Kohtulahend

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Harju Maakohus jättis rahuldamata Aktsiaseltsi Kommertspank „XXX" hagi 26.03.2013 kohtuotsusega, menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kostja esitas Harju Maakohtu 26.03.2013 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.11.2013 otsusega Harju Maakohtu 26.03.2013 otsuse ja jättis menetluskulud nii esimeses kui ka teises astmes kostja kanda. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus tühistas 28.04.2014 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsuse ja jättis jõusse Harju Maakohtu 26.03.2013 otsuse, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis Riigikohus kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-19743 jõustus 28.04.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kostja esitas 28.05.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 30.05.2014 kohtumäärusega kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja andis talle aega kümme päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. AS Krediidipank avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 28 793,46 eurot km-ta, millest lepingulise esindaja kulu on 28 767,90 eurot ja riigilõiv summas 25,56 eurot. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei saa vastavalt

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 temalt menetluskulusid välja mõista 12 800 eurot ületavas osas. Kohus juhib hageja tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei ole põhjendatud hageja vastuväited tuginedes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 kehtestatud piirmäärale s.o 12 800 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaadid Hannes Vallikivi ja Eva Mägi osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 123,60 eurot (km-ta). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust. Kohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja tunnitasu rohkem, kui 120 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei kuulu antud juhul kahe lepingulise esindaja kulud väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist keeruka õigusvaidlusega, millest tulenevalt oleks õigustatud kahe lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmine. Tegemist oli äriõigusliku vaidlusega, aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes. Kuigi kostjad on menetlusdokumentides käsitlenud lisaks siseriiklikule õigusele ka Euroopa Liidu õigust ja Saksamaa õiguspraktikat ning teooriat, ei olnud seonduvale direktiivile viidete esitamine ja käsitlus kaasuse lahendamise aspektist vajalik. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kostjate lepingulised esindajad on menetluskulude osas 16.06.2014 menetlusdokumendis kinnitanud, et esitatud arvetes ei ole kahe advokaadi töö eest tasu dubleeritud, kuna töö oli esindajate vahel jaotatud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et protsessis oli poolel kaks lepingulist esindajat ei oma tähtsust, oluline on, et töötasu ei oleks vastavalt esindajate hulgale toimingu eest kordistunud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks ja mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud juhindudes ühe lepingulise esindaja ajakulu põhjendatusest ja vajalikkusest käesolevas tsiviilprotsessis. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et AS XXXlepinguliste esindajate poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale osutanud õigusabiteenust vandeadvokaadid Eva Mägi ja Hannes Vallikivi järgmiselt:

1) 23.05.2012 – 12.06.2012 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 21.06.2012 arve nr 1241060 summas 4078,80 eurot (km-ta). -

kostja esindajad tutvusid 23.05.2012 – hagiavaldusega, hagi tagamise avaldusega ja 21.

-

24.05.2012 – büroosisene arutelu hagiavaldusele vastuse koostamisega ja 21.05.2012 kohtumäärusele määruskaebuse koostamisega seotud teemal – 2 h

-

24.05.2012 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 5 h

-

25.05.2012 – nõupidamine kliendiga – 2 h

-

31.05.2012 – määruskaebuse koostamine 21.05.2012 kohtumäärusele – 5 h

-

01.06.2012 – määruskaebuse koostamine 21.05.2012 kohtumäärusele – 5 h

-

05.06.2012 – määruskaebuse koostamine 21.05.2012 kohtumäärusele – 4 h

-

07.06.2012 – hageja 07.06.2012 seisukohaga tutvumine – 15 min

-

08.06.2012 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 5 h 30 min

-

12.06.2012 – Harju Maakohtu 11.06.2012 kohtumäärusega tutvumine – 15 min

Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (koos lisadega kokku 123 lk) on põhjendatud kostja õigusabikulu hagiavaldusega tutvumisele 4 h ulatuses. Esimene menetlusdokument, mis vandeadvokaatide Hannes Vallikivi ja Eva Mägi poolt on kohtule esitatud nähtub tsiviilasja toimikust 05.06.2014 registreeritud dokumendina s.o määruskaebus Harju Maakohtu 21.05.2012 kohtumäärusele sisuliselt 12,5 lk + lisad 25 lk. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.06.2012 määrusega kostja määruskaebuse ja tühistas maakohtu 21.05.2012 kohtumääruse, kuna hagi tagamise abinõu oli kostja jaoks liigselt koormav, kuid samas ei taganud ka sisuliselt hageja nõuet. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulu 21.05.2012 kohtumäärusele määruskaebuse koostamisel ei ole arvestades esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu põhjendatud kõrge õigusalase kvalifikatsiooniga vandeadvokaadil kokku rohkem, kui 10 h ulatuses. Mis puutub 25.05.2012 nõupidamisse kliendiga, siis kuigi eelnimetatud toiminguid ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest, on esindajal kohustus teavitada klienti tsiviilprotsessis toimuvast ja temaga nõu pidada, sest teisiti ei ole esindajal võimalik oma esindusfunktsiooni täita. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu 2 h ulatuses. Vastus hagiavaldusele on esitatud sisuliselt 12 lk+ lisad 7 lk, kohtu hinnangul on õigusabikulu arvestades vastuse sisu ja mahtu põhjendatud mitte rohkem, kui 10 h ulatuses. Hageja 07.06.2012 vastusega (sisuliselt 1 lk tutvumisele ei ole õigusabikulu põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses. 11.06.2012 kohtumäärusega tutvumisele ei ole õigusabikulu põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses, kuna tegemist oli kohtupoolse sisulise põhjendusega 0,5lk. 2) 21.06.2012 – 05.07.2012 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 06.09.2012 arve nr 1241097 summas 123,60 eurot (km-ta). -

21.06.2012 – Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tutvumine, edasise tegevuse analüüs, suhtlus kliendiga – 45 min

-

05.07.2012 – hageja 05.07.2012 määruskaebusega tutvumine – 15 min

Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tutvumine (sisuliselt 0,5 lk) ja edasise tegevuse analüüs ning suhtlus kliendiga on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 0,5 h ulatuses. Hageja 05.07.2012 määruskaebusega tutvumine on kohtu

hinnangul arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (sisuliselt 2 lk) põhjendatud ja vajalik 15 min ulatuses. 3) 13.02.2013 – 26.02.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 28.02.2013 arve nr 1341024 summas 2997,30 eurot (km-ta). Tsiviilasjas nr 2-12-19743 esindamisega seotud kulu moodustab nimetatud arvest 2163 eurot (km-ta). -

13.02.2013 – nõupidamine kliendiga – 2 h

-

19.02.2013 – hageja 18.02.2013 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine, suhtlus kliendiga – 3 h

-

20.02.2013 – nõupidamine kliendiga hageja 18.02.2013 taotluse teemal – 2 h

-

20.02.2012 – vastuse koostamine hageja 18.02.2013 taotlusele – 3 h

-

22.02.2013 – tsiviilasja materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil – 5 h

-

22.02.2013 – 22.02.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumine – 30 min

-

26.02.2013–taotluse koostamine 22.02.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks –2 h

Kohus on seisukohal, et nõupidamine 13.02.2013 kliendiga on arvestades menetluslikku olukorda põhjendatud 0,5h ulatuses. Hageja 18.02.2013 taotlusega (otsuse viivitamatuks täidetavaks tunnistamiseks) tutvumine (sisuliselt 1 lk) ja selle analüüsimine ning suhtlus/nõupidamine kliendiga on arvestades dokumendi mahtu ja sisu kohtu hinnangul põhjendatud 1,5 h ulatuses. Vastuse koostamine hageja 18.02.2013 taotlusele on kohtule esitatud sisuliselt 0,5 lk, milles on kostja asunud seisukohale, et hageja 18.02.2013 taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna see on menetluslikult võimatu, ühtlasi on kostja teatanud kohtule, et eelnimetatud vastus on esialgne, millele kostja soovib tulevikus esitada täiendava s.o sisulise vastuse. Kõnealuse dokumendi koostamiseks ei ole kohtu hinnangul kvalifitseeritud juristil põhjendatud ajakulu rohkem, kui 0,5 h ulatuses. Kohtuistung kestis 22.02.2013 1 h, kohtukõne teesid on kohtule esitatud sisuliselt 1 lk, lisaks eeldab kohus, et kostja lepingulised esindajad on kursis olnud tsiviilprotsessiga selle kestel, seega materjalidega tutvumine, teeside koostamine ja ettevalmistus kohtuistungiks ei saa ületada ajaliselt 1 h. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasja materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik mitte rohkem, kui 2 h ulatuses. 22.02.2013 kohtuistungi protokolliga (3 lk) tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud 15 minuti ulatuses. Taotluse koostamine 22.02.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks ei ole kohtu hinnangul TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud õigusabikulu hagejalt väljamõistmiseks, kuna kohus on kostja 26.02.2013 taotluse jätnud rahuldamata. 4) 21.03.2013 – 28.03.2013 osutati kliendile õigusteenust mille eest väljastati 05.04.2013 arve nr 1341034 summas 339,90 eurot (km-ta). -

21.03.2013 – hageja 21.03.2013 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine – 1 h

-

26.03.2013 – Harju Maakohtu 26.03.2013 otsusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 45 min

-

28.03.2013 – vastuse koostamine hageja 21.03.2013 taotlusele – 1 h

Kohus on seisukohal, et hageja 21.03.2013 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine ei ole põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses, kuna tegemist on taotlusega mõnel real, milles hageja palub varasemalt kohtule esitatud taotluse otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise lahendada võimalikult kiiresti. Maakohtu 26.03.2013 otsusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine ei ole põhjendatud rohkem, kui 0,5 h ulatuses, kuna tegemist on kohtu

põhjendustega sisuliselt 2,5 lk. Vastuse koostamine hageja 21.03.2013 taotlusele ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,5 h ulatuses, kuna vastus on kohtule esitatud mõnel real, puuduvad viited seadusesätetele. 5) 11.04.2013 – 12.04.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 15.04.2013 arve nr 1341044 summas 123,60 eurot (km-ta). -

11.04.2013 – kohtu 11.04.2013 kirjaga tutvumine, suhtlus kohtu ja kliendiga, edasise tegevuse analüüs – 1 h

Kohtu hinnangul ei ole kohtupoolse 11.04.2013 kirjaga s.o kohtuistungi aja kooskõlastamise teabega tutvumine, suhtlus kliendiga ja edasise tegevuse analüüs põhjendatud nimetatud menetlusstaadiumis põhjendatud rohkem, kui 15 min ulatuses. 6) 17.04.2013 – 15.05.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 17.05.2013 arve nr 1341056 summas 1421,40 eurot (km-ta). -

17.04.2013 – suhtlus kohtuga (istungiaja sobivus) – 15 min

-

24.04.2013 – suhtlus kliendiga – 30 min

-

24.04.2013 – ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil – 1 h

-

26.04.2013 – tutvumine apellatsioonkaebusega – 30 min

-

26.04.2013 – 24. 04.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumine – 15 min

-

30.04.2013 – suhtlus kliendiga – 30 min

-

03.05.2013 – Harju Maakohtu 03.05.2013 kohtumäärusega tutvumine – 15 min

-

07.05.2013 – Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2013 kohtumäärusega tutvumine – 15 min

-

08.05.2013 – apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüsimine – 2 h

-

09.05.2013 – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 5 h

-

15.05.2013 – toimikuga tutvumine Tallinna Ringkonnakohtus – 1 h

Kohtu hinnangul suhtlus kohtuga (24.04.2013 istungiaja sobivus) ei ole põhjendatud rohkem, kui 5 minuti ulatuses, kuivõrd kostja lepingulised esindajad on 11.04.2013 kohtu 11.04.2013 kirjaga tutvunud, suhelnud s.h kohtu ja kliendiga 15 minuti ulatuses. 24.04.2013 aset leidnud suhtlus kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestades menetluslikku olukorda, kostja lepinguline esindaja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kliendiga suhelnud seoses kohtuistungiga 11.04.2013. Ettevalmistus ja osalemine 24.04.2013 kohtuistungil, samuti tutvumine kohtuistungi protokolliga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,5 h ulatuses, kuna istung toimus kokku 15 minutit ja istungil jäi kostja oma eelnevalt kohtule esitatud seisukohtade juurde. 26.04.2013 ja 08.05.2013 tutvumine apellatsioonkaebusega ja selle analüüsimine on põhjendatud 1,5 h ulatuses, kuivõrd sisuliselt on kaebus esitatud 5 lk, milles korduvad menetluses varasemad seisukohad, apellatsioonkaebusele ei ole lisatud täiendavaid dokumente. Suhtlus kliendiga on arvestades menetluse käiku ja esitatud kaebust 0,5 h ulatuses põhjendatud. Harju Maakohtu 03.05.2013 kohtumäärusega tutvumine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses, kuna kohus on põhjendused esitanud ca 1 lk, samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2013 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine põhjendatud rohkem, kui 15 minutit. Vastus apellatsioonkaebusele on esitatud kohtule ca 8,5 lk, milles on m.h esitatud varasemalt korduvaid põhjendusi ja seisukohti, menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 5 h ulatuses. Toimikuga tutvumine Tallinna Ringkonnakohtus ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud kulu, kuna kõik vajalikud menetlusdokumendid on kostja lepingulistele esindajatele kättesaadavad avalikust e-toimikust. 7) 17.05.2013 – 27.05.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 05.07.2013 arve nr 1341082 summas 679,80 eurot (km-ta). -

17.05.2013 – apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 2 h

-

27.05.2013 – apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 3,5 h

Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on varasemalt toimunud 09.05.2013 5 h ulatuses, arvestades vastuse mahtu ja esitatud asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud lisa-ajakulu 3,5 h ulatuses 17.05.2013 ja 27.05.2013, seega kokku 8,5 h ulatuses. 8) 29.10.2013 – 31.10.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 14. novembril 2013 arve nr 1341149 summas 896,10 eurot (km-ta). -

30.10.2013 – tsiviilasja kohtuistungiks – 4 h 45 min

materjalidega

tutvumine,

ettevalmistus

31.10.2013

-

31.10.2013 – osalemine kohtuistungil, apellandi poolt 31.10.2013 istungil esitatud kohtukõne teesidega tutvumine – 2 h

-

31.10.2013 – suhtlus kliendiga – 30 min

Tsiviilasja materjalidega tutvumine, ettevalmistus 31.10.2013 kohtuistungiks on kohtu hinnangul põhjendatud arvestades tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu, vaidluse asjaolusid, samuti seda, et lepingulised esindajad on osalenud tsiviilprotsessis selle kestel ja seega asjade käiguga end kursis hoidnud, mitte rohkem, kui 2h. Osalemine kohtuistungil, apellandi poolt 31.10.2013 istungil esitatud kohtukõne teesidega tutvumine on arvestades kohtuistungi kestvust (1h 9min), hageja kohtukõne teeside pikkust (ca 7 lk) ja sisu, põhjendatud 1,5 h ulatuses. Suhtlus kliendiga on esindusfunktsiooni täitmiseks kohtu hinnangul põhjendatud 31.10.2013 0,5h ulatuses. 9) 20.11.2013 – 30.11.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 13.12.2013 arve nr 1341171 summas 4696,80 eurot (km-ta). -

20.11.2013 – tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsusega, selle analüüs, suhtlus kliendiga – 3 h

-

20.11.2013 – tutvumine apellandi 20.11.2013 taotlusega – 2 h

-

21.11.2013 - nõupidamine kliendiga Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsuse ja apellandi 20.11.2013 taotluse teemal – 3 h

-

21.11.2013 – apellandi 20.11.2013 taotluse analüüs, vastuargumentide koostamine – 4 h

-

26.11.2013 – kohtuniku taandamise küsimuse analüüs – 3 h

-

26.11.2013 – vastuse koostamine apellandi 20.11.2013 taotlusele – 5 h

-

28.11.2013 – vastuse koostamine apellandi 20.11.2013 taotlusele – 6 h

-

29.11.2013 – nõupidamine kliendiga – 3 h

-

29.11.2013 – büroosisene nõupidamine apellandi 20.04.2013 taotluse teemal – 2 h

-

30.11.2013 – vastuse koostamine apellandi 20.11.2013 taotlusele – 7 h

Tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsusega, selle analüüs ja suhtlus kliendiga on kohtu hinnangul põhjendatud arvestades, et ringkonnakohtu kohtuotsuse sisulised põhjendused on esitatud 2,5 lk, samuti asjaolu, et kohtuotsus oli maakohtu otsust

tühistav, selle analüüs ja suhtlus kliendiga mitte rohkem, kui 2 h ulatuses. Tutvumine apellandi 20.11.2013 taotlusega on põhjendatud 1 h ulatuses arvestades menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 2 lk + lisad 22 lk) ja sisulist põhjendatust (kostja oli varasemalt menetluses samalaadsele taotlusele korduvalt seisukoha esitanud). Nõupidamine kliendiga Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsuse teemal on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt varasemalt aset leidnud m.h 20.11.2013 2 h ulatuses, seega ei kuulu nimetatud õigusabi hageja poolt kostjale hüvitamisele. Apellandi 20.11.2013 taotluse teemal nõupidamine kliendiga on põhjendatud 0,5 h ulatuses (arvestades, et kostja oli varasemalt menetluses samalaadsele taotlusele korduvalt seisukoha esitanud). Apellandi 20.11.2013 taotluse analüüs, vastuargumentide koostamine (sisuliselt ca 6 lk) ja vastuse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 7 h ulatuses. Kohtuniku taandamise taotluse jättis kohus 03.12.2013 kohtumäärusega rahuldamata, kuna kohtuniku taandamiseks puudus alus. Kohus on seisukohal, et vastav õigusabikulu ei ole TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud jätta hageja kanda. 29.11.2013 nõupidamine on kohtu hinnangul põhjendatud 2 h ulatuses. 10) 01.12.2013 – 20.12.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 23. detsembril 2013 arve nr 1341181 summas 9103,70 eurot (km-ta). Tsiviilasjas nr 2-1219743 esindamisega seotud kulu moodustab nimetatud arvest 9053,70 eurot (km-ta). -

01.12.2013 – kliendi poolt saadetud dokumentide analüüs, vastuse koostamine apellandi 20. novembri 2013 taotlusele – 8 h

-

02.12.2013 – taotluse koostamine kohtuniku taandamiseks – 5 h

-

02.12.2013 – nõupidamine kliendiga – 4 h

-

04.12.2013 – Tallinna Ringkonnakohtu 03.detsembri 2013 kohtumäärustega tutvumine – 30 min

-

09.12.2013 – Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisega seotud küsimused, probleemi analüüs – 8 h

-

10.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 8 h

-

11.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 8 h

-

13.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h

-

17.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h

-

18.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h 45 min

-

18.12.2013 – nõupidamine kliendiga kassatsioonkaebuse teemal – 3 h

-

19.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 8 h

-

20.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h

Kuivõrd hageja 20.11.2013 taotlusele esitatud vastuse õigusabi mahu kohta on kohus eelnevalt põhjendatuks ja vajalikuks pidanud 7 h, siis arve nr 1341181 01.12.2013 õigusabikulu ei pea kohus põhjendatuks hagejalt välja mõista. 02.12.2013 taotlus kohtuniku taandamiseks ei ole TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud õigusabikulu jätta hageja kanda, kuna kohtuniku taandamise taotluse jättis kohus 03.12.2013 kohtumäärusega rahuldamata. Kuivõrd kostja lepingulised esindajad on kliendiga konsulteerinud 29.11.2013 ja kohus on õigusabi pidanud põhjendatuks 2 h ulatuses ning arvestades, et toimikust perioodil täiendavaid toiminguid (s.t lisaks 02.12.2013 esitatud menetlusdokumendile) ei nähtu, siis ei pea kohus põhjendatuks hagejalt välja mõista 02.12.2013 õigusabikuluna nõupidamist kliendiga. Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2013 kohtumäärustega tutvumine on põhjendatud kokku 20 minuti

ulatuses. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisega seotud küsimused, probleemi analüüs ei ole kohtu hinnangul õigusabikuluna põhjendatud hagejalt välja mõista TsMS § 169 lg 3 kohaselt, kuna kolleegium leidis, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks aktsionäriõiguste direktiivi art 6 lg 1 lit b ja lg 3 tõlgendamise kohta ja menetluse peatamiseks ei olnud tsiviilasja lahendamiseks vajadust. Kassatsioonkaebuse (sisuliselt 16 lk) koostamisel ja esitamisel on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 20 h, kuigi tsiviilkolleegium ei pidanud vajalikuks eelotsustuse küsimist Euroopa Kohtult on kostja kassatsioonkaebuses käsitlenud põhjalikult ja õiguspädevalt m.h Euroopa Liidu õigusnorme, millega tutvumiseks ja selgitamiseks on vajalik tavapärasest suurem ajakulu. Põhjendatud on nõupidamine kliendiga kassatsioonkaebuse teemal 2 h ulatuses. 11) 13.03.2013 – 31.03.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 02.04.2014 arve nr 1441033 summas 5460,75 eurot (km-ta). Tsiviilasjas nr 2-12-19743 esindamisega seotud kulu moodustab nimetatud arvest 5191,20 eurot (km-ta). - 13.03.2014 – vastustaja 13.03.2014 vastusega tutvumine ja selle analüüsimine 5 h - 14.03.2014 – vastustaja 13.03.2014 vastusega tutvumine ja selle analüüsimine, vastuargumentide koostamine – 5 h - 15.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 6 h 30 min - 21.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 8 h - 22.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 5 h - 23.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 5 h - 25.03.2014 – vastuste koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 5 h - 26.03.2014 – nõupidamine kliendiga – 2 h - 26.03.2014 – Riigikohtu kirjaga tutvumine, täiendava kautsjoni tasumise korraldamine – 30 min Kohus on seisukohal, et vastustaja 13.03.2014 vastusega (sisuliselt 19 lk+ lisad) tutvumine ja selle analüüsimine on põhjendatud mitte rohkem, kui 5 h ulatuses, sellele vastuargumentide ja vastuse koostamine on põhjendatud 5 h ulatuses, kuna menetlusdokument on esitatud sisuliselt 4 lk, selles korduvad varasemad menetluses esitatud seisukohad. Nõupidamine kliendiga on arvestades menetluslikku olukorda põhjendatud 1 h ulatuses. Riigikohtu kirjaga tutvumine (sisuliselt paaril real esitatud kautsjoni tasumise teave) ja täiendava kautsjoni tasumise korraldamine (kautsjoni tasumiseks on elektroonilised võimalused, mis ei vaja aega enam, kui 5 minutit) on kohtu hinnangul põhjendatud 15 min ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on seoses tsiviilasjaga nr 2-12-19743 on AS XXXtasunud määruskaebuse esitamisel 05.06.2012 riigilõivu summas 25,56 eurot (I kd tl 194), mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 23 sätestatud riigilõivu suurusega (tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,56 eurot). Kohus on seisukohal, et tegemist on menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja esitanud spetsifikatsioone ja dokumente õigusabikulude kandmise kohta. Kohus juhib hageja tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole

oluline, kas kostja esindajale on tasu makstud, õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on kohtule selge ja arusaadav, menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud (s.h teostanud isik) on tsiviilasja toimikust nähtavad ja kontrollitavad. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks nõuda kostjalt spetsifikatsioonide ja dokumentide esitamist õigusabikulude kandmise kohta. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus vähendab kostja lepinguliste esindajate tasumäära 17 383,91 euro km-ta võrra, seega kostja taotlus kuulub rahuldamisele summas 11 383,99 eurot km-ta, millele lisandub kostja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot. Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.