ei olnud testitud, oli ta sellega teadlikult nõus tegema järeleandmisi uste kvaliteedi osas ja temperatuuri säilitamise võime osas. Asjast nähtuvalt ei olnud hagejal varasema kogemuse puudumise tõttu tellimust esitades enda jaoks selge, millistele omadustele peavad jahekambri uksed vastama ja puudused ilmnesid alles siis kui uksed olid ette pandud. Kuigi kohtu hinnangul oli hageja ilmselgelt huvitatud odavamast lahendusest, võrreldes kostja poolt varasemates hinnapakkumistes väljapakutuga, tulnuks kostjal kui eriteadmistega isikul VÕS § 641 lg 3 tulenevalt kontrollida tellija juhiseid ja hagejale põhjalikult selgitada, millised tegurid on jahutuskambri ukse funktsionaalsuse puhul olulised ja millistele teguritele hageja poolt esitatud näidisele vastav nn. eksperimentaaluks ei vasta. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hageja juhiseid (näidise sobivust jahekambri uksena) piisavalt kontrollinud ja hagejale selgitanud. Kostja küll selgitas hagejale oma 07.07.2010 e-kirjas, et hageja poolt edastatud näidisele vastavale nö. eksperimentaaluksele nad mingit garantiid ei anna, kuid kirjast ei nähtu, mille poolest peale sertifikaatide ja dokumentatsiooni puudumise eksperimentaalkorras valmistatav uks imporditud, sertifitseeritud jahutuskambri uksest erineb ja milliste probleemidega võib tellija kokku puutuda, juhul kui ta eelistab sertifitseeritud ukse asemel odavamat, nö eksperimentaalust. Tunnistajate R.M ja R. E ütlustest nähtuvalt pöörati eksperimentaalukse tellimusega seoses tähelepanu esmajoones sellele, et valmistada hagejat rahuldava hinnaga kahekordsest paneelist vajalikku temperatuuri pidav uks, kuid mitte sellele, kuidas tagada samaaegselt sellise ukse tihedus ja liikuvus.
33.Esitatud tõendite alusel on ilmne, et liuguste probleemid tekkisid sellest, et nende tellimisel ei pööranud ei hageja ega kostja tähelepanu sellele, kuidas saavutada samaaegselt jahekambri ustele vajalik temperatuuripidavus ja tihedus ning nende mugav kasutamine. Seni kuni uksed olid tihendamata, olid uksed mõistlikult liigutavad, kui aga täiendava tihendamisega saavutati vajalik tihedus, muutus uste ekspluateerimine
ebamugavaks ja pidevas tööasendis hakkasid tihendid kulutama uste pinda. Kohus leiab, et kostja kui jahekambriuste osas professionaalne ja eriteadmistega isik ei saanud piirduda ainult hageja hoiatamisega, et eksperimentaalustele ei laiene garantii, vaid ta oleks pidanud juba hageja poolt esitatud tellimuse läbivaatamisel pöörama võimalikele probleemidele tähelepanu ja hagejat nende eest hoiatama. Nagu esitatud tõenditest nähtub, on kallimate jahekambriuste puhul nimetatud probleem lahendatud spetsiaalse uksesiiniga või uksemehhanismiga (R. E pakkumine 13.12.2010 kd I tl 170-171, Kingspan OÜ tellimus kd I tl 47-49). Kohtu hinnangul see asjaolu ei oleks tohtinud olla kostja jaoks üllatav. Sarnaselt käsundiandja juhistega (VÕS § 621 lg 3) vabaneb töövõtja vastutusest lepingutingimustele mittevastava töö eest ainult juhul, kui töövõtja on juhtinud tellija tähelepanu ebaõigete juhiste tõttu ilmselt saabuvale ebasoodsale tagajärjele ja tellija sellele vaatamata ei muuda oma juhiseid. Seega seadusest tulenevalt ei ole töövõtjal õigus veeretada vastutust ebaõnnestunud töötulemuse eest tellijale, juhul kui ta ei tõenda, et ta tellija juhiste vastavust piisavalt kontrollis. Antud juhul kohus leiab, et kostja seda ei teinud.
34.Kohtu hinnangul on oletuslik ega ole esitatud tõenditega kinnitatud kostja vastuväide, et liuguste ebaühtlane liikumine oli tingitud asjaolust, et hageja muutis enne liuguste paigaldamist nende mõõtmeid ja kasutas uste paigaldamiseks vajalike metallraamide valmistamiseks ettenähtust õhemat materjali (4mm nelikanttoru). Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt VÕS § 641 lg 3 on töövõtja kohustuseks kontrollida ka teiste isikute poolt muretsetud materjali või tehtud eeltöö vastavust, saavutamaks töö vajalikku kvaliteeti. Kostja ei ole selle kohustuse täitmist tõendanud. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et objektiivseid puudusi, mis oleks takistanud uste sihtotstarbelist kasutamist pärast nende paigaldamist kostja poolt, ustel ei esinenud. Hageja saatis peaaegu vahetult pärast uste paigaldamist, so 06.09.2010 kostjale märgukirja selle kohta, et uksed ei ole tihedad ja valgus paistab läbi ning tellija jaoks on kõige olulisemaks tulemuse saavutamine (tihendid, sulgemine/avamine). 20.09.2010 ja 30.09.2010 saatis hageja sellekohase korduva märgukirja, osundades, et uksed ei ole tihedad, liiguvad raskelt ja puuduvad sangkäepidemed. Kuigi kostja paigaldas ustele täiendavad tihendid ja käepideme, ei andnud see rahuldavat tulemust. Samad puudused on fikseerinud ka hageja poolt tellitud asjatundjad oma 22.03.2011 aktis (kd I tl 10-28). Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna ekspertiisiaktis ei ole arvestatud asjaoluga, et tegemist oli nn. eksperimentaalustega, et ekspertiisiakt koostati 5 kuud pärast uste paigaldamist ja kostja esindajad ekspertiisi tegemise juures ei viibinud, siis ole ekspertiisiakt tõendina arvestatav. Johtuvalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lükkamaks ümber hageja pretensioone liuguste sobivuse osas oli kostjal kuni hageja taganemisavalduseni piisavalt aega tellida omapoolne ekspertiis või asjatundja arvamus, mida kostja ei teinud. Samuti kohus ei nõustu, et ustel tuvastatud puuduste puhul oli tegemist pelgalt kõrvaldatavate pisipuudustega. Asjaolu, et vaidlusalused liuguksed lõppkokkuvõtteks ei olnud jahekambriustena sobivad, nähtub ka tunnistaja R. E ütlustest (kd I tl 241-245). Vastupidiseid ütlusi andnud tunnistaja A. A ütlustega kohus ei arvesta, kuna kohus kahtleb nende usaldusväärsuses (kostja oli enne tunnistaja ülekuulamist tutvustanud talle kohtasjaga seonduvaid materjale).
35.Kohus leiab olevat piisavalt tõendatud, et kostja poolt tehtud tööl ei olnud neid omadusi, milleks hageja seda vajas ja mida kostja kui töövõtja pidi lepingu sõlmimisel teadma (VÕS § 641 lg 2 p 2) ja kostja ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse osas vabanenud oma vastutusest VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt. Seega ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja taganemisavalduse puhul puudusid VÕS § 116 lg-test 1 ja 2 tulenevad sisulised eeldused. Samuti ei nõustu kohus sellega, et hagejapoolne
taganemisavaldus oleks esitatud hilinenult. Puudub vaidlus, et uksed paigaldati 2010 septembris, samuti on tõendatud, et kohe pärast uste paigaldamist hakkas hageja nõudma uste parandamist, kuna selgus, et neil puudus jahekambriuksele vajalik tihedus. Kostja tihendas uksed, kuid selle tulemusena muutusid uksed raskesti avatavaks-suletavaks, st ilmnes uus puudus, mis hakkas mõjutama ka paigaldatud tihendeid ja uste viimistlust. Kostja ei ole tõendanud, et ta kuni hageja poolt puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseni ja taganemisavalduseni oleks midagi ette võtnud uste mõistliku liikuvuse taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejapoolne lepingust taganemine oli kolme liugukse osas kehtiv.
36.Kuivõrd hageja asendas puudustega uksed nõuetele vastavate jahekambriustega (Kingspan OÜ uksed kd I tl 47-50), on tal vastavalt VÕS § 135 lg-le 1 õigus nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hageja poolt nõutud hinnavahe osas nõustub kohus kostjaga, et arvessevõetavad on ainult asendustehinguga seotud kulutused summas 8952 eurot (kd I tl 45,47-50), muude hageja poolt esitatud arvete (mis käsitlevad 2010 tehinguid) seos asendustehinguga on küsitav (kd I tl 37-44,46). Seega on hagejal õigus nõuda hinnavahe hüvitamist summas 4436,94 eurot (8952 eurot asendustehingu hind - 4515,06 eurot liuguste lepingujärgne hind). VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt üleantu tagastamist. Võttes arvesse, et hageja oli kostjale tasunud lepingujärgselt ettemaksuna 5028,70 eurot, oli hagejal kohustus täiendavalt tasuda 168,31 eurot selle kauba ja paigaldamise eest, mille osas hageja lepingust ei taganenud. Samuti on hagejal tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3, 103 lg-st 1 ja 115 lg-st 1 õigus nõuda kostjalt ekspertiisitasu hüvitamist summas 958,68 eurot (kd I tl 51), kuid nõue 264 euro osas (tühisõit XXX oktoobris 2010) on kohtu hinnangul tõendamata. Seega on hageja nõue kostja vastu põhjendatud summas 5227,31 eurot (4436,94 + 958,68 – hageja poolt juurdemaksmisele kuuluv summa 168,31 eurot). VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 tulenevalt on hagejal õigus nõuda ka viivist. Võttes arvesse rahuldamisele kuuluvat põhinõude summat, on hageja viivisenõue sissenõutavaks muutunud viivise osas seisuga 09.02.2012 põhjendatud summas 124,98 eurot ja sealt edaspidi VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse 5227,31 eurot tasumiseni.
37.Kuivõrd kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ja hagejapoolne taganemisavaldus on kohtu hinnangul kehtiv, ei ole kostja vastunõue tulenevalt arvest nr 21009182 summas 5028,71 eurot sissenõutav, samuti puudub kostjal võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõue. Sel põhjusel jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
38.15.04.2013 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, vastuhagi jäeti rahuldamata ning millega määrati kindlaks kulude jaotus hageja kasuks ning palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
39.Kaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud ja jätnud kohaldamata materiaalõigusnorme ning esitatud tõendite pinnalt ebaõigesti tuvastanud asjaolusid. Samuti on kohus rikkunud menetlusõigusnorme, jättes käsitlemata ja hindamata mitmed kostja vastuväited ja esitatud tõendid.
40.Kohus on ebaõigesti leidnud, et uksed ei vastanud lepingu tingimustele, kuna neil ei olnud jahutuskambri uste eriomadusi ehk omadusi, milleks hageja neid uksi vajas. Samuti on kohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 641 lg 2 p-i 2, kuna kohaldamisele kuulus VÕS § 641 lg 2 p 1. Kostja hinnangul oleks kohus saanud VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ja eriotstarbe kriteeriumist lähtuda vaid juhul, kui pooltel ei oleks olnud VÕS § 641 lg
2 p 1 kohast erikokkulepet töö omaduste osas. Poolte vahel oli aga selge ja ammendav kokkulepe selle osas, milliseid konkreetseid uksi hageja soovib. Hageja ise saatis kostjale 06.07.2010 joonised, millel märgitud uksi ta soovis ka pärast kostja korduvaid hoiatusi ja tähelepanekuid, et sellised uksed ei pruugi jahekambri ustena nõuetekohaselt funktsioneerida. Seega on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on lõppastmes viinud ebaõige otsuseni. Kohus ei ole kostja vastuväidet VÕS § 641 lg 2 p-i 2 mittekohaldumise osas käsitlenud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Pooltel oli väga selge kokkulepe selles, millised peavad tarnitavad uksed olema ning kostja tarnis hagejale just sellised uksed. Kostja rõhutab veelkord, et hageja teadis, et tegemist ei olnud spetsiaalselt jahutuskambritele mõeldud ustega. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud vastupidist. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud.
41.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ustel esinesid sellised olulised puudused, mis muutsid lepingust taganemise õigustatuks. Taganemine ei olnud õiguspärane ega mõistlik õiguskaitsevahend, sest puudus oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Samuti ei ebaõnnestunud töö parandamine korduvalt. Kohus on seega eksinud VÕS § 116 lg 1 ja § 647 lg 1 kohaldamisel. Võrreldes lepingus kokkulepituga ei olnud ustel ühtegi sellist puudust, mida ei oleks saanud kõrvaldada või mida kostja oleks keeldunud kõrvaldamast ning ühtegi sellist olulist puudust ei ole otsuses tuvastanud ka kohus. Tellija ei saa lepingust taganemisel tugineda tööl puuduvatele kvaliteediomadustele, milles pooled kokku ei leppinud. Kostja hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et hageja tellitud ustel oleks pidanud olema sertifitseeritud ja kaks korda kallimate ustega sarnane funktsionaalsus. Hageja ei ole menetluse jooksul esile toonud ning ka ei nähtu 22.03.2011 ekspertiisiaktist ühtegi lepingu alusel tarnitud ustel esinevat puudust võrreldes lepingus kokkulepitud ja hageja 06.07.2010 jooniselt nähtuva uksega. Lisaks märgib kostja, et ükski ekspertiisiaktis märgitud puudus ei saa olla käsitletav olulise lepingutingimustele mittevastavusena VÕS § 647 lg 1 tähenduses, kuna tegemist on kõrvaldatavate puudustega, mis viitab üheselt, et tegemist on pisipuudujääkidega. Hageja poolt tellitud ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et saavutati uste tihedus. Seega on põhjendused kohtuotsuses puudulikud ning kohtu järeldused ei tugine tõenditele ega materiaalõigusele. Kuivõrd hageja põhinõude alusena märgitud VÕS § 116 lg 1 kohast rikkumist ei esine, on põhinõue alusetu ja kohus pidanuks jätma selle rahuldamata.
42.Kohus on ebaõigesti asetanud hageja kui professionaalse peatöövõtja sisuliselt tarbija positsioonile, leides, et kuna hagejal puudus igasugune varasem kogemus vaidlusaluste uste osas, siis oli kostjal kõrgendatud selgitamiskohustus. Sellega on kohus ekslikult seadnud kogu vastutuse lepingus kokkulepitu osas kostja kanda, kuigi kostja lähtus hageja joonisest ning selgitas hagejale korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult, et uksed ei pruugi anda soovitud tulemust ega toimida sertifitseeritud ustega võrdsel tasemel. Kohus on seega ebaõigesti käsitlenud faktilisi asjaolusid ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3. Kostja ei saa vastutada oma lepingupartneri poolt teadlikult võetud riski eest. Mõistlik ega aktsepteeritav ei ole kohtu käsitlus, nagu oleks XXX külmhoone lõpptellija justkui hankinud külmhoonet peatöövõtjana ehitama hageja kui suvalise isiku, kellel ei olnud absoluutselt aimu sellest, mida ja kuidas ta ehitab. VÕS § 641 lg 3 regulatsioon on sätestatud tellija kaitseks eeldusel, et vaid töövõtja on professionaalne eriteadmistega isik ning tellija on vastaval tegevusalal eriteadmisi mitteomav ehk täiesti kogenematu isik. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-80-08 rõhutanud, et vastava sätte tähenduses on oluline teha vahet, kas mõlemad pooled tegutsevad oma majandustegevuse raames või mitte. Antud juhul on hageja professionaalne ehitusettevõtja, kes ehitas külmhoonet, kuhu vaidlusalused uksed
tarniti. Otsusest ei nähtu, mille põhjal kohus järeldas, et hageja ei tea ehitusest ega ustest midagi. Võib eeldada, et kohus pidas silmas hageja projektijuhi R. M poolt 29.11.2012 istungil märgitut, mille kohaselt ei ole tema isiklikult varem jahekambri uksi paigaldanud. Kostja hinnangul ei saa ühe projektijuhi isikliku kogemuse ja pädevuse puudumist omistada tervikuna hagejale kui professionaalsele ehitusettevõtjale ja seeläbi käsitleda hagejat kui sisuliselt tarbijat, kes ei tegutse oma majandustegevuse raames. Ebapädeva projektijuhi palkamine ja enda majandus- ja kutsetegevuses kasutamine on hageja riisiko, mille eest ei saa vastutada kostja. Vastasel juhul saaksid kõik tellijad tööde ebaõnnestumisel süüdistada alltöövõtjaid põhjendusega, et nende projektijuht oli ebapädev, mistõttu ei saa tema poolt töövõtjale edastatud juhised arvestada ja vastutab töövõtja. Eelnev lähenemine viiks selgelt õiguste kuritarvitamiseni ja muudaks VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 641 lg 3 sisutuks.
43.Isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et hageja ei teadnud ehitusest midagi ega saanud iseseisvalt mõista, et niivõrd odavate ja testimata uste puhul ei saa olla kindel, et nad jahekambriustena sertifitseeritud ustega võrdsel tasemel töötavad, siis on asjas tõendatud ja põhistatud, et kostja täitis igati VÕS § 641 lg-st 3 tuleneva kontrolli- ja informeerimiskohustuse ja teavitas hagejat kõigist asjaoludest. Seega loobus hageja teadlikult kvaliteetsetest jahekambri ustest ning kinnitas soovi tellida odavad eksperimentaaluksed, olles teadlik sellega kaasnevast riskist ning valmis seda kandma.
44.Kostja rõhutab, et töövõtulepingu puhul on tellijal õigus anda töövõtjale juhiseid töö teostamise kohta ning töövõtja on kohustatud neid juhiseid järgima. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kahtluse korral võib töövõtja asuda juhist järgima alles siis, kui tellija pärast töövõtjalt vastava informatsiooni saamist juhist siiski kinnitab (analoogia VÕS § 621 lg 3 regulatsiooniga). Kostja kontrollis hageja poolt esitatud juhist, mille tulemusel tekkis kostjal kahtlus, et joonisel märgitud eksperimentaaluksed ei pruugi jahekambri usteks sobida. Seejärel teavitas ja hoiatas kostja hagejat selgesõnaliselt sellest, et kostja ei tooda sertifitseeritud ja vastava dokumentatsiooniga jahekambri uksi.
45.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja küll selgitas hagejale oma 07.07.2010 ekirjas, et hageja poolt edastatud näidisele vastavale nö eksperimentaaluksele nad mingit garantiid ei anna, kuid kirjast ei nähtu, mille poolest peale sertifikaatide ja dokumentatsiooni puudumise eksperimentaalkorras valmistatav uks imporditud, sertifitseeritud uksest erineb ja milliste probleemidega võib tellija kokku puutuda, juhul kui ta eelistab sertifitseeritud ukse asemel odavamat, nö eksperimentaalust. Kostja poolt märgitut, mille kohaselt kostja ei saa anda sellistele ustele mistahes garantiisid, sai ja pidi hageja mõistma vaid selliselt, et tellitavad uksed ei pruugi jahekambri usteks sobida, muu hulgas, et uksed ei pruugi hoida temperatuuri võrdsel tasemel sertifitseeritud jahekambri ustega. Projektijuhid suhtlesid tavakeeles ega rääkinud VÕS §-s 155 sätestatud garantiist, vaid sellest, et ei saa olla kindel selliste uste toimimises jahekambri ustena. Ka selles osas on kohus lähtunud ekslikult eeldusest, et hageja oli justkui suvaline tarbija, kellel puudus mistahes arusaam ehitussektorist ja ehitamisest tervikuna ega mõistnud midagi, mida ta kostjaga arutas.
46.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-11 sedastanud, et VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest vabanemiseks ei pea töövõtja ise tellijale mistahes lahendusi pakkuma. Lahendis nr 3-2-1-32-12 on Riigikohus märkinud, et VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest vabanemiseks peab töövõtja vaid tõendama, et ta on tellija juhist kontrollinud ning tellijat sellega seotud probleemidest informeerinud. Seega piisab vaid tellija tähelepanu juhtimisest sellele, et juhise täitmisel võib tekkida probleeme ning just sellele ongi kostja hageja tähelepanu juhtinud. Olukorra lõpplahendus kujuneski selliseks nagu kostja oli hoiatanud – uksed olid sellised nagu pooled kokku leppisid, kuid nende funktsionaalsus ei olnud sertifitseeritud ustega samane. Hageja on teadlikult lähtunud
asjaolust, et sellised eksperimentaaluksed on kordades odavamad kui spetsiaalsed jahekambriuksed.
47.VÕS § 641 lg-ga 3 ning VÕS § 6 lg-tega 1 ja 2 oleks vastuolus see, kui heas usus tegutsenud ja hagejat kõigist ohtudest teavitanud kostja peaks vastutama hageja poolt võetud teadliku riski eest täies ulatuses. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-21-80-08 oleks hageja pidanud kostja poolt teostatud töö siiski vastu võtma isegi juhul kui töö ei vastanuks lepingutingimustele, sest väidetav puudus tulenes hageja juhisest, mille eest kostja seaduse kohaselt ei vastuta. Kohus on seega rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, eksides faktiliste asjaolude käsitlemisel, jätnud põhjendamata oma seisukohad ning käsitlemata mitmed kostja vastuväited, olles selle tulemusena ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja jätnud kostja vastutusest vabanemise alusena kohaldamata VÕS § 641 lg 3.
48.Kohus on ebaõigesti leidnud, et on tõendamata, et hageja ei valmistanud uste metallraame ette nõuetekohaselt. Hageja esindaja ise on kinnitanud, et ta ei kasutanud ukseraamide ettevalmistamisel ettenähtud materjali. Ettevalmistatud metallraamid olid vale suurusega ning ka raamide materjal oli õhem kui ette nähtud. Kuna hageja kohustus oli ette valmistada metallraamid, mida hageja nõuetekohaselt ei teinud, on kostja vastutus välistatud VÕS § 101 lg 3 ja § 641 lg 3 alusel.
49.Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 116 lg-t 1, jättes lepingust taganemise eeldusena hindamata, kas taganetud on mõistliku aja jooksul. Kohus on ka kostja sellekohase vastuväite jätnud käsitlemata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Hageja poolt esile toodud väidetavad puudused pidid ilmnema juba septembris 2010, millest hageja juba ka septembris kostjat teavitas. Seetõttu ei saa olla vaidlust selle osas, et alles 2011. aasta juunis esitatud taganemisavaldus on esitatud hilinenult. Hageja ei ole pärast septembrit 2010 ja enne juunit 2011 esitanud kostjale ka mistahes täiendavaid pretensioone või nõudeid. Seega viivitas hageja taganemisavalduse esitamisega põhjendamatult ja ebamõistlikult, mistõttu on taganemisavaldus tühine ega too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi.
50.Samuti on kohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja vastuväite, et asendustehing ei ole tehtud mõistlikel tingimustel. Kahjunõude esitamine VÕS § 135 alusel on seega välistatud, kuid kohus on kohaldanud nimetatud sätet ebaõigesti, jättes selles sisalduva kahju hüvitamise eelduste olemasolu tuvastamata. Samuti ei ole kohus käsitlenud kostja vastuväidet, et antud asjaoludel hinnavahe hüvitamise nõudmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning mõistlikult ei saa eeldada, et kostja pidi sellise kahju tekkimist ette nägema. Jättes tähelepanuta mitmed kostja vastuväited, on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 422 lg-t 8. Vastus apellatsioonkaebusele
51.Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel osaliselt tühistada. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on mõistnud kostjalt asendustehingu hinnavahe hüvitisena välja põhjendamatult suure summa ja seetõttu ka liigse viivise. Hagi rahuldamise ulatuse muutumise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Muus osas on aga maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
53.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad põhiväite osas endiselt kostja ekslikule eeldusele, et kostjal puudub vastutus jahutuskambri uste otstarbele mittevastavuse eest, kuna kostja oli hagejat tellitud tööde tulemuse võimaliku ebakõlblikkuse osas hoiatanud. Maakohus on kostja sellekohast vastuväidet käsitlenud nõutava põhjalikkusega ja selgitanud piisava selgusega, miks tuleb hagi kostja seisukohtadele vaatamata osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mis puudutavad uste kokkulepitud omadustele mittevastamise tuvastamist ja hageja poolt tehingust taganemise õiguspärasust, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti selles osas korrata. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal selles osas ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kostjapoolset lepingu rikkumist ja hageja taganemist käsitledes seostanud hagis esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõigusenormidega ning kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist TsMS § 442 lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Tõendite hindamise tulemusena tehtud maakohtu järeldused peavad paika nii töövõtulepingu eesmärgi kui kostja kohustuste piiritlemise osas, samuti nõustub kolleegium, et kogutud tõendid annavad alust väita, et kostja on töövõtulepingut rikkunud ning see on andnud hagejale õigusliku aluse lepingust taganeda. Kolleegiumil ei ole alust anda lepingu rikkumise ja sellest taganemise osas tõenditele teistsugust hinnangut ega kohaldada selles osas materiaalõigust teisiti. Kaebaja mittenõustumine maakohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks.
54.Kolleegium jagab maakohtu seisukohti ka nõude osas, mis puudutab kostjalt ekspertiisi kulude väljamõistmist ning arvestust, mille kohaselt tuleb hagi osalisel rahuldamisel võtta arvesse hageja poolt tehtud ettemaksu summas 5028,70 eurot ja hageja kohustust tasuda kostjale täiendavalt 163,31 eurot nende uste tarnimise ja paigaldamise eest, mille osas hageja lepingust ei taganenud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse lahenduskäiguga vastuhagi rahuldamata jätmist puudutavas osas ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes ka selles osas vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata.
55.Ka asendustehingu tegemise asjaolude osas saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtta aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku käsitlusega selles, et lepingust taganemise tõttu oli hagejal VÕS § 135 lg 1 järgi õigus teha asendustehing eesmärgi saavutamiseks, mida pooled lepingu sõlmimisel silmas pidasid. Kolleegium ei jaga siiski maakohtu seisukohta, et hageja on teinud asendustehingu VÕS § 135 lg 1 järgi lubatud tingimustel. Maakohus on jätnud VÕS § 135 lg 1 kohaldamisel tähelepanuta asendustehingu mõistlikkuse nõude, mis tähendab eelkõige seda, et asendustehing peab olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel. Seetõttu tulnuks maakohtul pöörata tähelepanu sellele, kas hageja poolt asendustehingu alusel tehtud 8 952 euro suurused kulutused on mõistlikud olukorras, kus esialgse lepingu järgi valmistatud uste hinnaks olid pooled
leppinud kokku 4 515 eurot. Ringkonnakohus peab hageja poolt asendustehingu alusel tehtud 8 952 euro suuruseid kulutusi ebamõistlikuks, kuna hageja on pidanud kostja poolt esialgselt tehtud hinnapakkumist summas 8 013,82 eurot eelnevalt liiga kalliks. Kolleegium leiab, et hageja tellitud eksperimentaaluksi, mis osutusid kõlbmatuteks, ei ole ka olukorras, kus uste ebakvaliteetsus on tingitud kostjapoolsest lepingurikkumisest, põhjendatud asendada hinnaklassi poolest poole kallimate spetsiaalsete sertifitseeritud jahekambriustega, mille paigaldamisest on hageja esialgselt keeldunud.
56.Kuna VÕS § 135 lg 1 järgi hüvitatava hinnavahe näol on tegemist lepingulise kahju hüvitamise nõudega, tuleb sellesisulise nõude lahendamisel muuhulgas arvestada VÕS § 127 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema. Kolleegiumi arvates ei saanud kostja näha ette, et eksperimentaaluste tootmise ja paigaldamise ebaõnnestumise korral muudab hageja meelt ja tellib asendustehinguna uksed, mille tarnimisest ta on eelnevalt loobunud ning asendustehingu hind kujuneb pooltevahelises lepingus kokkulepitud hinnast ligi kaks korda kallimaks. Ettenähtavaks kahjuks saab kõnealusel juhul kolleegiumi arvates pidada üksnes kulutusi, mida oleks tulnud teha selleks, et lepingus ettenähtud eksperimentaaluksed mõistliku kvaliteediga toota ja paigaldada. Samale tulemusele viiks VÕS § 140 lg 1 rakendamine, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isik suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Arvestada tuleb samuti VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult sarnane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
57.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud ja seetõttu ei ole saavutatud tulemust, mida hageja lepingust lootis. Seetõttu on ilmne, et hagejale on sellega seoses tekkinud täiendavad kulutused. Kuna tõendeid selle kohta, millise hinnaga oleks saanud valmistada uksed, mis ei oleks olnud küll sertifitseeritud jahekambriuksed, kuid valmistatud ja paigaldatud siiski puudusteta, mille maakohus on eelkõige hageja esitatud ekspertiisi alusel tuvastanud, peab kolleegium põhjendatuks kasutada VÕS § 127 lg 6 järgi kohtule antud diskretsiooniõigust ja määrab hagejale mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks 2000 eurot. Nimetatud summa vastab ligi poolele sellest, mille hageja asendustehingu alusel täiendavalt kulutas. Eeltoodu põhjal kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlana kokku 2790,37 eurot (2000 eurot asendustehingu tegemisega kaasnenud täiendavate kulutuste hüvitamiseks ja 958,68 eurot ekspertiisikulude hüvitamiseks, millest tuleb maha arvestada 168,31 eurot, mis kuulus hageja poolt kostjale juurdemaksmisele).
58.Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101), millest üks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kokkulepitud või seadusest tulenevas määras viivist. Hagiavalduses on hageja nõudnud viivist alates 25.10.2011, kuna hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks tähtaja kuni 24.10.2011. Alates 10.02.2012 kuni kohustuse täitmiseni on hageja otsustanud nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Maakohus mõistis viivise perioodi eest 25.10.2011 kuni 09.02.2012 välja summas 124,99 eurot, võttes aluseks väljamõistetud põhinõude 5227,31 eurot. Viivis ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetud põhinõudelt 2790,37 eurot on sama arvestusmetoodikat aluseks võttes ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga 250,66
eurot. Alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest tuleb mõista kostjalt vastavalt hageja taotlusele TsMS § 367 järgi välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõuetekohase tasumiseni.
59.Maakohus on jätnud rahuldamata hageja nõude kulutuste hüvitamise osas, mis kohtu hinnangul ei seostu asendustehinguga, vaid käsitlevad 2010. aastal tehtud tehinguid. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei pea kolleegium TsMS § 651 lg-st 1 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse paikapidavust selles osas kontrollida.
60.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 39% ulatuses hageja ja 61% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.