Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2014. a, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-12-50184
Tsiviilasi
A. M.i pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Lõpparuande kinnitamine / Pankrotimenetluse lõpetamine/ Võlgadest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja (võlgnik): A. Martosov (pankrotis) (IK xxx, elukoht:xxx) Pankrotihaldur: Tiia Kalaus (Fortuuna 1, 50603 Tartu, email: [email protected] )
esindajad
Tunnustatud nõue EUR
Estonia pst 42 KÜ AS Krediidipank OÜ Koduliising OÜ Acme Finants
6 819,94 5 081,28 8 608,47 381,29 2 495,56 23 386,54
Jaotis % 29,16181701 21,72736968 36,80950666 1,630382263 10,67092439
Saamata jaotis EUR 6 819,94 5 081,28 8 608,47 381,29 2 495,56 23 386,54
Võlgnik või võlausaldajad võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.
29.05.2013. a määrusega kuulutas Viru Maakohus välja A. M.i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.06.2013. a. Koosolekul kinnitati Tiia Kalaus pankrotihalduriks ning otsustati pankrotitoimkonda mitte valida. 11.06.2014. a kinnitas kohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 17.07.2014. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Teade lõpparuande kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes 09.07.2014. a. Lõpparuandega tutvumas halduri juures ükski võlausaldaja ei käinud. Vastuväiteid ei esitatud. Viru Maakohtule lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes 19.07.2014. a Pankrotihaldur palub PankrS § 163 ja § 171 tulenevalt kinnitada A. M.i (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne, lõpetada menetlus ning vabastada
pankrotihaldur kohustustest pärast lõpparuande kinnitamist. Haldur palub otsustada lõpparuande kinnitamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Esitatud lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadudu raha kohta. Võlgnikule kuulus pankroti väljakuulutamisel kinnisvarana korteriomand asukohaga xxx(registiosa nr 137907). Kinnistu müüdi vastavalt võlausaldajate 08.04.2014. a üldkoosoleku otsusele, ilma enampakkumisteta. Korteriomand realiseeriti hinnaga 4 500 eurot, millele lisandus 400 eurot korteriühistule masskohustuste täitmiseks. Rahalised vahendid. Rahaliste vahendite jääk pangakontol 88,57 eurot. Kontole laekunud töötasu; 2013. aasta perioodil juuli – detsember summas 3 075,63 eurot ja 2014. aasta perioodil jaanuar – juuli 3 187,48 eurot. Sihtotstarbeline laekumine (koolitoetus) 100,87 eurot. Nnõuded kolmandate isikute vastu võlgnikul puuduvad Kokku laekumine pankrotivarasse 7 876,92 eurot. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta. PankrS § 146 lg 1 p 1- vara välistamise nõuded puuduvad. PankrS § 146 lg 1 p 2- võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub. Võlgnikul oli halduri nõusolek kasutada rahalisi vahendeid vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatule. Kohus võlgnikule täiendavat elatist ei määranud. Perioodil juuli - detsember 2013. a laekus võlgnikule töötasu 3 075,63 eurot. Perioodil jaanuar – juuli 2014. a laekus võlgnikule töötasu 3 187,48 eurot. Vastavalt TMS § 132 lg 1 oli võlgnikul lubatud enda ja oma ülalpeetavate jaoks kasutada rahalisi vahendeid vastavalt 2013. aastal 533,34 eurot kuus ja 2014. aastal 591,66 eurot kuus. Võlgnikule laekunud sissetuleku arvelt ei kuulunud arestimisele 2013. a perioodil juuli – detsember 3 200,63 eurot ja 2014. a perioodil jaanuar – juuli 3 549,96 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekut ja arvestavat summat, siis võlgnikule ei ole pankrotimenetluse jooksul laekunud nii palju rahalisi vahendeid, mis oleks katnud või ületanud seadusest tuleneva limiidi, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. PankrS § 146 lg 1 p 3 massikohustused 595,05 eurot: - korteriomandi kommunaalteenuste tasumine pankrotimenetluse perioodil 234,45 eurot; - korteri müügil maakleriteenus 360 eurot; - panga teenustasu 0,06 eurot. PankrS § 146 lg 1 p 4 (PankrS § 150) pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri tasu ja kulud 464,26 eurot. Nimetatud summat pole pankrotivarast võimalik tasuda vahendite puudumise tõttu. Pärast I järgu jaotise ja masskohustuste täitmist on võimalik pankrotimenetluse kulusid tasuda summas 168,52 eurot. Halduritasu pole võimalik tasuda rahaliste vahendite puudumise tõttu.
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu võlausaldajale on välja makstud 3 825 eurot. II järgu võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Korteriomand (registriosa nr 137907) asukohaga Estonia Pankrotimenetluses realiseeriti hüpoteegiese hinnaga 4 500 eurot.
pst
42-2
Kohtla-
Järve.
Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalised vahendid on hoiustatud pangakontol. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Pankrotimenetluses on tunnustatud I järgus AS Eesti Krediidipanga nõue summas 4 500 eurot. Võlausaldajale on teostatud väljamakse 3 825 eurot. Pandiga tagatud vara müügist laekunud vahenditest on kinnipeetud pandipidaja kohustus menetluskulude kandmiseks vastavalt PankrS § 153 lg 2. Pandiga tagatud vara müügist laekus 4 500 eurot, millest 15% moodustab 675 eurot. Seega on pandiga tagatud varast laekunud vahendite arvelt võlausaldaja kandnud seadusega sätestatud kulud, mistõttu ei saa seda käsitleda saamata jäänud nõude summana. II järgu tunnustatud nõuded summas 23 386,54 eurot. Väljamakseid II järgu võlausaldajatele ei teostatud.
Jaotis % Võlausaldaja
Estonia pst 42 KÜ AS Krediidipank OÜ Koduliising OÜ Acme Finants
Tunnustatud nõue EUR 6 819,94 5 081,28 8 608,47 381,29 2 495,56 23 386,54
29,16181701 21,72736968 36,80950666 1,630382263 10,67092439
Saamata jaotis EUR 6 819,94 5 081,28 8 608,47 381,29 2 495,56 23 386,54
Võlgnik esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud ning seega on nõuded võlausaldajatele lõpparuande kinnitamisel täitedokumendiks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud, ega kavatse neid ka esitada.
Kohtukulud ning ajutise halduri ja pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud kulud ja väljamaksed on kirjeldatud eespool. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Haldur ei ole pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on üle tema võimalusi ületavate kohustuste võtmine, mille tagajärjel tekkis suutmatus oma kohustusi täita. Maksehäired on võlgnikul esinenud kohustuse täitmisel juba viimase 5-6 aasta jooksul. Võlgnik oli võtnud laenu korteri, mööbli ja auto ostmiseks. Võlgniku enda sissetulek ei olnud nii suur, et võimaldada kõikide kohustuste tähtajalist täitmist. Seoses majanduskriisi ja töökoha kaotamisega polnud võlgnik suuteline jooksvaid kohustusi täitma, mistõttu tekkisid kohe võlad. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgniku sissetulek küll paranes viimase aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist, kuid tasumata kohustuste summa ületas kogu sissetuleku. Pankrotimenetluse vältel on võlgnik omanud püsivat sissetuleku AS-lt Maag Piimatööstus. Võlgnik ei ole oma vara vähendanud enne pankroti väljakuulutamist, maksejõuetuse põhjuseks oli kohustuste võtmine, mida võlgnik ei suutnud oma võimaluste piires täita. Puudub perspektiiv, et pankrotimenetluse jooksul oleks võimalik pankrotivara suurendada. Samuti puuduvad vahendid edaspidise menetluse läbiviimiseks.
Kohus, tutvunud esitatud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. Algatada tuleb A. M.i kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS § 169 ja § 171. PankrS § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Kohus märgib määruses muuhulgas, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu (PankrS § 163 lg 5). Lõpparuande kohaselt ei ole haldur pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena poleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 sätestatule. Kohus kinnitab lõpparuande A. M.i pankrotimenetluses, lõpetab pankrotimenetluse ja vabastab halduri vastavalt PankrS § 165 lg 3. A. M. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Kohus rahuldab A. M.i avalduse ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. A. M. esitas koos pankrotiavaldusega maakohtule avalduse kohustustest vabastamiseks ja kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 algatamise otsustab kohus juhul kui võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning tal ei jätku vara või vara koosneb nõuetest ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11) Pankrotimenetluses ei ole tuvastatud võlgniku käitumises asjaolu, et võlgnik võttis laenukohustused eesmärgiga kahjustada tahtlikult võlausaldajate huve. Kohus leiab, et antud juhul ei esine PankrS § 171 lg 2 loetletud võlgade vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Tulenevalt PankrS § 172 lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Kuna puudub isik, kes sooviks olla usaldusisikuks, siis jätta usaldusisik nimetamata, kohustades võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 172 lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande vastavalt (PankrS § 172 lg 3 ja 4). Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud: -tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; -viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadudu tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
-töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma; -töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust võib võlgnik endale jätta 15% juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta; 20% kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25% kui möödunud on kolm aastat; -võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; -pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole üle andma usaldusisikule. Vastavalt PankrS § 174 lg 1 ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele (PankrS § 174 lg 2). Pankrotimenetluse kulud PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste kinnitamist. Kohus leiab, et halduri taotletud kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kinnitab kulud PankrS § 66 lg 3 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 162, § 163, § 65 lg 1, kinnitab kohus esitatud lõpparuande, halduritasu ja menetluskulud ning lõpetab pankrotimenetluse.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.