MM hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MM (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX XXXXX XXXXXXX)
Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Elis Vija
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.04.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.04.04.2014 esitas MM (hageja) Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-14-9691 (Swedbank AS hagi MM vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) vastuhagiavalduse Swedbank AS-i (kostja) vastu. Koos vastuhagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palus peatada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/980 kuni lahendi jõustumiseni.
2.08.04.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-9691 esitatud hagiavalduse menetlemisest vastuhagina tsiviilasjas nr 2-14-9691 ja määras anda hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks eraldi hagina üldises korras.
3.11.04.2014 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hageja 04.04.2014 taotluse hagi tagamiseks, leides, et hageja poolt esitatud väited ei anna alust hagi tagamiseks.
4.14.04.2014 e-kirjaga (kd I tlk 73-74) jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja kohustas hagejat vastavalt kohtu kirjas toodud selgitustele kõrvaldama hagis esitatud puudused ja tasuma vastavalt hageja nõuetele riigilõivu hiljemalt 10 päeva jooksul e-kirja
kättesaamisest. Kohus palus 14.04.2014 hagi käiguta jätmise e-kirjas hagejal põhjendada oma õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks, kuid hageja kohtu nõuet ei täitnud. Kohus palus hagejal samuti iga nõude osas eraldi (sh alternatiivnõuete osas) põhjendada, millisel alusel on vastav nõue esitatud, kuid hageja kohtu nõuet ei täitnud. Kohus hoiatas hagejat, et hageja poolt esitatud nõuded (sh eelkõige tuvastusnõuded) ei pruugi olla õiguslikult võimalikud nõuded TsMS § 371 lg 2 tähenduses ning kui hageja nimetatud nõuete esitamist arusaadavalt ei põhjenda, jätab kohus vastavad nõuded menetlusse võtmata. Kohus selgitas, et kui hageja eesmärgiks on kokkuvõttes üksnes tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/980, siis ei ole hagejal vajadust esitada sellele lisaks suurel hulgal muid nõudeid, kuid hageja kohtu selgitusele ei reageerinud ning jäi oma 24.04.2014 menetlusdokumendis kõigi nõuete juurde algsel kujul. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu poolt määratud kuupäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Samuti ei nähtunud kohtu hinnangul esitatud hagist, et hageja oleks kostja nõude rahuldanud, ajatanud või tasaarvestanud. Seetõttu palus kohus 14.04.2014 hagi käiguta jätmise määruses (t. lk 73-74) hagejal põhjendada, millisel alusel on antud nõue esitatud ja milliste asjaolude alusel hageja leiab ning milliste tõenditega on põhjendatud, nagu hageja oleks kostja nõude rahuldanud, ajatanud või tasaarvestanud. Hageja kohtu nõudele ei reageerinud ja täiendavaid põhjendusi oma nõude osas ei esitanud.
5.Kohus selgitas hagejale 14.04.2014 e-kirjas ka seda, et arusaamatu on ka hageja kahju hüvitamise nõue, mis on sõnastatud palvena jätta kahju suurus kohtu hinnata diskretsiooni korras ja palvena selle samast õigussuhtest tasaarvestada. Kohus märkis, et tegemist ei ole kohtu jaoks selge ega põhjendatud nõudega ning et hagejal tuli täiendavalt põhjendada, millistest faktilistest asjaoludest tulenevalt hageja leiab, et talle on kahju tekitatud, kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga ning milline on selle väidetava kahju suurus. Samuti tuli hagejal täpsustada, millisest konkreetsest õigussuhtest tuleneva nõudega palub hageja oma väidetavat kahju tasaarvestada ja miks hageja leiab, et tasaarvestusavalduse esitamiseks peab ta esitama iseseisva haginõude. Hagejal tuli täiendavalt põhjendada, miks ta leiab, et antud juhul ei saa tema väidetava kahju suurust kindlaks teha või miks hageja arvates kahju kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, eriti olukorras, kus hageja on kahju suurusele hagiavalduse lk 10 p 3.1. juba hinnangu andnud. Hageja kohtu nõudele ei reageerinud ja täiendavaid põhjendusi oma nõude osas ei esitanud.
6.Hageja kinnitas kohtu 14.04.2014 e-kirja kättesaamist 16.04.2014. Kohtu poolt määratud tähtajaks (28.04.2014) hageja kohtu poolt osundatud puudusi ei kõrvaldanud, vaid esitas 24.04.2014 uuesti sisuliselt samal kujul hagiavalduse koos samade lisadega, mis oli esitatud 04.04.2014. Samuti esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel. Hageja esitas ka maakohtu hinnangul sisult samal kujul hagi tagamise taotluse, mille Harju Maakohus jättis juba 11.04.2014 määrusega rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus
7.29.04.2014 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hageja 24.04.2014 taotluse menetlusabi saamiseks hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja keeldus tsiviilasjas nr 2-14-50987 esitatud hageja hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks.
8.Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel märkis kohus TsMS § 180 lg 1 p-le 1 ja § 181 lg-tele 1 ja 2 tuginedes, et seega tuleb kohtul menetlusabi andmisel anda eelhinnang hagiavalduse põhjendatusele ning selle eduväljavaadetele. Kohus märkis, et
hagiavaldusel olid ulatuslikud puudused õiguslikult veenva põhjendatuse ja faktilise põhistatuse osas, mis tingis kohtu poolt 14.04.2014 määrusega hagiavalduse käiguta jätmise.
9.Kohus oli seisukohal, et menetlusabi andmise tingimused riigilõivust vabastamiseks hagiavalduse menetlusse võtmiseks ei ole täidetud ning hageja taotlus riigilõivust vabastamiseks hagiavalduse menetlusse võtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis, et hagi, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Muuhulgas on hagiavaldus sedavõrd puudulik (ja puudusi ei ole tähtaegselt kõrvaldatud), et kohtul ei oleks võimalik määratleda riigilõivu suurust, mille maksmisest vabastamist hageja taotleb. Vastuolus TsMS § 363 lg 1 p 5 ei ole hagiavalduses märgitud hagi hinda. Kohus on 14.04.2014 hagi käiguta jätmise määruses (kd I tlk 73-74) hagejale selgitanud mh seda, et kuna suur osa hageja tuvastusnõuetest on esitatud kohtu hinnangul eesmärgiga vabaneda rahaliste kohustuste täitmisest, siis võib eeldada, et vähemalt selliste nõuete puhul, kus oleks määratletav hageja hüve hagi rahuldamise korral, tuleks hagejal tasuda riigilõivu lähtuvalt TsMS § 125 esimesest lausest. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-10 p-le 32 selgitas kohus hagejale, et sõltuvalt sellest, mitme erineva nõude juurde hageja jääb, tuleb hagihinna arvestamiseks haginõuded liita ja vastavalt sellele tasuda riigilõiv.
10.Kohus jättis rahuldamata ka menetlusabi taotluse hagi tagamise taotluse osas riigilõivust vabastamiseks, märkides, et hageja esitas 24.04.2014 sisult samal kujul (kohtu hinnangul ebaoluliste täiendustega) hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis juba rahuldamata 11.04.2014 määrusega (kd I tlk 68-70). Samuti märkis kohus, et kohtul ei ole alust muuta oma seisukohti, mida kohus väljendas hagi tagamise taotlust rahuldamata jättes 11.04.2014 määrusega (kd I tlk 68-70) ning kohus jääb nende põhjenduste juurde. Menetlusabi andmise tingimused hagi tagamisel riigilõivust vabastamiseks ei ole täidetud, sest puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas.
11.Kohus leidis, et hageja 24.04.2014 esitatud taotlus hagi tagamiseks on põhjendamatu ja jättis selle rahuldamata. Kohus leidis, et hagi tagamise taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust hagi tagamiseks. Tuginedes täitemenetluse seadustiku § 221 lg-le 1 leidis kohus, et esitatud hagist ei nähtu, et hageja oleks kostja nõude rahuldanud, ajatanud või tasaarvestatud. Hagi tagamisel ei saa kohus hinnata hageja taotluses viidatud sotsiaalhoolekande küsimusi. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud väited ei anna alust hagi tagada. Kohus märkis, et kuna kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata sõltumata riigilõivu tasumisest, siis ei ole põhjust anda hagejale ka täiendavat tähtaega hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumiseks.
12.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas tugines kohus TsMS § 3401 lg-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 10, leides, et hagi ei ole võimalik menetlusse võtta põhjusel, et hageja ei ole tasunud üheltki nõudelt seaduse kohaselt nõutavat riigilõivu. Samuti märkis kohus, et hagi ei ole võimalik menetlusse võtta ka seetõttu, et hagiavaldusel olid ulatuslikud puudused, mida hageja vastavalt 14.04.2014 hagi käiguta jätmise määrusele (kd I tlk 73-74) kohtu poolt määratud tähtajaks ei kõrvaldanud.
13.TsMS § 372 lg 4 alusel tagastas kohus hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus märkis, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus selgitas seejuures, et määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda ja et sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue hagi menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames.
14.Menetluskulude jaotuse määramisel tugines kohus TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 ning § 168 lg-le 1. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi edasikaebamise osas viitas kohus TsMS § 178 lg-le 1. Määruskaebus
15.15.05.2014 esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 29.04.2014 määruse ja teha uue määruse, millega võtta 24.04.2014 esitatud hagiavaldus menetlusse või saata asi maakohtule 24.04.2014 esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8 ja vääralt kohaldanud TsMS § 371 lg-eid 1 ja 2 ning samuti on määrus hageja hinnangul olulises osas põhjendamata. Lisaks märgib hageja, et kohus on lahendanud hageja 04.04.2014 hagiavalduse menetlusse võtmise 14.04.2014 kohtukirjaga, mitte vormikohase määrusega, millel oleks olnud vaidlustamise viide. Samuti puudub kohtukirjal kohtuniku allkiri.
17.Samuti on maakohus rikkunud TsMS §-i 7 ja § 423 lg 1 p-i 11, kuna hageja esitas tähtaegselt menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Seetõttu on eksitav maakohtu seisukoht, et hagiavaldust ei saanud menetlusse võtta, kuna hageja ei ole tasunud riigilõivu. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-04 p-le 18 leiab hageja, et maakohtul tuleb uuesti lahendada tema menetlusabi taotlus ja selle mitterahuldamisel anda uuesti tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on maakohus hageja hinnangul rikkunud TsMS § 168 lg-t 1, mõistes hagejalt välja menetluskulud, ilma et hagiavaldus oleks kostjale kätte toimetatud või kostja oleks sellele vastanud.
18.Maakohus ei ole põhjendanud hagiavalduses esitatud taotluste kohta eraldi, miks ei saa üht või teist nõuet menetlusse võtta. Seejuures viitab hageja hagiavalduse p-le 10, milles hageja on märkinud, et juhul kui kohus leiab, et kõiki hagi resolutsiooni osas olevaid taotlusi ei saa menetlusse võtta, siis võtta menetlusse taotlused, mida kohus saab lahendada. Seega on maakohus valesti kohaldanud TsMS § 370 lg-eid 1 ja 2.
19.Hageja hinnangul väljendub õiguslik huvi õiguskaitseks ka selles, et hageja on selgelt kirjutanud, et isegi juhul, kui kohus loeb kostjapoolse 19.11.2013 laenulepingute ülesütlemise kehtivaks ja rahuldab alternatiivnõuded, siis kohtutäituri formaliseeritud toimingute tulemil, mil hageja eluase on täitemenetluses realiseeritud kostja sissenõude alusel, ei aseta hagejat enam sellisesse olukorda, et oleks võimalik kohtuotsust täita.
20.Hageja leiab, et kuna maakohus ei olnud puuduste kõrvaldamise kohtukirjas ise õigusselguses vastuhagiavalduses esitatud taotluste kohta kohaldatava riigilõivu suuruse osas, siis andis kohus nimetatud kirjaga hagejale ebaõiget informatsiooni asjas kohaldatavate riigilõivuseaduse sätete osas, mistõttu tuleb hagejale anda uuesti tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-04 p 18). Samuti leiab hageja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-86-12 p-le 12 viidates, et kuna hageja on esitanud põhinõuetena ka laenulepingute ülesütlemise tühisuse ja ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus tunnistamise nõude, ei saa maakohus hagi tagamisel hinnata asja perspektiivikust hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ning seega on maakohus valesti kohaldanud TsMS § 371 lg-t 2.
21.Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-21-13 p-dele 17-18 märgib hageja, et kui hagi võimalikud alternatiivsed nõuded ei ole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 3401 järgi tähtaja. Hageja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta hagiavalduse resolutsiooni p-s 12 märgitu, milles hageja on palunud hagiavalduse puuduste korral anda puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-e 1-8, pidades siduvaks kohtukirja. Seega on täitmata kohtu selgitamiskohustus. Samuti on maakohus hageja
hinnangul jätnud kohaldamata Euroopa Liidu ühtse kohtupraktika, viidates seejuures Euroopa Kohtu poolt kohtuasja nr C-415/11 p-s 59 leitule.
22.19.05.2014 esitatud määruskaebuse täienduses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.04.2014 määruse ja teha uue määruse, millega lahendada menetlusabi taotlus ja võtta 24.04.2014 esitatud hagiavaldus menetlusse või anda täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või tühistada maakohtu määruse ja saata asja maakohtule 24.04.2014 hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ja/või menetlusabi taotluse lahendamiseks. Edasine menetluse käik
23.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
25.Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt on maakohus lahendanud hageja 04.04.2014 hagiavalduse menetlusse võtmise 14.04.2014 kohtukirjaga, mitte vormikohase määrusega, millel oleks olnud vaidlustamise viide. Vastuseks nimetatud väitele selgitab ringkonnakohus, et 14.04.2014 kirjaga ei ole kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtmise üle, vaid on vastavalt TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatule andnud hagejale mõistliku tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Eelnimetatud säte ei näe ette kohtu kohustust vormistada puuduste kõrvaldamine määrusega, milline ei oleks seaduse kohaselt edasikaevatav.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja menetlusabi taotluse lahendamisel õigesti hinnanud esitatud hagiavalduse põhjendatust ja eduväljavaateid ning selle puudusi arvesse võttes põhjendatult leidnud, et menetlusabi taotlus hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samadel kaalutlustel on maakohus põhjendatult keeldunud ka hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd maakohus andis hagejale 14.04.2014 kirjaga tähtaja esitatud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, mida hageja ei teinud, on põhjendamatu määruskaebuse väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta hagiavalduse resolutsiooni p-s 12 märgitu, milles hageja on palunud hagiavalduse puuduste korral anda puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Nõustuda saab hageja tähelepanekuga, et kuna ta esitas menetlusabi taotluse tähtaegselt, on eksitav maakohtu seisukoht, et hagiavaldust ei saanud menetlusse võtta, kuna hageja ei ole tasunud riigilõivu. Arvestades, et maakohus lahendas alles vaidlustatud määruses hageja taotluse menetlusabi saamiseks, sh hagiavalduselt riigilõivu tasumise osas, siis ei saanud hagiavalduselt riigilõivu tasumata jätmine olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kuigi maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ebaõigesti tuginenud asjaolule, et esitatud nõudelt on tasumata riigilõiv, ei anna see antud juhul siiski alust lõppjärelduses õige maakohtu määruse muutmiseks, kuivõrd sõltumata riigilõivu tasumisest tulnuks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
27.Hageja poolt 24.04.2014 esitatud hagi tagamise taotluse on maakohus samuti sõltumata riigilõivu tasumisest jätnud õigesti rahuldamata põhjendusel, et hageja poolt esitatud väited ei anna alust hagi tagamiseks ja puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata ka hageja vastavasisulise menetlusabi taotluse. Nõustuda ei saa hageja
seisukohaga, mille kohaselt ei saa maakohus hagi tagamisel hinnata asja perspektiivikust hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ning seega on maakohus valesti kohaldanud TsMS § 371 lg-t 2. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-04 p-s 17 leitule, mille kohaselt saab hagi tagamise abinõu määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta (erandina tuleb käsitada TsMS § 155 lg-s 2 sätestatud juhtumit, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist). Kuivõrd käesoleval juhul on maakohus arvestades ka esitatud hagi edulootust ja hagi kõrvaldamata puudusi põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, puudub käesoleval juhul tagatav hagi ja seega ka alus hagi tagamise taotluse rahuldamiseks.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.