lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-158-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-158-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 137 lg 5Tsiviilasja hind kaebuse esitamiselTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 136 lg 4Tsiviilasja hinna määramine kohtu pooltTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (50)

lahend.ee
2-23-125068/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.11.20252-17-1090/103Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.20192-18-10374/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.12.20182-13-57410/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.10.20182-14-58735/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.09.20182-12-27035/93Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.08.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Soden Infotehnoloogia OÜ10648564(Hageja)Autoosad.ee OÜ10675302(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-158-12

Määruse kuupäev

Tartu, 18. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Soden Infotehnoloogia OÜ hagi Autoosad.ee OÜ ja Raul Haabu vastu autoriõiguse rikkumise ja kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, autoriõiguse objekti taastamiseks rikkumiseelsel kujul ja õigusvastasel teel saadu väljaandmiseks (menetluskulude kindlaksmääramine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-1171

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Soden Infotehnoloogia OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Soden Infotehnoloogia OÜ (registrikood 10648564), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Kostjad Raul Haabu (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Autoosad.ee OÜ (registrikood 10675302), kostjate esindaja vandeadvokaat Viive Kaur

Asja läbivaatamise kuupäev

26. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 13. veebruari 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-11714 osas, milles mõisteti Soden Infotehnoloogia OÜ-lt Autoosad.ee OÜ kasuks välja 498 eurot 50 senti. Jätta selles osas Autoosad.ee OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Ülejäänud osas jätta määrused muutmata.

TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 447 lg 2Vigade parandamine otsuses
TsMS § 449 lg 2Vaheotsus
TsMS § 677 lg 2Menetlusosalistele kassatsioonkaebusest teatamine
TsMS § 679 lg 2Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-15-7736/28
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
04.04.2018
2-12-40215/94Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.01.2018
2-16-11913/25Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.11.2017
2-15-12657/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja28.08.2017
2-14-62496/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.08.2017
2-11-37678/123Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.10.2016
2-15-19361/28Pärnu Maakohus Paide kohtumaja23.09.2016
2-13-8500/88Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.07.2016
2-13-8736/90Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.2016
2-14-52599/30Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.03.2016
2-11-32010/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.01.2016
2-14-50462/107Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.12.2015
2-13-53190/66Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.11.2015
2-08-13680/109Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.10.2015
2-13-22536/60Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.2015
2-13-25867/74Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.09.2015
2-13-23860/73Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.08.2015
2-14-1344/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.07.2015
2-11-32010/57Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.07.2015
2-11-21978/50Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus26.05.2015
2-08-13680/97Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.05.2015
2-13-17168/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.05.2015
2-10-12917/119Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.04.2015
2-10-49005/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.09.2014
2.Lugeda määruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Rahuldada Raul Haabu ja Autoosad.ee OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt. 2.2 Mõista Soden Infotehnoloogia OÜ-lt Raul Haabu kasuks välja menetluskulu 4766 (neli tuhat seitsesada kuuskümmend kuus) eurot 51 senti. 2.3 Mõista Soden Infotehnoloogia OÜ-lt Autoosad.ee OÜ kasuks välja menetluskulu 7482 (seitse tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot 93 senti. 2.4 Määruse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Soden Infotehnoloogia OÜ-d tasuma

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Soden Infotehnoloogia OÜ-le määruskaebuselt 29. mail 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus jättis 25. veebruari 2010. a otsusega rahuldamata Soden Infotehnoloogia OÜ (hageja) hagi Autoosad.ee OÜ (kostja I) ja Raul Haabu (kostja II) vastu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. detsembri 2010. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Riigikohus jättis 25. aprilli 2011. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja I esitas maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus hagejalt enda õigusabikulude katteks välja mõista 9166 eurot 81 senti. Samuti palus kostja I hagejalt välja mõista tõendina esitatud asjatundja arvamuse eest makstud 1131 eurot 24 senti.
3.Kostja II esitas maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus hagejalt enda õigusabikulude katteks välja mõista 5985 eurot 92 senti.
4.Hageja vaidles kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastu ja palus vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust mõistliku määrani.
5.Harju Maakohus rahuldas 13. veebruari 2012. a määrusega kostjate avaldused osaliselt ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 7981 eurot 43 senti ja kostja II kasuks välja 4766 eurot 51 senti. Samuti mõistis maakohus hagejalt välja määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus leidis, et kohaldada tuleb hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrust „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 306). Selle kohaselt on kuni 2 000 000 krooni suuruse hagihinna puhul maksimaalselt sissenõutavaks menetluskulude suuruseks 210 000 krooni (13 421 eurot 45 senti). Ekslik on hageja seisukoht, et lähtuda tuleks ainult mittevaralise nõude hinnast 15 000 krooni, kuna kohus ei ole sisuliselt läbi vaadanud hageja varalist nõuet. Nii Harju Maakohtu
25.veebruari 2010. a otsuses kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2010. a otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 1 988 000 krooni. Kostja I vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks on 7022 eurot 76 senti ja kostja II vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 4766 eurot 51 senti. Kostjate õigusabikulude summa 11 789 eurot 27 senti on määruses nr 306 toodud piirmäärast väiksem. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohus on käsitlenud Asko Seeba arvamust tõendina ja seetõttu tuleb asjatundja arvamuse kulu

lugeda menetluskulude hulka. TsMS § 174 lg 6 alusel tuleb sellest maha arvata käibemaks. Tsiviilkohtumenetluses ei ole nõutav tõendada, et isikule väljastatud arve on ka tegelikult tasutud, st konkreetne kulu on kantud. Seega tuleb hüvitatavate menetluskulude hulka arvata 15 000 krooni asjatundja arvamuse eest.

6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus vähendada mõlema kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulude summat 159 euro 78 sendini, 319 euro 56 sendini, 1086 euro 50 sendini või 2173 euroni.
7.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2012. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et tegemist on varalise nõudega ning on õigesti lähtunud tsiviilasja hinnast 1 988 000 krooni. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 1 988 000 krooni. Asjaolu, et hageja vähendas apellatsioonimenetluses oma varalise nõude suurust, ei mõjuta lepingulise esindaja tasu suurust. Hageja ei vaidlustanud tsiviilasja hinda. Määruse nr 306 järgi on tsiviilasjas hinnaga kuni 2 000 000 krooni maksimaalselt teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav lepingulise esindaja tasu 210 000 krooni ehk 13 421 eurot 45 senti. Maakohus mõistis hagejalt välja õigusabikulu kostja II kasuks 4766 eurot 51 senti ja kostja I kasuks 7022 eurot 76 senti. Väljamõistetud esindajakulu jääb alla piirmäära. Maakohus on analüüsinud kõiki esitatud arveid ja on põhjendanud, millises ulatuses peab ta õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seejuures võttis maakohus arvesse, et menetlus kestis ligi kolm aastat ning tegemist oli keerulise tsiviilvaidlusega. Igale õigusabikulu arvele lisasid kostjad spetsifikatsiooni, milles on näidatud osutatud õigusabi olemus, õigusabi osutamise kuupäev ja konkreetsele teenusele kulutatud aeg. Maakohus analüüsis esitatud tõendeid ja põhjendas, millises ulatuses ta ei loe õigusabikulu vajalikuks. Õigusabikuludest moodustavad suurema osa maakohtu menetluskulud. Seega asjaolu, et hageja vähendas oma varalist nõuet apellatsioonimenetluses, ei mõjutanud õigusabikulu suurust. Kostjate 18-st õigusabikulu arvest puudutab apellatsioonimenetlust 5, millest kostja II osas on maakohus lugenud põhjendatud õigusabikuluks 1084 eurot 26 senti ja kostja I osas 903 eurot 55 senti. Nimetatud ulatuses on apellatsioonimenetluse kulu mõistlik. Ekslik on hageja seisukoht, et tsiviilasja hinna määramisel tuleb juhinduda TsMS § 137 lg-st 5. Praeguse asja menetlus ei ole dokumendimenetlus ning maakohus ei ole teinud vaheotsust ega tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsust. Maakohus tegi lõppotsuse, jättes hagi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole tähtis, kas menetluskulu kindlaksmääramise avalduse esitamise ajaks olid esitatud arved tasutud või mitte. Arved tõendavad rahalise kohustuse olemasolu ning kaotanud poolelt saab menetluskulu välja mõista teise poole kasuks ka juhul, kui arved ei ole

veel tasutud. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus on oma põhjendustes olnud ebajärjekindel, kord põhjendades, et kulusid tuleb vaadelda koos, kuid menetluskulu väljamõistmisel on lähtunud siiski kummalegi kostjale esitatud arvetest, mis on ka õige. See ei ole siiski mõjutanud lõpptulemust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja leiab, et hagihind on valesti määratud. Hageja vähendas oma rahalist nõuet apellatsioonkaebuses 500 000 kroonini. Ringkonnakohtu otsuses see aga ei kajastu. Kohus on ilmselt asja hinda määrates eksinud ning seda eksimust saab parandada TsMS § 447 lg 2 alusel. Hageja on ka kassatsioonkaebuses juhtinud tähelepanu sellele, et vähendas oma rahalist nõuet 500 000 kroonini. Hageja vähendatud nõudest lähtudes tuleb kindlaks määrata ka menetluskulude väljamõistmise piirmäär. Maakohus tegi pooltele ettepaneku teha vaheotsus, millega pooled nõustusid. Seejärel tegi maakohus TsMS § 449 lg 2 järgi lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et hagejal ei olnud nõudeõigust. Seega maakohus ei lahendanud hageja nõudeid sisuliselt ning seetõttu tuleks lähtuda mittevaralisele nõudele sätestatud väljamõistetavate menetluskulude piirmäärast. Hagi esitamise ajal oli TsMS § 132 lg 1 järgi mittevaralise nõude hagihind 15 000 krooni, mille puhul määruse nr 306 järgi oleks menetluskulu sissenõudmise piirmäär 5000 krooni. Isegi kui tuleks lähtuda hageja varalisest nõudest, tuleks TsMS § 137 lg 5 järgi arvestada hagihinna määramisel 1/4 nõude suurusest. Kuna hageja esitas mõlema kostja vastu ühesuguse nõude ning kostjatel oli ühine esindaja, tuleb kostjaid käsitleda koos ning menetluskulude piirmäär nende vahel jagada.
10.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja 498 eurot 50 senti. On võimalik teha uus määrus, millega selles osas jätta kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas jääb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus muutmata.
12.Kolleegium leiab, et kohtud on lugenud ekslikult põhjendatud ja vajalikuks kostja I lepingulise esindaja kulu, mis on seotud hageja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Kohtud on jätnud tähelepanuta selle, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole kostjatelt hageja kassatsioonkaebusele vastust küsinud ega vastamiseks tähtaega andnud. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Hageja ei ole küll määruskaebuses eeltoodud asjaoludele tuginenud, kuid menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada osas, milles mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja kassatsioonkaebusele vastuse koostamise kulu 498 eurot 50 senti, ning jätta selles osas kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

13.Kolleegium leiab, et ülejäänud osas on kohtute määrused põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust neid muuta. Hageja väiteid selle kohta, et kohtud on tsiviilasja hinna valesti määranud, ei saa arvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Praeguses asjas on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuses märgitud asja hinnaks 1 988 000 krooni. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus asja hinda muuta kuni asjas lahendi tegemiseni. Seega ei saa asja hinda enam menetluskulude kindlaksmääramise menetluses muuta, isegi kui kohtud on selle varem valesti määranud. Kolleegium märgib, et ka siis, kui asja hind olnuks apellatsioonimenetluses väiksem, ei mõjutaks see seda, millist lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära tuleb rakendada. Menetluskulude piirmäär on ühtne kõigi asja menetluses tekkinud esindajakulude jaoks kõigis kohtuastmetes. Piirmäära ei muuda asjaolu, et hageja oma nõuet apellatsioonkaebuses vähendab, seega ei ole see asjaolu menetluskulude kindlaksmääramisel tähtis, vaid see on oluline üksnes apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel. Nõude vähendamist saab arvestada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
14.Kolleegium ei nõustu ka hageja väitega, et menetluskulude piirmäär peaks olema mõlemale kostjale ühine. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja vahendusel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuli hagejal arvestada võimalusega, et kostjad kas kasutavad menetluses ühist lepingulist esindajat või on neil kummalgi oma lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise korral ei saa eeldada, et kui mitmel kostjal (või ka hagejal) on menetluses olnud ühine esindaja, siis tuleb Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärad jagada vastavalt nende menetlusosaliste arvule. Kehtestatud piirmäärade suurus sõltub hagi hinnast. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud (vt Riigikohtu
25.novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 15). Asjaolu, et mitmel kostjal (või hagejal) on olnud ühine esindaja, saab arvestada esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Praeguses asjas on kohtud seda ka teinud.
15.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.