Tsiviilasja number
2-12-23277
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
AK ja GT hagi AK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Maakohtu 22.05.2014 kindlaksmääramiseks AK määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I AK (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II GT (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares
määrus
menetluskulude
Jätta Harju Maakohtu 22.05.2014 määrus muutmata ja AK määruskaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus jättis 14.03.2013 otsusega hagejate hagi AK vastu rahuldamata ja jättis kostja menetluskulud hagejate kanda. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse 08.04.2013, mille ringkonnakohus rahuldas osaliselt. Kostja esitas 07.11.2013 kassatsioonkaebuse ning 26.04.2014 otsusega Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse, jättes jõusse maakohtu otsuse ning AK menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohtu ja Harju Maakohtu otsused jõustusid 26.03.2014. Kostja esindaja esitas 25.04.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostjale õigusteenust osutatud kokku 30,75 h tunnitasu määraga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus hagejatelt välja mõista õigusabikulud summas 4797 eurot.
Hagejad leidsid, et kostja õigusabikulud on põhjendamatult suured, mõningatelt arvetel märgitud toimingutelt pole põhjendatud menetluskulusid arvestada ning tegelik töömaht ei ole kooskõlas arvetel märgitud ajakuluga. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas AK avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt 2310 euro ulatuses, jättes rahuldamata avalduse 2487 euro ulatuses. Maakohus mõistis välja hagejatelt ka viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Arvest nr 130923 nähtub, et kostja lepinguline esindaja on kulutanud hagi läbitöötamisele, kliendiga nõupidamisele ning hagile vastuse koostamiseks kokku 4,5 h. Kostja 12.10.2012 ja 04.01.2013 esitatud hagi vastus ja täiendavad seisukohad on allkirjastatud kostja enda poolt, mitte kostja esindaja poolt. Sellest tulenevalt eelmainitud toimingute puhul ei ole tõendatud lepingulise esindaja kasutamine ning vastavad toimingud tuleb jätta menetluskulude arvestusest välja. Arvel nr 130923 on märgitud 05.02.2013 vastuse koostamise ajakuluks 3 h. Kostja pole aga kohtule nimetatud kuupäeval dokumente esitanud. Kostja väitel puudutab vastav kuluartikkel 13.02.2013 kohtuistungil esitatud kokkuvõtlikke seisukohti. Kohtuistungil esitatavate kokkuvõtlike seisukohtade koostamine on oma iseloomult kohtuistungiks ettevalmistamine. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakuluks on kostja aga eraldi märkinud 3 h. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta vastav toiming menetluskulude arvestusest välja. Arvel nr 1309015 on märgitud apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakuluks 4,5 h. Arvestades asja keerukust ning koostatud vastuse mahtu on põhjendatud ajakuluks antud toimingu puhul 3,5 h. Arvel nr 1309015 on märgitud toimiku korrastamise ja istungiaegade kooskõlastamise peale kulunud ajaks kokku 0,5 h. Nimetatud ajakulu pole põhjendatud arvata lepingulise esindaja õigusabikulude hulka. Arvel nr A47 on märgitud kassatsioonkaebuse koostamise ajakuluks 6 h. Asja keerukust ning koostatud dokumendi mahtu arvestades on põhjendatud ajakuluks 3,5 h. Ülejäänud osas kostja esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu on põhjendatud. Kokku on põhjendatud ajakulu 19 h ja 15 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr (130 eurot, millele lisandub käibemaks) on arvestades asja keerukust ja mahtu põhjendamatult kõrge. Põhjendatud ja mõistlik tunnitasu määr koos käibemaksuga on 120 eurot. Arvestades esindaja põhjendatud tunnitasu määra 120 eurot (sh käibemaks), on kostja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 2310 eurot, mis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista võrdsetes osades. Määruskaebus Kostja palub tühistada maakohtu määruse ja mõista välja hagejatelt solidaarselt või võrdsetes osades kostja kasuks menetluskulud summas 4797 eurot või muu põhjendatud summa kohtu äranägemisel, millelt tuleb määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. On ilmne, et kostja 12.10.2012 ja 04.01.2013 esitatud hagi vastus ja täiendavad seisukohad on koostatud õigusteadmistega isiku poolt. Dokumentide vormindus vastab 1:1 hilisemalt kostja esindaja poolt kasutatud vormindusele. Sisust on ilmne, et kostja kasutas nimetatud vastuste koostamisel õigusabi ja vastavas ulatuses tasu küsimine on põhjendatud. Menetluskulusid ei saa lugeda
2(5)
põhjendatuks vaid selliste menetlusdokumentide koostamise eest, milles on esindaja märgitud. Kulude põhjendatuse kaalumine peab arvestama ka dokumentide sisu ja kostja võimalusi koostada sellist dokumenti iseseisvalt. Kostjal pole õigusharidust ja ta ei valda eesti keelt. Kostja võib põhimõtteliselt nõustuda kohtu käsitlusega 05.02.2013 vastuse koostamise ajakulu osas. Kostja tegutses siiski arvestades menetluslikku olukorda ning kliendi korraldusi ja vajadusi. 05.02.2013 vastuse seisukohad sai esitada istungil suuliselt, mis oli kliendi seisukohast parem kui riskida menetluse venimisega. Põhjendamatu on pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakuluks 3,5 h. Vastus apellatsioonkaebusele on koostatud 6 lehel, konkreetselt apellatsioonkaebuses toodud väiteid silma pidades, mitte aga varasemate seisukohtade kopeerimise teel. Kohus on põhjendamatult leidnud, et arvel nr 1309015 märgitud toimiku korrastamise ja istungiaegade kooskõlastamise peale kulunud ajakulu (0,5 h) ja sellega seotud õigusabikulu ei ole tervikuna põhjendatud. AdvS § 40 lg 2, § 44 lg 1 ja § 45 lg 1 seavad advokaadi poolt õigusabi osutamisel kõrgendatu nõudmised ka õigusabi osutamise vormilisele poolele. Advokaat peab tagama ka kliendi materjalide korrasoleku, hea järjestatuse, täiuslikkuse, konfidentsiaalsuse jne. Selleks on toimiku korrastamine vajalik. Samuti on vajalik toiminguna istungaegade kooskõlastamine, tegemist on kohtu poolt nõutud tegevusega õigusabi osutamise raames. Kohus on põhjendamatult vähendanud kassatsiooni koostamise ajakulu 6-lt tunnilt 3,5-le. Kassatsiooni koostamine eeldab selle koostajalt tippkvalifikatsiooni ja ka tipptasemel täpsust ja hoolsust. Sellele kulunud aega ei saa mõõta menetlusdokumendi lehekülgede arvus või võrrelda seda muude menetlusdokumentide suhtelise koostamise ajaga. Kassatsioonkaebuse koostamisel keskenduti sellele, et kostja sõnum saaks edastatud võimalikult täpsel, arusaadaval ja argumenteeritud viisil. Kaebuse teksti töötati mitu korda umber, muudeti sõnastust ja parandati. Selle dokumendi koostamise tegelik ajakulu lähenes 10 töötunnile, millest kokkuleppel kliendiga pandi arvele vaid 6 töötundi. Kassatsiooni koostamisel oli kostja äärmiselt halvas seisus, kuna ringkonnakohtu otsuse kohaselt pidi ta maksma hagejatele üle 12 000 euro ja väljavaated asja võtmiseks Riigikohtu menetlusse ei ole suured. Kogu asja menetlemise seisukohast oli kassatsioon üks menetluse olulisemaid dokumente, mis nõudis vastavalt ka rohkem aega koostamiseks. Arusaamatuks jääb kohtupoolne kliendilepingus kokkulepitud tunnitasu vähendamine. Kostjale teadaolevalt selliseid tunnitasu suuruse piiranguid ei eksisteeri. Määrusest ei nähtu, millest kohus mõistliku tunnihinna mõiste sisustamisel lähtus. Tunnihinna põhjendatuse üle otsustamisel peaks kohus arvestama ka osutatud õigusteenuse kvaliteeti, advokaadi kutseoskusi, pädevust jms. Kohus neid asjaolusid ei kaalunud. Tunnitasu 130 eurot kokkuleppimisel pole asja maht teada ning asja maht ei saa olla kriteeriumiks õigusabi tunnitasu suuruse hindamisel. Käidi läbi kõik kolm kohtuastet ja esimeses kahes astmes peeti kohtuistungid. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja tasu maksimaalseks sissenõutavaks kuluks antud hagihinna puhul – 4470 eurot. Seetõttu on loogiline, et kostja menetluskulude suurus läheneb maksimaalsele kulule. Kohus on aga mõistnud menetluskulud välja ligemale 50% ulatuses maksimaalsest kulust. Kostja ei pea sellist käsitlust õigeks. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
3(5)
Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja selle muutmiseks alust ei ole (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult välja mõistmata hagejatelt maakohtu menetluskulud kostja 12.10.2012 ja 04.01.2013 esitatud hagi vastuse ja täiendavate seisukohtade eest, kuna esindaja osavõtt menetlusest ei nähtunud kohtutoimiku materjalidest. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt 3-2-1-156-10). Kuna nimetatud menetlusstaadiumis allkirjastas menetlusdokumendid kostja isiklikult, ei pidanud hagejad ette nägema, et menetluses osaleb esindaja, kes koostab menetlusdokumendid. Seega puudus maakohtul alus menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks hagejatelt ka siis, kui dokumentide sisu või vormindus viitas õigusteadmistega vastajale ja hilisemad seisukohad olid vorminduselt kattuvad. Määruskaebusest saab ringkonnakohus aru, et kostja nõustub maakohtu 05.02.2013 vastuse koostamise ajakuluga seonduva põhjendusega, mistõttu ringkonnakohus seda ei analüüsi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu osas 3,5 h (4,5 asemel). Apellatsioonkaebuse esimene leht koosneb poolte rekvisiitidest, järgmised poolteist lehekülge maakohtu menetluse refereeringust ja kaebuse sisuline osa moodustab 3 lk. Kostja sedastab ise apellatsioonkaebuses, et apellandid ei esitanud uusi sisulisi vastuväiteid apellatsioonkaebuses, vaid kordasid sisuliselt juba maakohtus käsitlemist leidnud väiteid, mistõttu kordab vastustaja ka kõiki enda poolt maakohtus esitatud vastuväiteid (vt I kd, tl 128). Seetõttu on põhjendamatu ja vastuoluline määruskaebuse väide, et vastustaja koostas vastuse konkreetselt apellatsioonkaebuses toodud väiteid silmas pidades, kopeerimata varasemaid seisukohti. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et toimiku korrastamise ja istungiaegade kooskõlastamise peale kulunud ajakulu on põhjendatud. Kuigi toimiku korrastamise näol on tegemist nõutava tegevusega advokaadibüroo töös, on tegemist tehnilise toiminguga. Istungiaegade kooskõlastamine kohtuga toimiku materjalidest ei nähtu. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Analoogselt on Riigikohus leidnud, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 13). Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et maakohus hindas alusetult kassatsioonkaebusele kulunud aega lähtuvalt lehekülgede arvust, võrreldes seda teiste menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajaga. Kassatsioonimenetluse ajaks on eeldatavalt poolte seisukohad vaidluses selgeks kujunenud ja nende väljatoomiseks kulub vähem aega kui hagiavalduses. Koostaja tippkvalifikatsioon eeldab küll kaebuse täpset, arusaadavat ja argumenteeritud viisil esitamist, kuid maakohus ei pea eeldama kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel teksti mitu korda ümbertöötamise, sõnastuse muutmise ja parandamise vajadust. Toimingutele kulunud aja kindlaksmääramine maakohtu poolt on hinnanguline, mistõttu maakohtul on diskretsiooniõigus kulunud aja hindamisel. Ringkonnakohus saab sekkuda sellesse üksnes siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Käesoleval juhul seda toimunud ei ole.
4(5)
Maakohus ei ole eksinud ka esindaja tunnitasu suuruse määramisel. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25, p 14). Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 177 lg 3).
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.