Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-6094
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
10.11.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Menetluse liik Menetlusosalised
Liili Lauri AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi MS vastu 290.79 euro nõudes. 127.82 eurot Kirjalik menetlus Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 2415, Tallinn, 10115. Hageja esindaja Kristjan V , XXX Kostja: MS, isikukood XXX, XXX
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt MS hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 290.79 eurot. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse korras 14.04.2011, nõude võlgnevuse summas 290,79
eurot millest, laenu põhiosa summas 127,82 eurot, laenu intress summas 35,15 eurot, viivis summas 127,82 eurot. ERA Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõude MS vastu summas 290,79 eurot. Nõude loovutamise aluseks on AS SMS Laen ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. XXX, 01.12.2010. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 290,79 eurot, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. SMS Laen OÜ ja MS sõlmisid interneti vahendusel 03.12.2007 lepingu nr XXX, lisatud on lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 03/12/07 esitas kostja laenutaotluse 127,82 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 35,15 eurot laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse, ja SMS Laen OÜ kandis 03/12/07 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 127,82 eurot. Kostja kohustus laenusumma 127,82 eurot ja intressi 35,15 eurot tasuma hiljemalt 02/01/2008. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ja esitanud kostjale võlateatised, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Hageja on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse läbiviimiseks. Kostja esitas vastuväide, mille kohaselt kohus tegi määruse hagimenetlusse üleandmiseks. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr XXX p. 12 ja nõude loovutamise lepingust nr XXX tulenevate õigustega. Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole 03.12.2007 laenusumma 127,82 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 02.01.2008, võlgnevus hagejale seisuga 01.07.2011 oli 127,82 eurot, lepingu p 4 kohaselt moodustab 127,82 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 30 päeva, puhul intressimäär 0,92 % päevas. Laenu oli väljastatud intressiga 35,15 eurot laenu perioodi eest, antud kohustust Kostja ei ole tänase päevani täitnud. Vastavalt lepingu p 13 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Laenu tagastamise tähtajast 02.01.2008 käesoleva ajani on möödunud 1276 päeva. Hageja arvestab viivise alates 03.01.2008 tagastamata laenupõhiosalt 127,82 eurot ja on arvestanud perioodi 03.01.2008 kuni 01.07.2011 viivist summas 127,82 x 1276 p x 0,5%= 815,49 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivist summani 127,82 euroni. Seega seisuga 01.07.2011 on kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, tagastamata laenusumma 127,82 eurot, intress summas 35,15 eurot, viivis summas 127,82 eurot, kokku 290,79 euroni. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes , § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja lg 1, 407 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 290,79 eurot, millest laenu põhiosa summas 127,82 eurot, laenu intress summas 35,15 eurot, viivis summas 127,82 euro, riigilõiv summas 63,91 eurot ja menetluskulud. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, kostja väidab, et tema ei ole laenu võtnud ja laenu võttis keegi kolmas isik kasutades ära kostja andmeid. Kostja 19.08.2011 esitatud vastuväidete kohaselt ei ole ta sellist laenu kasutanud. Antud telefoninumber ja aadress ei kuulu kostjale. 08.09.2011 esitas kostja täiendavad vastuväited, mille kohaselt ei ole kostja omanud mobiiltelefoni ega elanud Pärnus. 13.10.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku seisukoha hageja arvamuse osas. Kostja teavitas, et umbes sellel ajal varastati tema rahakott koos dokumentidega, politseisse pöördumine osutus mõttetuks. Kostja leiab, et temal puudub kohustus tasuda olemasolev summa.
Harju Maakohtu 10.10.2011, määrusega anti menetlusosalistele aega esitada dokumente ja tõendeid kuni 28.10.2011 ning kohus määras asja kirjalikku menetlusse arvestades hagi suurust TsMS § 403 lg 1 kohaselt. Kohtu põhjendused. Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt SMS Laen OÜ ja MS sõlmisid interneti vahendusel 03.12.2007 lepingu nr XXX, mida kinnitab lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat. Lepingu sõlmimisel võimaldas SMS Laen OÜ kostjale võtta kiirlaenu. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 03.12.07 laenutaotluse 127,82 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 35,15 eurot laenu perioodiks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et SMS Laen OÜ kandis 03.12.07 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 127,82 eurot. Esitatu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse § 8 lg 1 ning laenuleping VÕS § 396 lg 1 kohaselt. Laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja väited, et ta ei ole laenu võtnud, laenu võttis keegi kolmas isik kasutades ära kostja andmeid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on kostjale selgitanud menetluse käigus tõendamiskoormust, samuti andnud tähtaja oma vastuväiteid kinnitavate tõendite esitamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt puudub tal seotus Pärnu aadressiga ning mobiiltelefoninumbriga. Kohtu hinnangul ei oma see aga asjas määravat tähtsust, sest asjas ei ole kostja tõendatud, olulist laenulepingut puudutavat tingimust, et ta poleks nimetatud laenusummat oma kasutusse saanud. Vastavalt kostja ja tema internetipangakonto haldaja panga vahelisele lepingule kohustub kostja hoidma temale väljastatud ja üksnes temale kasutamiseks mõeldud pangaandmeid ja
paroole salajas ja vastutab nende turvalisuse eest. Kohtule on esitatud pangasertifikaat tõendamaks kostja laenulepingu tingimustega tutvumist ja nendega nõustumist, mis kohtu hinnangul võimaldab järeldada, et kostja on laenulepingu sõlminud ise. Seega tuleb antud juhul lugeda kostja väidet, et tema ei ole laenu võtnud, asjakohatuks. Kostja ei ole kohtule esitanud väidetava varguse kohta ühtegi kinnitust. Hageja on selgitanud SMS Laen OÜ laenulepingu sõlmimise ja laenu taotlemise korda laenulepingu punktis 3.3 alusel. Lepingu punkti 3.3.1 kohaselt laenusaaja tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel www.smslaen.ee. Lepingu punktis 3.3.2 laenusaaja aktsepteerib (sõlmib) Lepingu kasutades lepingu aktsepteerimiseks (sõlmimiseks) laenusaaja pangalinki (laenusaaja identifitseerimine laenusaaja panga identifitseerimissüsteemi kaudu) või ID-kaardi identifitseerimissüsteemi vastavalt interneti kodulehel ilmuvatele juhistele. Lepingu punkti 3.3.3 järgi peale lepingu punktides 3.3.1. ja 3.3.2. kirjeldatud toimingute nõuetekohast sooritamist väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli, millest laenuandja teavitab laenusaajat viimase poolt esitatud andmetele tuginedes mobiiltelefoni lühisõnumina (SMS) ja emaili teel. Kasutajanime ja parooli kättesaadavuse ja võimalike kuritarvitamiste eest vastutab lepingu raames laenusaaja ainuisikuliselt. Punktis 3.3.4 on toodud laenutaotluse täiendav kinnitamise kord. Laenulepingu kohaselt, laenuandja väljastab laenu kui on täidetud järgmised eeldused: isik on registreerinud ennast kasutajana ja nõustus laenulepingu tingimustega; isik on esitanud laenutaotluse; registreeritud isiku andmed (nimi, isikukood, konto nr, aadress, tel nr) ühtivad laenutaotleja omadega. Isik kinnitab nõustumist, kas läbi nn pangalingi või ID-kaardi, mis on võrdsustatud digitaalse allkirjaga. Kui üks nimetatud eeldusest ei ole täidetud, laekunud taotlust ei rahuldata ning laen jääb väljastamata. Vaidluse all ei see, et laenusumma on kostja pangakontole laekunud, ta on seda kasutanud alates 03.12.2007, kuid kuni tänase päevani ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väljavõttest SMS laenu andmise kohta nähtub, et pangakonto XXXXXXXXXXXXXXX, konto omanik on kostja. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.