Kohtulahend

millistel tingimustel on võimalik esitada taotlust eeltõendamismenetluse algatamiseks. Kohus palus avaldajal esitada korrektselt täidetud ja allkirjastatud riigi õigusabi taotluse vormi koos majandusliku seisundi teatisega. 23.05.2014 esitas avaldaja maakohtule täpsustatud avalduse, mille kohaselt pöördub avaldaja kohtu poole, et kohus tuvastaks isiku, kes 03.12.2007 võttis avaldaja andmetega SMS-laenu ja jättis selle tagastamata. Laenust sai avaldaja teada 2012. aastal, kui Harju Maakohus esitas talle vanglasse hagi. Avaldaja palus alustada kohtulikku uurimist, tuvastada isik ja kustutada laen koos intressidega. Avaldaja palus määrata kogenud uurija probleemi lahendama. Samuti palus avaldaja, et kohtutäitur Mati Kadak kuni lõpliku lahendamiseni peataks hagi nõude, sest avaldaja on kindel, et temale seda hagi vaatamata esialgsele kohtuotsusele ei esitata. 23.05.2014 esitas avaldaja ka täiendatud riigi õigusabi taotluse. Täpsustatud ja korrektselt täidetud majandusliku seisundi teatist avaldaja ei esitanud. Avaldaja taotles riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi saamine vajalik, et muuta kehtetuks maakohtu otsus. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on hagi tühistamine ja isiku tuvastamine, kes kasutades avaldaja isikuandmeid sooritas laenu. Avaldaja viibib XXXXX vanglas, sissetulek ning kinnisvara puudub. Esimese astme kohtu määrus 27.05.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus avaldaja 30.04.2014 avalduse menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus leidis, et vaatamata kohtu 08.05.2014 määrusele ei ole avaldaja endiselt sõnastanud selget taotlust või nõuet. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tsiviilasjas nr 2-11-6094 tehtud 10.11.2011 otsus, millega avaldajalt mõisteti välja võlgnevus. Avaldaja osales nimetatud tsiviilasja menetlemisel ja otsus on jõustunud. Kohus märkis, et kohus saab aru, et avalduse eesmärk eelkõige on vabaneda kohustusest täita tsiviilasjas nr 2-11-6094 tehtud jõustunud otsust. Kohus tugines avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1. Samuti viitas kohus TsMS §-le 1 ja § 11 lg-le 1 ning märkis, et tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt TsMS § 11 lg-le 1 vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Kohtul puudub pädevus võimalikule kuriteole uurija määramiseks. Kui avaldaja leiab, et toime on pandud kuritegu, siis tuleb pöörduda vastavasisulise teatega politsei või prokuratuuri poole. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugines kohus ka TsMS § 371 lg 2 p-le 2, selgitades avaldajale, et avaldusega ei ole võimalik saavutada otsuse kehtetuks muutumist ning selle täitmise kohustusest vabanemist. Jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-i 1 ja § 371 lg 2 p-i 2 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama ning avaldusega ei ole avaldaja eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamisel tugines kohus TsMS § 180 lg 1 p-le 3 ja lg-le 4 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le 1 ja § 7 lg 1 p-le 2. Kohus märkis, et kuivõrd kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest seoses pädevuse puudumisega ning avalduse ilmse perspektiivitusega, on riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p-st 2 tulenevalt kohtu hinnangul välistatud. Kuna kohus ei võtnud avaldust menetlusse, ei lahendanud kohus avaldaja 23.05.2014 taotlust täitemenetluse peatamiseks.

Määruskaebus 06.06.2014 esitas avaldaja maakohtule menetlusdokumendi, mis 27.06.2014 esitatud täpsustuse kohaselt on määruskaebus Harju Maakohtu 27.05.2014 määruse peale. Kaebuse kohaselt soovib avaldaja leida lahendust probleemile, mis tal tekkis seoses tema vastu telefoni teel sõlmitud laenulepingust tuleneva hagiga, mille Harju Maakohus otsusega rahuldas. Avaldaja soovib maakohtu otsuse tühistamist, kuna tema seda laenu ei taotlenud, saanud ega kasutanud. Sellest tulenevalt soovib avaldaja alustada juurdlust, tuvastamaks isiku, kes avaldaja isikuandmeid kasutades pettuse sooritas, kust sai isik avaldaja isikuandmed ja kuidas see isik selle laenu sai, kui see pidi väljastatama avaldaja nimele ja arveldusarvele. Kaebuses esitab avaldaja mitmeid küsimusi, millele vastamine vajab avaldaja hinnangul kogenud uurija tööd. 27.06.2014 esitatud täpsustuse kohaselt vaidlustab avaldaja maakohtu otsust põhjusel, et avaldaja ei ole kunagi omanud mobiiltelefoni ega elanud XXXXXX aadressil XXXXXXXX XX-X. Avaldajal tekib ka küsimus sellest, miks hakkas laenaja laenu tagasi nõudma alles viie aasta möödudes. Kui ta oleks seda teinud kohe, oleks olnud selge, et avaldaja sellel aadressil ei ela ega oma sellist mobiiltelefoni. Avaldaja märgib, et kuna tema ei oma selle laenuga mingit seost, siis soovib ta, et selle teo lahendaks Harju Maakohus, kes tuvastaks isiku ja vastavalt teole karistaks teda ning kustutaks avaldaja vastu esitatud hagi. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 2 tuginedes õigesti keeldunud avaldaja 30.04.2014 avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd kohus on põhjendatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, on õige ka maakohtu järeldus, et avaldaja riigi õigusabi taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-i 2 alusel jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et avaldaja kaebus sisaldab üksnes väiteid seoses Harju Maakohtu 10.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-6094, millega mõisteti avaldajalt välja laenulepingust tulenev võlgnevus. Avaldaja määruskaebuse väited ei ole seotud vaidlustatud maakohtu määrusega ega võimalda seega otsustada avaldaja 30.04.2014 avalduse menetlusse võtmise ega avaldajale riigi õigusabi andmise osas maakohtust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.