2-13-31421
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2014. a Kuressaare
Tsiviilasja number
2-13-31421
Tsiviilasi, hageja nõue
S T hagi OÜ Roogkatus vastu võlgnevuse 60 076.95 euro väljamõistmiseks
Menetlustoimingud
Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus Hageja S T );
Menetlusosalised ja nende esindajad
Esindaja määratud korras Andres Tamm Kostja OÜ Roogkatus (registrikood 11031133, asukoht Kungla küla Valjala vald Saare maakond 94311 e-post [email protected] ); Kostja esindajad vandeadvokaat Arne Ots, vandeadvokaadi abi Kerstin Linnart (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn e-post: [email protected] )
2-13-31421 seisukohale, et esitatud nõue ei põhine seadusel ja puudub võimalus seda nõuet kaitsta. Tsiviilnõue põhineb asjaolul, et hageja müüs 17.09.2010 kostjale kinnistu XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 1 1 300 000 eesti krooni eest. Pooled leppisid kokku, et ostuhind tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega, millised tehakse Saaremaal Valjala vallas Rõõsa külas Pärdi kinnistul. Hageja leidis, et kuigi kostja oli teinud töid kokkulepitud kohas, tasunud mingi osa võlast sularahas ning osutanud muid teenuseid ja abi, on ta veel võlgu ca 60 000 eurot. Asja materjalidest ( kostja vastusest) nähtub, et hageja oli kostjale 3.märtsil 2011.a. andnud kinnituskirja, millega pooled kinnitasid, et kostja on teinud kokkulepitud renoveerimistööd ning abistanud teda materiaalselt ning et talle osutatud teenuste ning antud abi koguväärtus on vähemalt 1 300 000 eesti krooni. Samuti nähtub nimetatud kinnituskirjast, et pooled sellega tasaarvestavad 17.09.2010 sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenevad nõuded ning pärast tasaarvestust ei ole pooltel teineteise vastu nõudeid. Kinnistukirjale on lisatud lisa 1, kust nähtub, millise materiaalse abi on kostja hagejale andnud. Mõlemad kinnitused on allkirjastud poolte poolt. Seega on hagis esitatud nõuded lõppenud tasarvestusega ning hageja ise on kinnitanud, et tal ei ole nõudeid kostja vastu. Kohtumisel S Tga 11.juulil 2014.a. advokaadibüroos ei suutnud S.T usutavalt põhjendada, miks ta sellised kinnitused andis ning ikkagi kohtusse pöördus. Esindaja keeldus riigi õigusabi osutamisest. Kohtu seisukoht TsMS § 423 lg. 2 p. 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust samuti kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 426 lg. 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus tutvunud asjas esitatud seisukohtadega ja määratud esindaja seisukohaga, leidis, et hageja nõue tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et nõude alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kohus on veendunud, et hagejal puudub nõue kostja vastu kuna nõuded on vastastikku tasaarvestatud. TsMS § 168 lg. 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.