2-10-39571/65 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

15.12.2013 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 45 tunni ja 22 minuti ulatuses kokku 5444 euro eest koos käibemaksuga (tunnihind 100 eurot, lisandub käibemaks), millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 2985,30 eurot, kokku 8429,30 eurot. 30.03.2014 esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ta ei saa käibemaksu tagasi. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. 27.12.2013 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 46 tunni ja 30 minuti ulatuses kokku 5208 euro eest koos käibemaksuga (tunnihind 100-120 eurot, lisandub käibemaks), millele lisandub vastuhagilt tasutud riigilõiv 250 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 eurot, kokku 5708 eurot. Kostja palus märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele 06.02.2014 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele, milles oli seisukohal, et hageja menetluskulude väljamõistmine temalt summas 8429,30 eurot ei ole põhjendatud ja proportsionaalne sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga ja võrreldes menetluse käigus esindaja poolt koostatud dokumentide sisuga. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude nimekirjast nähtuva ajakuluga 90 minutit 21.12.2010 konsultatsiooniks hagejaga ja ajakuluga 135 minutit 22.10.2010 materjalidega tutvumiseks. Nimekirjast jääb arusaamatuks, mis materjalidega hageja esindaja 22.10.2010 tutvus ning millega seoses sai hageja konsultatsiooni 21.12.2010. Kostja arvates on 3,45 tunnine ajakulu põhjendamatu ning ebavajalik, kuna 22.10.2010 seisuga oli hageja hagi juba kohtule esitatud ning 21.12.2010 seisuga oli hagi võetud ka menetlusse. Samuti pidas kostja põhjendamatuks 10-minutilist ajakulu kostja taotlusele 05.03.2011 vastuse koostamiseks, arvestades menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et 03.03.2011 hageja esindaja tutvus kostja taotlusega ja kujundas oma seisukohta taotluse suhtes. Kuna kostja taotlusega tutvumise ja oma seisukoha kujundamise juures formuleeris esindaja ilmselt oma peamised vastuväited taotluse osas, pidas kostja mõistlikuks ajakuluks vastuse kirjapanemiseks kuni 5 minutit. 07.05.2012 hageja esindaja koostatud taotluse ajakulu 10 minutit pidas kostja arvestades menetlusdokumendi sisu ülepaisutatuks. Mõistlikuks ajakuluks pidas kostja kuni 5 minutit. 05.12.2012 hageja esindaja poolt kohtule koostatud teatise ajakulu 10 minuti osas jäi kostjale arusaamatuks, millist teatist koostas esindaja kohtule 05.12.2012. Kostja pidas ebaproportsionaalselt suureks ka ajakulu 18.02.2011 kostja arvamusega tutvumiseks ja oma seisukoha kujundamiseks (30 min), 20.02.2011 konsulteerimiseks hagejaga seoses kostja arvamusega (45 min) ning 20.02.2011 esindaja vastuse koostamiseks. Kostja oli seisukohal, et konsulteerimine hagejaga 45 minuti ulatuses ei olnud vajalik, kuna selleks ajaks oli hageja esindaja oma seisukoha kostja arvamuse osas juba kujundanud. Vastuse koostamiseks saab kostja hinnangul põhjendatuks lugeda 30 minutit. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud 04.09.2012 vastuhagiga tutvumise ajakulu 30 min osas märkis kostja, et vastuhagiga tutvumise 30-minutilist ajakulu on hageja märkinud ka 10.10.2012, milline ajakulu vastuhagiga topelt tutvumiseks on põhjendamatu. Samuti leidis kostja, et nimekirjas märgitud 2,5 tunnine ajakulu 10.10.2012 vastuhagiga tutvumiseks ja selle suhtes seisukoha kujundamiseks ning 02.11.2012 vastuhagile vastuväite koostamiseks on ülepaisutatud ning vastuväite koostamiseks saaks põhjendatuks lugeda kuni 1 tunnist ajakulu. Ülepaisutatuks pidas kostja ka ajakulu 120 minutit

21.03.2013 otsusega tutvumiseks ja hagejale selgitamiseks ning ajakulu 480 minutit 21.04.2013 apellatsiooni koostamiseks. Kostja leidis, et maakohtu otsusega tutvumiseks ja selle kliendile selgitamiseks saaks põhjendatuks lugeda kuni 1,35 tunnist ajakulu ning apellatsioonkaebuse koostamiseks kuni 3,5 tunnist ajakulu. Kostja vaidles vastu ka hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvale ajakulule 1 tund 21.04.2013 kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks, ajakulule 45 minutit hagejaga konsulteerimiseks seoses kostja apellatsioonkaebusega ning ajakulule 3 tundi 26.05.2013 apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kostja leidis, et ajakulu 45 minutit konsulteerimiseks on põhjendamatu ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks saab põhjendatuks lugeda 1,5 tunnist ajakulu. Ebaproportsionaalselt suureks pidas kostja ka 180 minutilist ajakulu 10.04.2012 kohtuistungiks valmistumiseks, leides, et mõistlikuks ajakuluks saaks pidada kuni 35 minutit. Põhjendamatuks pidas kostja ka 240 minutilist ajakulu 09.10.2012 istungiks ettevalmistamiseks, leides samuti, et mõistlik ajakulu nimetatud toimingule on 35 minutit. Alusetuks pidas kostja ka hageja poolt taotletava riigilõivu väljamõistmist summas 46 710 krooni (2985,30 eurot), märkides, et 21.12.2010 esitas hageja maakohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks summas 39 210 krooni. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele 24.01.2014 esitas hageja vastuväited kostja menetluskuludele, leides, et kostja menetluskuludest tuleb jätta välja 16.09.2012 vastuhagis kostja vastuväidetega tutvumine 0,2 tundi, 06.11.2012 vastuhagis kostja vastuväidete analüüs, nõupidamine kliendiga 1,5 tundi, 21.04.2013 kostja apellatsioonkaebuse koostamine 1,7 tundi, 17.06.2013 apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse analüüs 1,2 tundi, 04.09.2012 nõupidamine kliendiga vastuhagi osas, vastuhagi koostamine 2,3 tundi. Kokku tuleb hageja hinnangul menetluskuludest välja jätta 6,9 tundi (740 eurot), lisaks 500 eurot riigilõiv, seega kokku 1240 eurot. Hageja leidis, et eeltoodud kulutused on puhtalt seotud kostja vastuhagiga, mis jäeti täies mahus rahuldamata. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu osas esitas hageja enda vastuväited ja leidis kokkuvõttes, et kostja poolt esitatud menetluskulude avaldus tuleb rahuldada summas 402,05 eurot. Esimese astme kohtu määrus 31.03.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1955,04 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 1033,42 eurot. Kohus määras tasaarvestada väljamõistetud summad ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 921,62 eurot. Kontrollides hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, nõustus kohus kostjaga, et ajakulu 90 minutit 21.12.2010 konsultatsiooniks kliendiga ja 135 minutit 22.10.2010 tutvumiseks materjalidega on ülepaisutatud. Hagiavaldus oli esitatud küll juba 13.08.2010, kuid kohus leidis, et põhjendatud on õigusabi osutamine 120 minuti ulatuses selleks, et esindaja saaks hagejat antud tsiviilasjas esindada. Ka 06.12.2010 ajakulu 150 minutit kostja vastusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks pidas kohus ülepaisutatuks. Kostja esitas kaheleheküljelise vastuse, millele hageja koostas kolmeleheküljelise vastuse koos taotlusega dokumentide väljanõudmiseks. Põhjendatud ajakulu kostja vastusega tutvumisele on 10 minutit ning kolmeleheküljelise vastuse ja taotluste koostamisele 100 minutit, kokku 110 minutit. 30.12.2010 määrusega tutvumise ajakulu 5 minuti osas leidis kohus, et üheleheküljelise määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 2 minutit. Ajakulu 30 minutit 18.02.2011 tutvumiseks kostja arvamusega ja oma seisukoha kujundamiseks, 45 minutit 20.02.2011 konsultatsiooniks hagejaga seoses kostja arvamusega ja 70 minutit 20.02.2011 vastuse koostamiseks kostja vastuväidetele pidas kohus samuti ülepaisutatuks, leides, et põhjendatud

ajakulu eelnimetatud toimingute eest kokku on 65 minutit. Kohus pidas ülepaisutatuks ka ajakulu 20 minutit 03.03.2011 kostja taotlusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks, ajakulu 10 minutit 05.03.2011 kliendiga konsulteerimiseks seoses kostja taotlusega ja ajakulu 10 minutit 05.03.2011 kostja taotlusele vastuse koostamiseks, leides, et põhjendatud ajakulu eelnimetatud toimingutele kokku on 20 minutit. Ajakulu 20 minutit 05.11.2011 vastuhagile vastuväite koostamiseks pidas kohus täies ulatuses põhjendamatuks, leides, et vastuhagi esitati antud tsiviilasjas septembris 2012, mistõttu ei ole objektiivselt ajakulu tekkimine antud tsiviilasjas nimetatud ajahetkel võimalik. 10.04.2012 kohtuistungiks ettevalmistuse (180 minutit) ja 23.04.2012 osavõtu kohtuistungist (157 minutit) osas nõustus kohus kostjaga, et kuna varasemalt oli toimunud juba 2 istungit, ei ole vajalik ajakulu 3 tundi istungiks ettevalmistamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele 40 minutit. Kohtuistungist osavõtmise ajakulu pidas kohus täies ulatuses põhjendatuks. 07.05.2012 taotluse koostamise ajakulu 10 minuti osas märkis kohus, et põhjendatud ajakulu neljarealise taotluse koostamisele on 3 minutit. Ajakulu 60 minutit 21.05.2012 kostja kompromissiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks pidas kohus ülepaisutatuks, leides, et kostja esitatud kompromiss oli kaheleheküljeline, millega tutvumiseks põhjendatud ajakulu on 10 minutit ning hageja üheleheküljelise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 30 minutit. 04.09.2012 vastuhagiga tutvumise ajakulu 30 minutit pidas kohus täies ulatuses põhjendamatuks, kuna kohus jättis 04.09.2012 esitatud vastuhagi korduvalt käiguta ning võttis menetlusse alles 16.10.2012 määrusega, millega kohustas hagejat esitama vastuhagile ka seisukoha. Lisaks on hageja menetluskulude nimekirjas märkinud 10.10.2012 vastuhagiga tutvumise ja seisukoha kujundamise ajakuluks 30 minutit, seega on hageja vastuhagiga tutvumise ajakulu arvestanud kaks korda. 09.10.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 240 minuti osas nõustus kohus kostjaga, et kuna menetlus oli kestnud juba 2 aastat ning varasemalt oli toimunud mitmeid istungeid, ei ole vajalik ajakulu istungiks ette valmistamiseks 4 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele 35 minutit. Kohus leidis, et 10.10.2012 vastuhagiga tutvumise ja seisukoha kujundamise ajakulu 30 minutit on täies ulatuses põhjendatud. 15.10.2012 hagejaga konsulteerimise ajakulu 30 minuti osas seoses vastuhagi esitamisega leidis kohus, et kuna esindaja oli juba seisukoha vastuhagile kujundanud, ei ole põhjendatud ajakulu konsultatsioonile kliendiga seoses vastuhagi esitamisega 30 minutit, vaid nimetatud toimingu ajakulu on põhjendatud 10 minuti ulatuses. 02.11.2012 kostja hagile vastuväite koostamise ajakulu 150 minuti osas leidis kohus, et kaheleheküljelise vastuse koostamiseks vastuhagile ei kulu rohkem kui 100 minutit. Ajakulu 10 minutit 05.12.2012 kohtule teatise koostamiseks pidas kohus täies ulatuses põhjendamatuks, märkides, et nimetatud kuupäeval koostatud dokumenti kohtule hageja esitanud ei ole. 06.02.2013 kohtuistungist osavõtu ajakulu 203 minuti (168 + 35) osas märkis kohus, et kohtuistung kestis kokku 168 minutit, mistõttu on põhjendamatu ajakulu 35 minutit. 21.03.2013 otsusega tutvumise ja hagejale selgitamise ajakulu 120 minutit oli kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus leidis, et 2,5-leheküljelise lahendiga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 20 minutit ning hagejale selgitamiseks 30 minutit. 21.04.2013 apellatsiooni koostamise ajakulu 480 minuti osas nõustus kohus kostjaga, et nimetatud toimingu ajakulu on osaliselt põhjendamatu. 8,5-leheküljelisest apellatsioonkaebusest on hageja esimeses pooles korranud juba varasemalt esitatud seisukohti, mistõttu apellatsioonkaebuse sisuline osa, mille koostamisele esindajal aega kulus, koosneb vaid umbes neljast leheküljest. Kohus nõustus kostjaga, et põhjendatud ajakulu apellatsiooni koostamisele on 210 minutit. Kostja 21.04.2013 apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi (60 minutit), 22.04.2013 hagejaga konsulteerimise seoses kostja apellatsiooniga (45 minutit) ja 26.05.2013 kostja apellatsioonile vastuse koostamise (180 minutit) ajakulu pidas kohus ülepaisutatuks ning leidis, et põhjendatud ajakulu

eelnimetatud toimingute eest on kokku 90 minutit. Kohus märkis, et kostja kaheleheküljelise apellatsioonkaebusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 10 minutit, samuti 10 minutit apellatsioonkaebuse analüüsiks ning 10 minutit selle hagejale selgitamiseks. Apellatsioonile 2,5 leheküljelise vastuse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 60 minutit. Vastuses apellatsioonile ei esitanud hageja uusi seisukohti, vaid kordas vanu argumente ja asjaolusid. Hageja taotluse osas riigilõivu summas 46 710 krooni ehk 2985,30 euro tagastamiseks märkis kohus, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 46 710 krooni ehk 2985,31 eurot, kuid esitas 21.12.2010 taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning kohus tagastas hagejale 30.12.2010 määrusega 39 210 krooni (2505,98 eurot). Seega on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 476,33 eurot, mistõttu on hageja esitatud taotlus osaliselt põhjendamatu. Põhjendatud menetluskulu on riigilõiv summas 476,33 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 2804 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivule 476,33 eurot, kokku 3280,33 eurot. Kohus märkis, et Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustajate kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ 13.08.2010 kehtinud redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga kuni 50 000 krooni (3195,58 eurot) maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 25 000 krooni (1597,79 eurot). Hagiavaldus oli esitatud 13.08.2010 hagihinnaga 46 709,05 krooni (2985,25 eurot). Kuivõrd kohus jättis otsusega 75% maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest kostja kanda, määras kohus kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud kulud: 75% maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest, s.o õigusabikulu 1597,79 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 357,25 eurot (476,33 eurot x 75%), kokku menetluskulud summas 1955,04 eurot. Kontrollides kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, ei nõustunud kohus seoses ajakuluga 228 minutit 29-30.11.2010 hagimaterjalide läbitöötamiseks, suhtlemiseks kliendiga hagimaterjalide suhtes ning tsiviilasjaga seotud menetlusküsimustes hagejaga, et on selgusetu, millise hagi materjale läbi töötati. Siiski oli kohtu hinnangul ülepaisutatud nimetatud toimingutele kulunud aeg. Kohus leidis, et kolmeleheküljelise hagiavalduse ja 14 tõendi läbitöötamiseks on põhjendatud ajakulu 180 minutit ning kliendiga suhtlemiseks põhjendatud ajakulu 20 minutit, seega kokku 200 minutit. 06.12.2010 kostja vastuse koostamise ajakulu 120 minutit pidas kohus ülepaisutatuks, nõustudes hagejaga, et 1,5-leheküljelise vastuse koostamiseks, millest osa moodustab väljavõte perekonnaseadusest, on vajalik ja põhjendatud ajakulu 60 minutit. 11.01.2011 hageja vastuse ning selle lisade analüüsi ajakulu 180 minuti osas leidis kohus, et hageja kolmeleheküljelise vastuse ja 6 lisa (millest üks 79 leheküljeline pangaväljavõte) analüüsiks on põhjendatud ajakulu 120 minutit. Ajakulu 144 minutit 18.02.2011 kostja arvamuse ja taotluse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks kohtule esitamiseks pidas kohus ülepaisutatuks, nõustudes hagejaga, et 1,5-leheküljelise arvamuse ja taotluse koostamiseks ning dokumentide komplekteerimiseks, arvestades menetlusdokumentide sisu, ei kulu rohkem kui 90 minutit. Ka 21.02.2011 hageja vastusega tutvumise ajakulu 18 minutit pidas kohus ülepaisutatuks, leides, et hageja üheleheküljelise vastusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 5 minutit. 03.03.2011 kostja taotluse koostamise ja dokumentide komplekteerimiseks kohtule esitamiseks ajakulu 42 minuti osas leidis kohus, et kostja 0,5 leheküljelise taotluse ja ühe lisadokumendi komplekteerimiseks on põhjendatud ajakulu 10 minutit. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et nimetatud ajakulu on täies ulatuses põhjendamatu, sest kostja taotles tõendite esitamise tähtaja pikendamist. Tõendi esitamise tähtaja pikendamist taotles kostja mitte endast tulenevate asjaolude tõttu. Hageja väide, et ajakulu tõendi kohtule esitamiseks oli põhjendamatu, kuna esitatud tõend ei olnud asjakohane ning kohus ei tuginenud esitatud dokumendile, ei anna kohtule põhjust pidada

nimetatud toimingute ajakulu põhjendamatuks. Kostja esitas tõendi enda väidete kinnitamiseks ning tõendi asjakohasus selgus kohtule lahendi kirjutamisel, mil kohus hindas tõendeid kogumis. 05.03.2011 hageja vastusega tutvumise ajakulu 6 minuti osas leidis kohus, et hageja üheksarealise vastusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 2 minutit. 27.09.2011 ettevalmistamise kohtuistungiks (120 minutit), 28.09.2011 osalemise kohtuistungil (60 minutit) ja 03.10.2011 kohtuistungi protokolliga tutvumise (6 minutit) ajakulu pidas kohus ülepaisutatuks. Esimeseks kohtuistungiks ettevalmistamiseks põhjendatud ajakulu on 90 minutit ning kohtuistungil osalemiseks 55 minutit, kuna istung kestis 10.00-10.55. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatust tuleb hinnata pooles ulatuses, kuna ettevalmistust tuli teha nii hagi kui vastuhagi osas. Vastuhagi esitati kohtule septembris 2012. Kohus ei nõustunud ka hageja arvamusega, et põhjendatud aeg kohtuistungil osalemiseks on 30 minutit, kuna kohus tegi vaheaja. Esindaja viibis ka istungi vaheajal, mille kohus tegi kompromissi arutamiseks, kohtusaalis. Kohus nõustus hagejaga, et kuna esindaja viibis isiklikult istungil, on protokolliga tutvumise eest märgitud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Üheleheküljelise istungi protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 2 minutit. Eelnevast tulenevalt pidas kohus eelnimetatud toimingute eest põhjendatud ajakuluks kokku 147 minutit. 05.12.2011 teatise koostamise ja kohtule saatmise ajakulu 6 minuti osas märkis kohus, et üherealise teatise koostamiseks ja kohtule edastamiseks on põhjendatud ajakulu 2 minutit. 01.02.2012 kohtuistungil osalemise (60 minutit) ja 13.02.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumise (6 minutit) ajakulu pidas kohus samuti ülepaisutatuks, leides, et põhjendatud ajakulu on kokku 60 minutit. Kohus märkis, et kohtuistung toimus kell 16.03-17.00, seega 57 minutit ning kohtuistungi 1,5-leheküljelise protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 3 minutit. 23.04.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemise ajakulu 168 minutit pidas kohus täies ulatuses põhjendatuks ning 25.04.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu 12 minuti osas leidis kohus, et kaheleheküljelise protokolliga tutvumise aeg on ülepaisutatud ja põhjendatud ajakulu on 4 minutit. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatust tuleb hinnata pooles ulatuses, kuna ettevalmistust tuli teha nii hagi kui vastuhagi osas. Vastuhagi esitati kohtule septembris 2012. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et ajakulu 42 minutit 06.05.2012 nõupidamiseks kliendiga kompromissi tingimuste osas ja tsiviilasjaga seotud menetlusküsimustes ning 138 minutit 07.05.2012 kostja kompromissettepaneku koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks kohtule esitamiseks on kompromissi sõlmimata jäämise tõttu täies ulatuses põhjendamatu. Kohus leidis, asjaolu, et pooled kompromissi ei sõlminud, ei tähenda, et kompromissläbirääkimistele kulutatud aeg oleks põhjendamatu. Kohtu hinnangul on ajakulu nõupidamisele kliendiga täies ulatuses põhjendatud, kuid ülepaisutatud on ajakulu kompromissettepaneku koostamisele ja dokumentide komplekteerimisele. Põhjendatud ajakulu kaheleheküljelise kompromissettepaneku koostamisele ja lisatud tõendite komplekteerimisele on 90 minutit. 21.05.2012 hageja vastuse ja selle lisadega tutvumise ajakulu 36 minuti osas märkis kohus, et hageja üheleheküljelise vastuse ja lisadega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 5 minutit. 12.06.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu 6 minuti osas märkis kohus, et üheleheküljelise istungi protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 2 minutit. 04.09.2012 nõupidamise kliendiga vastuhagi osas ja vastuhagi koostamise ajakulu 138 minuti osas pidas kohus põhjendatud ajakuluks kliendiga nõupidamisele ja kaheleheküljelise vastuhagi koostamisele, mille kohus korduvalt käiguta jättis, 90 minutit. Kohus ei nõustunud hageja

seisukohaga, et vastuhagi esitamisega seotud kostja kulud on täies ulatuses põhjendamatud, kuna vastuhagi ei rahuldatud. Kohus märkis Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-45-06 väljendatud seisukohale tuginedes, et antud tsiviilasjas soovis kostja ühisvara jagamist hageja taotletust erinevalt, mistõttu tuli esitada vastuhagi. 16.09.2012 vastuhagis kostja vastuväidetega tutvumise ajakulu 12 minuti osas leidis kohus, et pooleleheküljelise vastuväitega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 3 minutit. 12.10.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu 6 minuti osas leidis kohus, et istungi üheleheküljelise protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 2 minutit. Ajakulu 90 minuti osas 06.11.2012 vastuhagis kostja vastuväidete analüüsiks ja nõupidamiseks kliendiga leidis kohus, et põhjendatud ajakulu kostja kaheleheküljelise vastuse analüüsimisele ja kliendiga nõupidamisele on 60 minutit. Seoses kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga 228 minutit 06.02.2013 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks ja kostja teeside koostamiseks märkis kohus, et põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemiseks on 168 minutit. Istung kestis kell 14.00-16.48. Kohus nõustus hagejaga, et kuna pärast viimast istungit uusi asjaolusid ega tõendeid ei esitatud, on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks 15 minutit. Kuna kostja oli oma seisukohad juba varasemalt menetluses kujundanud, pidas kohus põhjendatuks teeside koostamisele 20 minutit. Ülepaisutatuks pidas kohus ajakulu 96 minutit 28.03.2013 maakohtu 21.03.2013 otsuse analüüsiks ja nõupidamiseks kliendiga. Kohus leidis, et 2,5 leheküljelise otsuse analüüsiks on põhjendatud ajakulu 20 minutit ning nõupidamiseks kliendiga 30 minutit. 21.04.2013 kostja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 102 minuti osas leidis kohus, et põhjendatud ajakulu kaheleheküljelise apellatsioonkaebuse koostamiseks on 90 minutit. 08-10.05.2013 hageja apellatsioonkaebuse analüüsi, nõupidamise kliendiga apellatsioonkaebuse osas ja kostja vastuse koostamise ajakulu 294 minuti osas nõustus kohus hagejaga, et kostja on ajakulu ülepaisutanud, kuid kohus ei nõustunud hagejaga, et kuna kostja ei ole lahti kirjutanud, kui palju aega mingiks toiminguks on kulutatud, tuleb jätta nõue osaliselt rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus oli küll 8,5-leheküljeline, kuid nagu ka kostja ise välja tõi, koosnes pool apellatsioonkaebusest poolte varasemalt esitatud seisukohtade kordamisest, millised olid ka kostjale juba varasemast teada. Seega on hageja apellatsioonkaebuse analüüsile põhjendatud ajakulu 40 minutit. Kliendiga nõupidamiseks on põhjendatud ajakulu 20 minutit ning kostja kaheleheküljelise vastuse koostamiseks 60 minutit. 17.06.2013 apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse analüüsi ajakulu 72 minuti osas märkis kohus, et põhjendatud ajakulu 2,5-leheküljelise vastuse analüüsiks on 30 minutit. 30.09.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu 6 minuti osas leidis kohus, et 1,5-leheküljelise istungi protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 3 minutit. Täies ulatuses pidas kohus põhjendatuks ka ajakulu 54 minutit 25.10.2013 ringkonnakohtu 24.10.2013 otsuse analüüsiks ja nõupidamiseks kliendiga. Kohus ei nõustunud hagejaga, et ajakulu on täies ulatuses põhjendamatu, kuna kostja ei vaidlustanud otsust. Vastuhagilt tasutud riigilõivu summas 250 euro ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 250 euro osas märkis kohus, et kohus on kostja vastuhagi ja apellatsioonkaebust sisuliselt menetlenud, mistõttu on ka kostjal tekkinud menetluskulu 500 eurot tasutud riigilõivudena. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 3633,67 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivule 500 eurot, kokku 4133,67 eurot. Vastuhagiavaldus oli esitatud 04.09.2012 hagihinnaga 3500 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ 04.09.2012 kehtinud redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga kuni 6400 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 25% maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest hageja kanda, määras kohus kindlaks ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 908,42 eurot (3633,67 eurot x 25%) ja riigilõivu 125 eurot (500 eurot x 25%), kokku menetluskulusid summas 1033,42 eurot. Kohus tasaarvestas TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded (hageja nõue 1955,04 eurot ja kostja nõue 1033,42 eurot). Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 921,62 eurot (1955,04 – 1033,42). Kohus märkis, et kuna kohus on hageja ja kostja menetluskulude nõuded tasaarvestanud ning ainult kostja on nõudnud menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejalt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmist, ei kohusta kohus kostjat tasuma hageja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja määruskaebus 14.04.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja poolt kantud vastuhagi ja apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu kulud summas 125 eurot ning kulud, mida kostja kandis seoses tema vastuhagi ja apellatsioonkaebuse menetlemisega. Hageja leiab, et kostja põhjendatud menetluskulud on 402,05 eurot (põhistused on esitatud 22.01.2014 esitatud vastuses). Hageja palub rahuldada hageja õigusabile tehtud menetluskulud summas 5444 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2985,30 eurot. Summa kokku on 8429,30 eurot, millest 75% moodustab 6321,97 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja esimese astme kohtus tasutud riigilõivu summas 476,33 eurot ja apellatsioonkaebuselt esitatud riigilõivu summas 250 eurot. Seega on põhjendatud kulud riigilõivule 75% ulatuses ehk 544,74 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Hageja ei nõustu kohtu arvestusega, et kostja põhjendatud menetluskuludeks on kokku 1033,42 eurot, millest õigusabikulud on 908,42 eurot (3633,67 eurot x 25%) ja riigilõiv 125 eurot (500 eurot x 25%) ning leiab, et isegi kui nõustuda maakohtu arvestusega õigusabile tehtud kulutuste kohta, siis on riigilõivu väljamõistmine hagejalt vastuolus seadusega, sest kohus jättis kostja poolt esitatud vastuhagi ja apellatsiooni rahuldamata. Seega tuleb vastuhagi menetlusega seotud kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja märgib, et kui jätta arvestamata muid asjaolusid, siis on kostja menetluskulud need kulud, mis on seotud hageja hagiga. Maakohus on määruses märkinud, et hageja esitas hagi 13.08.2010 hagihinnaga 46 709,05 krooni (2985,25 eurot). Sellise hinnaga hagi ei ole hageja kunagi esitanud. 13.08.2010 esitas hageja nõude ühisvara jagamiseks ja 467 091,05 krooni väljamõistmiseks. Seega on kohus eksinud hageja nõude suuruses pea kümnekordselt. Nõude õigeks summaks on 467 091,05 krooni ehk 28852,56 eurot. Hageja õigusabikulud summas 5444 eurot ei ületanud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses kehtestatud piirmäära, milleks oli varalise nõudega tsiviilasjas kuni 500 000 kroonilt 160 000 krooni ehk 10 225,86 eurot. Hageja leiab, et kohus on menetluskulude kindlaksmääramisel teinud kallutatult lahendi kostja kasuks. Maakohus pidas kostja 29-30.11.2010 hagimaterjalide läbitöötamiseks, suhtlemiseks kliendiga hagimaterjalide suhtes ning tsiviilasjaga seotud menetlusküsimustes põhjendatud ajakuluks kokku 200 minutit. Sama hageja esindaja toimingu puhul on kohus leidnud, et 21.12.2010 konsultatsiooniks kliendiga ja 22.10.2010 tutvumiseks materjalidega on põhjendatud ajakulu 120 minuti ulatuses. Kohus on jätnud märkimata, et uuel esindajal tuli kõigepealt välja selgitada esindatava tahe ja nõue ning kõik asjaolud, mis olid nõudega seotud ja sellest lähtuvalt esitada hagiavalduse korrektne terviktekst. Hagiavalduse korrektne koostamine on aeganõudvam tegevus kui sellega tutvumine, kuid kohus leidis, et hagiavaldusega tutvumine on aeganõudvam tegevus kui selle koostamine ning vajalike

dokumentide kogumine ja esitamine. Hageja märgib, et isegi kui arvestada tegevusi võrdseks, siis on ikkagi arvestatud aega kostja kasuks 80 minuti ulatuses. Samuti nähtub kohtu kallutatus kostja kasuks sellest, et kohus on leidnud, et 06.12.2010 kostja 1,5-leheküljelise vastuse koostamiseks kulub 60 minutit, kuid et hageja kolmeleheküljelise vastuse koos taotlusega dokumentide väljanõudmise koostamise põhjendatud ajakuluks on 100 minutit, mitte 120 minutit. Samuti märgib hageja, et 11.01.2011 hageja vastuse ning selle lisade analüüsi ajakulu 180 minutit on kohus pidanud ülepaisutatuks, kuid kostjal hageja kolmeleheküljelise vastuse ja 6 lisa (millest üks 79 leheküljeline pangaväljavõte) analüüsiks on põhjendatud ajakulu 120 minutit. Tuginedes kohtu põhjendusele seoses hageja 20.02.2011 toimingute ajakulu hindamisel märgib hageja, et kui kostja esindaja kulutab aega analüüsiks, siis kohus sellega nõustub, kuid kui hageja konsulteerib oma kliendiga, mis sisuliselt tähendab analüüsi, siis kohus leiab, et see on tarbetu tegevus. Samuti toob hageja esile, et kui kostja puhul leiab kohus, et 1,5 lehekülje koostamiseks on normaalne ajakulu 60 minutit, siis hageja puhul on piisav aeg ühe leheküljelise teksti koostamiseks 30 min. Hagejale jääb arusaamatuks, millest tuleneb selline vahetegemine. Hageja 03.03.2011 ja 05.03.2011 toimingute osas ei ole kohus andnud mingit hinnangut, vaid on arvatavasti nõustunud kostja vastuväidetega. Viidates kohtu poolt antud hinnangule kostja 27.09.2011 ettevalmistamisele kohtuistungiks ajakuluga 120 minutit, 28.09.2011 osalemisele kohtuistungil 60 minutit ja 03.10.2011 kohtuistungi protokolliga tutvumisele 6 minutit, leiab hageja, et kohus arvestab kostjale tööaega isegi siis, kui kostja ise ei ole seda taotlenud. Kostja ei märkinud, et ta taotleb menetluskulutusi aja eest, mil on istungi vaheaeg. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, millest kohus järeldas, et kostja arutas kompromissi sõlmimist, kui mingit kompromissi tegelikkuses ei sõlmitud. Hageja kordab, et kohus on olnud kallutatud kostja kasuks. Näitena viitab hageja kohtu hinnangule hageja 10.04.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 180 minuti ja 23.04.2012 kohtuistungist osavõtu ajakulu 157 minuti osas. Kostja puhul kohus nõustus, et kohtuistungi ettevalmistuseks kulutatud aeg on põhjendatud 120 minuti ulatuses. Hageja puhul, mil kostja koostas pidevalt uusi vastuhagisid, ei ole kohtuistungiks ettevalmistuse aeg 180 minutit põhjendatud, vaid kohus leidis, et ettevalmistuseks piisav aeg on 40 minutit. Hageja märgib, et jääb oma seisukoha juurde, et kostja poolt kompromissi koostamisele kulutatud aeg tuleb jätta menetluskuludest välja, kuna need ei olnud põhjendatud kulutused. Kostja tugines kompromissi koostamisel oma hagile, mis jäi rahuldamata, Seega tuleb arvestada, et rahuldamata jäi sellega seoses ka kostja poolt koostatud kompromiss, mis nägi ette ühisvarast poole talle jätmist. Hagejale jääb selgusetuks kohtu põhistus kostja 10.10.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu 72 minuti ning 12.10.2012 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu 6 minuti osas. Kohus leidis, et täies ulatuses on põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks ning et istungi üheleheküljelise protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 2 minutit. Kokku oli kohtu hinnangul toimingute põhjendatud ajakuluks 75 minutit. Hageja märgib, et kostja on märkinud, et ajakulu on 72 minutit, kuid kohus on leidnud, et põhjendatuks tuleb lugeda 75 minutit. Seega on kohus suurendanud kostja tööaega. Seejuures toob hageja näite kohtu seisukohast hageja taolise nõude puhul. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et hageja 09.10.2012 kohtuistungiks ettevalmistuse ajakulu 240 minutit (4 tundi) ei ole vajalik ja et põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele on 35 minutit. Kokku pidas kohus hageja 09.10.2012 istungiks ettevalmistuse ja 10.10.2012 istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 70 minutit.

Hageja hinnangul märgib kohus õigesti, et TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 15.12.2013. Tuginedes seadusele oli vastaspoole kohustuseks vastata sellele hiljemalt 21.12.2013. Kostja esitas vastuväited alles 06.02.2014. Seega on vastus esitatud tähtaega minetades. Hageja palub seoses tähtaja minetamisega jätta kostja vastuväited tähelepanuta. Hageja viitab tsiviilasjas nr 2-11-42703 menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutud asjaoludele ja märgib, et käesolevas asjas on kohus vastupidiselt viidatud asjale leidnud, et hageja esindajal ei oleks justkui vaja kirjutamisel mõelda millelegi muule, kui arvutiklaviatuuril tähtede ülesleidmisele. Materjalidega kurssi viimisele ning asja olemuse lahtimõtestamisele ei ole vaja aega kulutada. Hageja leiab, et tegemist oli väga keeruka asjaga, millele viitab ka mitmeid aastaid väldanud kohtumenetluseks kulunud aeg. Asja lahendamiseks puudus kohtupraktika, kuna asja tuli lahendada alles jõustunud uue perekonnaseaduse redaktsiooniga. Eelnev kohtupraktika ei olnud asjas kohaldatav. Hageja nõustub ringkonnakohtu poolt mitmes menetluskulude kindlaksmääramise lahendis mainituga, et kohtupraktikas on välja kujunenud arvamus, et üheleheküljelise teksti koostamise mõistlik kulutatud aeg on 60 minutit. Seejuures jääb hagejale arusaamatuks, kuidas saab põhjendatuks lugeda kohtu seisukohta, et kolmeleheküljelise vastuse ja taotluste koostamisele ei kulu enam kui 100 minutit. Kohus ei põhjendanud, millest lähtuvalt ta leidis, et hageja esindaja poolt toimingutele kulutatud aeg on ülepaisutatud. Kostja määruskaebus 20.04.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 1427 eurot. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 29-30.11.2010 toimingute eest on põhjendatud ajakuluks kokku 200 minutit, millest põhjendatud ajakuluks kolmeleheküljelise hagiavalduse ja 14 tõendi läbitöötamiseks on 180 minutit ja kliendiga suhtlemiseks 20 minutit. Maakohus jättis arvestamata, et hagimaterjalid koosnesid 13.08.2010 hagiavaldusest ja hiljem esitatud täiendatud hagiavaldusest ning kostja esindaja pidi läbi lugema mõlemad menetlusdokumendid. Lisaks tuli esindajal läbi töötada hagi lisad üldmahuga 55 lk, millede hulgas olid lepingud ja pangakonto väljavõtted, mis vajasid hoolikat analüüsimist. Pärast hagimaterjalide läbitöötamist sai kostja esmakordse põhjaliku konsultatsiooni kestusega 30 minutit nii hagi materiaalsetest alustest kui ka menetluslikes küsimustes. Kostja on seisukohal, et 228 minutiline ajakulu on 55 lk tõendite ja kahe hagiteksti läbitöötamiseks ning esimese põhjaliku konsultatsiooni saamiseks igati põhjendatud. Samuti ei nõustu kostja maakohtu arvamusega, et 06.12.2010 ajakulu 120 minutit kostja vastuse koostamiseks on ülepaisutatud põhjusel, et vastuse maht on 1,5 lk ning sellest osa moodustab väljavõtte perekonnaseadusest. Kostja leiab, et menetlusdokumendi ajakulu määramiseks ei saa pelgalt lähtuda dokumendi mahust, vaid arvestada tuleb ka selle sisu, mida maakohus ei ole arvesse võtnud. Lisaks leiab kostja, et vastuses sisalduvate perekkonnaseaduse väljavõtete maht oli niivõrd väike, et objektiivselt võttes ei saanud nad põhjustada ajakulu kahekordset vähendamist. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et 11.01.2011 ajakulu 180 minutit hageja vastuse ja selle lisade analüüsiks on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakuluks on 120 minutit. Maakohus jättis arvestamata vastuse lisade mahu, mis muuhulgas koosnes 79leheküljelisest kontoväljavõttest, mis vajas põhjalikku analüüsimist.

Leides, et 18.02.2011 ajakulu 144 minutit kostja arvamuse ja taotluse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks on ülepaisutatud, ei ole maakohus andnud selget ja arusaadavat hinnangut kõnealuse dokumendi sisu suhtes, millest selguks selle suhe ajakuluga. Samuti jääb kostja hinnangul maakohtu poolt leitust, et 04.09.2012 ajakulu 138 minutit vastuhagi osas kliendiga nõupidamiseks ja vastuhagi koostamiseks on põhjendatud vaid 90 minuti ulatuses, kuna vastuhagi maht on 2 lk, selgusetuks, milline oli kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kliendiga nõupidamiseks ja milline vastuhagi koostamiseks. Kostja peab 04.09.2012 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 138 minutit ning märgib, et seejuures ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kohus oli vastuhagi korduvalt jätnud käiguta. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et 06.11.2012 ajakulu 90 minutit kostja vastuväidete analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks on põhjendatud üksnes 60 minuti ulatuses põhjusel, et kostja vastuse maht oli 2 lk. Kostja esindaja pidi kostja vastuse analüüsi käigus analüüsima ka vastuses toodud arvukad arvutused, milleks kulus tavapärasest rohkem aega. Lisaks jääb määrusest selgusetuks, milline oli kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kliendiga nõupidamiseks ja milline vastuväidete analüüsiks. Samuti ei nõustu kostja maakohtu järeldusega, et 28.03.2013 ajakulu 96 minutit 21.03.2013 otsuse analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks on põhjendatud vaid 50 minuti ulatuses, millest põhjendatud ajakuluks kliendiga nõupidamiseks on 30 minutit. Kostja märgib, et nõupidamise käigus tuli peale otsuse sisu selgitamist pidada nõu ka apellatsioonkaebuse esitamisest, milliste asjaolude arutamiseks kliendiga kuulus üle 1 tunni, mistõttu on 28.03.2013 toimingute põhjendatud ajakuluks 96 minutit. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 08-10.05.2013 ajakulu 294 minutit hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks, nõupidamiseks kliendiga apellatsioonkaebuse osas ja vastuse koostamiseks on põhjendatud vaid 120 minuti osas. Seejuures leidis maakohus, et apellatsioonkaebuse analüüsi põhjendatud ajakulu on 40 minutit ja vastuse koostamise 60 minutit. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, kuna apellatsioonkaebuses olid apellandi väited toodud ca 4 lehel ning nende läbitöötamiseks kulus kostja esindajal 2,5 tundi, mis on igati põhjendatud. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks, miks pidas maakohus põhjendatud ajakuluks kaheleheküljelise vastuse koostamiseks 60 minutit olukorras, kus 21.04.2013 ajakulu analüüsimisel pidas maakohus kaheleheküljelise apellatsioonkaebuse koostamiseks põhjendatuks 90 minutit. Eeltoodu viitab sellele, et ajakulu põhjendatuks lugemisel pelgalt menetlusdokumendi lehekülgede arvu alusel ei ole maakohus järjepidev ning kohtu selline erinev lähenemine on selgusetu. Samuti ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et 17.06.2013 ajakulu kostja vastuse analüüsiks ulatuses 72 minutit ei ole põhjendatud, kuna vastuse maht moodustas 2,5 lk. Kostja märgib, et vastuses olid esitatud ulatuslikud faktiväited, mida kostja esindaja pidi muuhulgas ka üle kontrollima asjas esitatud tõendite alusel. Lisaks sisaldusid vastuses väited kostja poolt menetluse käigus väidetavalt esitatud kinnitustest, mis samuti vajasid kontrollimist nii kohtuistungite protokollide kui ka menetlusdokumentide alusel. Vastused määruskaebustele Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks hageja määruskaebuse väitele, mille kohaselt tuleb kostja vastuhagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta vastuhagi menetlusega seotud kohtukulud kostja kanda, märgib ringkonnakohus, et hageja vastavaid väiteid ei saa arvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Ringkonnakohtu 24.10.2013 otsuses märgitud menetluskulude jaotusega mittenõustumise korral tulnuks hagejal vaidlustada menetluskulude jaotust kindlaksmäärav kohtulahend. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja menetluskulud on need kulud, mis on seotud hageja hagiga. Kostja menetluskuludeks on kostja poolt menetluses kantud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel õigesti lähtunud menetluskulude jaotust kindlaksmääravas lahendis märgitust, puudub nimetatud põhjendustel alus jätta kostja vastuhagi ja apellatsioonkaebusega seotud põhjendatud kulud hagejalt välja mõistmata. Õige on hageja seisukoht, mille kohaselt on maakohus eksinud hageja nõude suuruses. Hageja esitas hagi hinnaga 467 091,05 krooni, mitte 46 709,05 krooni, nagu maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud. 27.10.2010 määruses hagi menetlusse võtmise kohta on Harju Maakohus märkinud ekslikult tsiviilasja hinnaks 46 709,05 krooni. Samuti on maakohus 21.03.2013 otsuses märkinud hagi hinnaks 2985,25 eurot (46 709,05 krooni). Vaatamata asjaolule, et kohus on varasemalt määranud tsiviilasja hinna valesti, märgib ringkonnakohus, et lähtuvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-158-12 p-s 13 väljendatud seisukohast ei saa hageja vastavaid väiteid arvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus asja hinda muuta kuni asjas lahendi tegemiseni. Seega ei saa asja hinda enam menetluskulude kindlaksmääramise menetluses muuta, isegi kui kohus on selle varem valesti määranud. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1171-12 p-s 12 selgitatule, mille kohaselt peavad pooled juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega said menetlusosalised menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda tsiviilasja hinnast 46 709,05 krooni (2985,25 eurot) ja sellele vastavast lepingulise esindaja sissenõudmise piirmäärast. Maakohtu poolt määratud hagihinnaga mittenõustumisel tulnuks hagejal esitada sellekohased vastuväited juba põhimenetluses. Kuivõrd maakohtu 27.10.2010 määruses määrati tsiviilasja hinnaks 46 709,05 krooni (2985,25 eurot), on maakohus õigesti lähtunud hagi esitamise ajal 13.08.2010 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 25 000 krooni (1597,79 eurot). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on lahendi teinud kallutatult kostja kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustest hageja ja kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, et kohus oleks seejuures olnud kallutatud ühe menetlusosalise kasuks. Sellisele järeldusele on hageja jõudnud, kõrvutades kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu hageja ja kostja erinevatele toimingutele. Kuivõrd menetlustoimingud ja nende ajakulu on sõltuvalt nende mahust ja sisust erinevad, ei ole hageja selline lähenemine põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt on kohus leidnud, et hagiavaldusega tutvumine on aeganõudvam tegevus kui selle koostamine ning vajalike dokumentide kogumine ja esitamine. Hageja poolt viidatud asjaolust, mille kohaselt on maakohus kostja esindaja 29-30.11.2010 hagimaterjalide läbitöötamiseks, suhtlemiseks kliendiga hagimaterjalide suhtes ning tsiviilasjaga seotud menetlusküsimustes põhjendatud ajakuluks pidanud kokku 200 minutit ehk 80 minutit enam kui hageja esindaja 21.12.2010