Kohtulahend

Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-14617 rahuldas kohus Polar Kinnisvara Eesti OÜ hagi XXX vastu ning jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 11.06.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 04.07.2014 taotluse kohtukulude summaliseks kindlaksmääramiseks ja kohtukulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 5422,19 eurot (sh riigilõiv 397,19 eur ja riigilõiv 300 eur) ning väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 19.08.2014 esitas kostja vastuväite hageja menetluskulude avalduse osas. Kostja hinnangul hageja esindaja tunnihind 120 eurot ei ole mõistlik ja mõistlikuks suuruseks tuleb lugeda mitte rohkem kui 110 eurot tunnis. Ühtlasi menetluskulude nimekirjast kulude detailne koosseis, so iga toimingu ajakulu, ei nähtu. Kuna hageja poolt soovitud menetluskulud ei jää Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 sätestatud piirmäära sisse (so hagihinnaga kuni 3200 eurot on piirmäär 1600 eurot), on võimalik välja mõista kuni 1600 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 397,19 eurot (t/l 39, I kd) ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot (t/l 155, I kd). Kuna kostja hageja riigilõivude osas vastuväiteid ei esitanud ning hageja riigilõivu tasumine on tõendatud, siis rahuldab kohus hageja riigilõivu taotluse täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud kokku summas 697,19 (397,19+300) eurot. Eeltoodust tulenevalt annab kohus hinnangu ka hageja kohtuvälistele kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus. Kohus kontrollib hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 3200 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 1600 eurot.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha, so lähtuda määruse nr 137 sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest. Nähtuvalt toimikust on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 2737,98 eurot ning vastavalt määrusele nr 137 on tsiviilasja hinnaga kuni 3200 eurot maksimaalselt sissenõutavaks kuluks sätestatud 1600 eurot. Hageja soovib kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 4725 eurot (5422,19— 397,19-300), mis jääb oluliselt üle sätestatud piirmäära. Arvestades asjaoluga, et käesolevas tsiviilasjas on menetlus väldanud pea kolm aastat, läbinud kõik kolm kohtuastet, nähtuvalt toimikust on menetluses on toimunud 3 kohtuistungit maakohtus ning 1 kohtuistung ringkonnakohtus, kus hageja esindaja on osalenud ning hageja esindaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, apellatsioonkaebuse, vastuse kassatsioonkaebusele, seisukohtasid ning arvestades hageja esindaja kohtukulude summaga (4725 eur) peab kohus põhjendatuks, et vastaspoolelt mõistetakse välja piirmäära maksimaalses ulatuses, so 1600 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2297,19 eurot (397,19+300+1600). TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesolev kohtumäärus on koostatud kooskõlas TsMS § 465 lg 2 p 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.