Kohtulahend

Hagejale osutati õigusabi 15.5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Ka kantseleikulud on seotud õigusteenuse osutamisega. Hageja lisas avaldusele arved, milles on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja nendeks kulunud aega. Vastuväited avaldusele Kostja vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Harju Maakohus rahuldas 22.05.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 11.07.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 18.07.2014. Seega on hageja avaldus esitatud tähtaegselt. Hageja on tasunud käesoleva kohtumenetluse raames riigilõivu 1300 eurot hagilt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Kuna riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjatel hagejale hüvitada 1350 eurot. Maakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu Üldkogu 26.04.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistati mh Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Vajalik on hinnata ka lahendatud tsiviilasja keerukust ja menetlusele kulunud aega. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peavad kostjad hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Esitatud aruande kohaselt on hagejale osutatud maakohtu menetluses õigusabi 15.5 töötunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus leiab, et hageja esindaja poolt osutati hagejale põhjendatud ja vajalikku õigusabi 15.5 tunni ulatuses. Hinnates hageja esindaja poolt kirjeldatud ja käesoleva kohtumenetluse raames teostatud õigusabitoiminguid, leiab kohus, et need vastavad toimiku materjalile ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg on olnud vajalik ja põhjendatud. Õigusabi osutamisele kulunud aeg ei ole olnud ülemäärane. Küll ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud lugeda menetluskulude hulka

22 euro suurust bürookulu (lisandub käibemaks), kuna bürookulude osas on mõistlik eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnitasu sisse. See on kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1102-11. Hageja põhjendatud õigusabikulud on seega 2270,40 eurot, summa on koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.