Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-19743
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
31 955 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) (kasutatud ka nime Aktsiaselts Kommertspank „Moskva Munitsipaalpank – Moskva Pank") (Vene Föderatsiooni registrikood 1027700159497), esindajad vandeadvokaadid Leon Glikman ja Paul Keres Kostja Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832), esindajad vandeadvokaadid Hannes Vallikivi ja Eva Mägi
Asja läbivaatamise kuupäev
31. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-19743. Jätta jõusse Harju Maakohtu 26. märtsi 2013. a otsus samas tsiviilasjas, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Määrata tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus 31 955 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend viis) eurot.
4.Välja mõista hagejalt Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) apellatsioonkaebuselt vähem makstud riigilõiv 550 (viissada
viiskümmend) eurot riigituludesse. Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) kanda.
6.Tagastada Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-le (konto nr EE901010022003815008)
19.detsembril 2013 ja 27. märtsil 2014 tasutud kautsjon 319 (kolmsada üheksateist) eurot 55 senti.
7.Mitte võtta toimikusse Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) kassatsiooniastmes esitatud dokumentaalseid tõendeid (AS-i Eesti Krediidipank aktsionäride üldkoosoleku kutse ning OÜ Radio Elektroniks ja Boris Belyaevi eelnõu üldkoosolekule).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Акционерный коммерческий банк "Банк Москвы" (открытое акционерное общество) (hageja) esitas 18. mail 2012 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja 30. märtsi 2012. a üldkoosoleku otsuse nr 6, millega otsustati nõukogu liikmete valimine ning nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele tasu määramine ja maksmine, või tuvastada nimetatud otsuse tühisus. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja suurim aktsionär, kellele kuulub 43,7931% kostja aktsiatest. Kostja aktsionäride 30. märtsi 2012. a korralise üldkoosoleku päevakorras oli p 6 all aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimine ja nõukogu esimehele ning liikmetele tasu maksmine ja määramine. Üldkoosolekul võeti vastu otsus valida nõukogu liikmeteks Andrus Kluge, Boris Belyaev, Aleksander Evnevich, Timur Diakov ja Ain Soidla. Samuti otsustati määrata nõukogu esimehele tasu 6400 eurot kuus ja teistele nõukogu liikmetele 800 eurot kuus. Otsuse poolt anti 55,96% koosolekul esindatud häältest ja otsus loeti vastuvõetuks. Hageja arvates on eelnimetatud otsus vastuolus seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga ning kahjustab hageja huve. Hageja esitas üldkoosolekul ettepaneku valida nõukogu liikmeteks oma kandidaadid, kuid koosoleku juhataja ei pannud hageja ettepanekut hääletusele, põhjendades seda sellega, et hageja esitas oma kandidaadid hilinemisega. Seega ei võimaldatud aktsionäridel valida õiguspäraselt esitatud nõukogu liikme kandidaatide vahel. Lisaks toimus nõukogu liikmete valimine selliselt, et hääletati korraga viit nõukogu liikme kandidaati ja võeti vastu üks otsus nende nõukogu liikmeks valimise kohta. Sellega rikuti seaduses sätestatud isikuvalimiste korda. Eelnimetatud põhjustel on alus üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada või tuvastada selle tühisus.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja arvates ei ole vaidlustatud otsus vastuolus seaduse ega põhikirjaga. Hageja pakutud nõukogu liikmeid ei saanud hääletusele panna, sest hageja esitas need hilinemisega. Nõukogu liikmete
valimine toimub samamoodi nagu muude küsimuste otsustamine otsuse eelnõu alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 2931 lg 4 näeb ette, et igasugune otsuse eelnõu tuleb esitada vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut. Hagejal oli võimalus oma kandidaate enne koosolekut üles seada, kuid ta jättis selle õiguse tähtaegselt kasutamata. Lisaks näeb krediidiasutuste seadus (KAS) ette, et Finantsinspektsiooni tuleb panga nõukogu liikmete valimisest teavitada vähemalt kümme päeva ette, ja ka sel põhjusel ei saa arvestada alles üldkoosolekul esitatud kandidaatidega. Samuti ei rikutud koosolekul ÄS § 299 lg-s 2 sätestatud isikuvalimiste korda. Hääletamisele pandud nõukogu liikme kandidaatide arv ei ületanud vabade nõukogu liikme kohtade arvu. Kõik nõukogu liikmed said vajaliku hulga hääli ja osutusid valituks. Samasuguses korras on nõukogu liikmeid valitud ka varem.
3.Harju Maakohus jättis 26. märtsi 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse protokolli parandamiseks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb ÄS 2931 lg-test 1 ja 4, et iga üldkoosolekul vastuvõetava otsuse kohta tuleb enne koostada otsuse eelnõu. See ei kehti üksnes korralduslikele küsimustele, mida nõukogu liikmete valimine ei ole. Hageja oleks pidanud esitama oma kandidaadid mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Eeltoodut kinnitab ka KAS § 48 lg 6, mille kohaselt krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist KAS § 48 lg-s 7 nimetatud andmed ja dokumendid. Krediidiasutuse nõukogu liikme valimine eeldab kaalutletud otsustamist ja selleks, et aktsionär saaks oma valiku teha, peab ta enne üldkoosolekul hääletamist teadma, kes on esitatud nõukogu liikme kandidaatideks. Hagejal oli võimalus esitada oma kandidaadid enne koosolekut, kuid ta ei teinud seda. Kuna vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga, ei ole alust seda kehtetuks tunnistada. ÄS § 299 lg 2 järgi loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Üldkoosoleku protokolli p 6 kohaselt pandi hääletusele korraga viis nõukogu liiget, kes said 21 796 126 häält ehk 55,96% koosolekul esindatud häältest. Kuna üldkoosolekule oli esitatud hääletamiseks samuti viis võimalikku nõukogu liikme kandidaati, ei olnud vaja kandidaate ükshaaval läbi hääletada ega valida eri kandidaatide vahel. Kuigi eelistatav on olukord, kus hääled antakse iga nõukogu liikme kandidaadi suhtes eraldi, ei ole praegu tegemist otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumisega ja otsus ei ole tühine.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. novembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tunnistas kostja aktsionäride 30. märtsi 2012. a üldkoosoleku otsuse nr 6 kehtetuks. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kohaldu ÄS § 2931 lg 4 isikuvalimiste korral. Isikuvalimistel on otsuse sisuks nõukogu valimine, mitte ülesseatud kandidaadid. Seetõttu võib kandidaate üles seada ka vahetult üldkoosolekul. Kostja tõlgendus ÄS § 2931 lg 4 kohta tähendaks seda, et nõukogu kandidaatide nimekiri selguks pärast kandidaatide ülesseadmise tähtaja lõppu ja see takistaks aktsionäril esitada soovimatu kandidaadi asemel alternatiivne kandidaat. Otsuse eelnõu reguleerivad normid lisati äriseadustikku Euroopa parlamendi ja Nõukogu 11. juuli 2007. a direktiivi nr 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (aktsionäriõiguste direktiiv) ülevõtmisega. Direktiiv on mõeldud börsiaktsiaseltsidele ning selles sätestatud reeglite kohaldamine noteerimata aktsiatega äriühingute juhtimisele peab olema põhjendatud. Direktiivi eesmärk on võimaldada aktsionäridel senisest mugavamalt osaleda otsustamisel ja suurendada sellega nende võimalusi ühingu juhtimisel kaasa rääkida. Direktiivis eeskujuna toodud reeglid ei tohi saada aktsionäride suhtes piiravamaks varasematest normidest. KAS § 48 lg-s 6 sätestatud avalikõiguslikud reeglid ei saa samuti piirata aktsionäri õigusi ega mõjutada üldkoosolekul toimuvaid nõukogu liikmete valimisi. Mõjuvaks põhjuseks on ka alternatiivse nõukogu liikme kandidaadi ülesseadmine üldkoosolekul. Lisaks ei ole KAS § 48 lg-s 6 sätestatud nõudel nõukogu liikmete valimise seisukohast sisulist tähendust, sest Finantsinspektsioon ei saa kandidaadi ülesseadmist takistada ega aktsionäridel tema poolt hääletamist keelata. Finantsinspektsioonile on KAS § 50 kohaselt antud üksnes järelkontrolli õigus ehk õigus nõuda ettekirjutusega või kohtu kaudu krediidiasutuse juhi tagasikutsumist. Kuna kostja takistas 30. märtsi 2012. a üldkoosolekul hagejal seada üles alternatiivseid nõukogu liikme kandidaate, oli see vastuolus ÄS §-ga 226, § 290 lg-ga 1, § 299 lg-ga 2 ja kostja põhikirja pga 3.1.1 ning rikkus hageja kui aktsionäri õigust rääkida kaasa aktsionäride otsuste kujundamisel. Seega tuleb otsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 ja ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kuna hagi rahuldamiseks piisab eeltoodud põhjendustest, ei ole põhjust analüüsida, kas nõukogu liikmeid võib valida nimekirjana või peab kandidaadid ükshaaval läbi hääletama.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis. Asja lahendavasse kohtukoosseisu kuulus kohtunik Iko Nõmm, kelle abikaasa advokaat Ilo-Hanna Hõrrak–Nõmm töötab hagejat esindavas advokaadibüroos, kelle advokaadid on hagejat erinevates vaidlustes pikka aega esindanud. Olukorras, kus hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman on kohtuniku abikaasa ülemus ja juhendaja ning kohtuniku abikaasa kuulub samas büroos hageja esindajatega samasse töögruppi, oleks kohtunik I. Nõmm pidanud end tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23 p 7 alusel taandama. Kuna otsuse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.
Lisaks kohaldas ringkonnakohus valesti aktsionäri õigusi ja aktsionäride üldkoosolekut reguleerivaid norme. Reegel, et otsuse eelnõud tuleb esitada vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut, põhineb aktsionäriõiguste direktiivil. Ringkonnakohtu otsusega antud tõlgendus loob olukorra, kus aktsionäridel ei olegi võimalust enne tutvuda üldkoosolekule esitatud sisuliste eelnõudega ega kujundada seisukohta, kuidas hääletada. Kuigi direktiiv reguleerib eelkõige hääletamist börsiaktsiaseltsides, ei tee ÄS § 2931 lg 4 vahet börsiaktsiaseltsidel ja teistel aktsiaseltsidel. Põhimõte, mille kohaselt igasugune otsuse eelnõu tuleb esitada vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut, kaitseb kõigi aktsionäride huve ega ole aktsionäriõigustega vastuolus. See põhimõte kohaldub ka isikuvalimistele. Hageja jättis kasutamata võimaluse esitada nõukogu liikmete kandidaadid kooskõlas seaduse ja aktsionäride senise praktikaga. Kostja palub taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes (ja peatada menetlus Euroopa Kohtu otsuse jõustumiseni): ● Kas aktsionäriõiguste direktiivi art 6 lg 1 lit b tuleb tõlgendada selliselt, et olukorras, kus üldkoosoleku päevakorras on nõukogu liikmete valimine, on selles sättes nimetatud „otsuse eelnõu" sisuks ka nõukogu liikme kandidaadid? ● Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas selle direktiivi art 6 lg 1 lit b tuleb tõlgendada selliselt, et nõukogu liikme kandidaadid tuleb esitada tähtajal, mille liikmesriik on vastavalt art 6 lg-le 3 ette näinud art 6 lg 1 lit-s b toodud õiguse kasutamiseks, või saab nõukogu liikme kandidaate üles seada ka jooksvalt üldkoosoleku toimumise käigus? Ekslik ja KAS §-ga 48 vastuolus on KAS §-st 50 tuletatud ringkonnakohtu seisukoht, et Finantsinspektsioon ei saa takistada ebasobivate isikute valimist krediidiasutuse nõukogusse. Lisaks on ringkonnakohtu otsus põhjendamatu osas, millega tunnistati kehtetuks nõukogu liikmetele makstava tasu määramise otsus. Nõukogu liikme tasu ei määratud nõukogu liikmele personaalselt, vaid ametikohale (nt nõukogu liikmele või nõukogu esimehele). Nõukogu liikmete valimise otsuse kehtetuks tunnistamine ei saa mõjutada seda osa otsusest, millega määrati tasu suurus ja tasu maksmise kord.
7.Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas ka täiendavad dokumentaalsed tõendid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, st jätab hagi rahuldamata, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kassatsioonkaebus rahuldatakse, apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Kolleegium käsitleb esmalt kostja väiteid väidetava ebaseadusliku kohtukoosseisu kohta asja läbivaatamisel ringkonnakohtus (I) ning hageja nõuet ja olulisi asjaolusid (II). Edasi analüüsib kolleegium ÄS § 2931 lg 4 kohaldatavust isikuvalimiste korral, KAS § 48 lg 6 mõju nõukogu liikmete valimisele ja isikuvalimistel toimuvat hääletamise korda ning lahendab kostja taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV).
I
10.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et ringkonnakohtu otsus tuleks TsMS § 669 lg 1 p 3 alusel tühistada põhjusel, et asja lahendas ringkonnakohtu ebaseaduslik koosseis, kuna üks koosseisu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama.
11.Juhtumid, mil kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, on sätestatud TsMS §-s 23. Kostja on seisukohal, et praegusel juhul esineb TsMS § 23 p-s 7 nimetatud muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Selleks on kostja arvates asjaolu, et asja lahendavasse kohtukoosseisu kuulunud kohtuniku abikaasa töötab hagejat esindavas advokaadibüroos.
12.Kolleegiumi arvates hõlmab TsMS § 669 lg 1 p 3 eelkõige absoluutse taandamise aluseid, mis on ette nähtud TsMS § 23 p-des 1–6. Üksnes neil juhtudel saab kohtunik TsMS § 27 lg 1 alusel ise taanduda. TsMS § 23 p-s 7 sätestatud juhul otsustab kohtuniku taandamise tema enda algatusel ülejäänud kohtukoosseis või kohtu esimees (TsMS § 27 lg 2).
13.Kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus TsMS § 23 p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on diskretsiooniotsusega. Asja materjalide järgi esitas kostja kohtunik I. Nõmme vastu taandamisavalduse ringkonnakohtus
2.detsembril 2013 kohtuotsuse viivitamata täidetavuse küsimuse lahendamisel (II kd, tl 151–154), seega pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist 20. novembril 2013. Sõltumata sellest, kas avaldus oli tähtaegne (st kas taandamise alusena esitatud asjaolud ei pidanud kostjale juba varem teada olema), on ringkonnakohtu koosseis I. Nõmme osavõtuta taotluse 3. detsembril 2013 rahuldamata jätnud (II kd, tl 192). Kolleegiumi arvates on lahend nõuetekohaselt põhjendatud ega ole ületatud diskretsiooni piire.
14.Kolleegium märgib täiendavalt, et ainuüksi asjaolu, et kohtuniku abikaasa töötab mõnd menetlusosalist esindavas advokaadibüroos, ei anna alust kohtuniku taandamiseks asjas, kus üht pooltest esindab selle advokaadibüroo teine advokaat. Menetlusosalisi esindavad menetluses konkreetsed füüsilisest isikust advokaadid, mitte advokaadibüroo. Taandamiseks tuleks esile tuua, et kohtuniku abikaasa on osalenud poole esindamisel või nõustamisel selles kohtuasjas või muud asjaolud, mis annavad alust arvata tema seotust konkreetse kohtuasjaga ja võimalust mõjutada otsuse tegemisel oma abikaasast kohtunikku. II
15.Hageja on esitanud nõude, milles palub tunnistada kehtetuks kostja üldkoosoleku otsuse, millega otsustati nõukogu liikmete valimine ning nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele tasu määramine ja maksmine. Alternatiivselt palub hageja tuvastada nimetatud otsuse tühisus.
16.Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: ● hageja on kostja aktsionär, kellele kuulus 43,7931% kostja aktsiatest;
● 30. märtsil 2012 toimus kostja aktsionäride üldkoosolek, mille kokkukutsumise teate kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras nõukogu liikmete valimine, samuti nõukogu esimehe ja liikmete tasustamine; ● üldkoosolekul pandi hääletusele ettepanek valida nõukogu liikmeteks Andrus Kluge, Boris Belyaev, Aleksander Evnevich, Timur Diakov ja Ain Soidla, neid hääletati korraga (nimekirjana), nende poolt hääletas 55,96% koosolekul esindatud häältest ja seega loeti need isikud valituks nõukogu liikmeks; ● sama otsusega määrati nõukogu esimehele tasu 6400 eurot kuus ja teistele nõukogu liikmetele 800 eurot kuus; ● hageja esitas koosolekul ka oma nõukogu liikmete kandidaadid, kuid koosoleku juhataja ei pannud neid hääletusele, põhjendades seda kandidaatide hilinemisega esitamisega; ● hageja esitas üldkoosolekul vastuväite.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võis ÄS § 2931 lg 4 alusel keelduda hageja kandidaate hääletusele panemast, kuna need esitati hilinemisega (alles üldkoosolekul). Samuti vaidlevad pooled, kas isikuvalimistel on lubatud panna kandidaadid hääletusele nimekirjana või tuleb iga kandidaat eraldi läbi hääletada.
18.ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. ÄS § 3011 lg 1 järgi on aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus tühine, kui see rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, kui see ei vasta headele kommetele, kui selle teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. III
19.ÄS § 2931 lg 4 esimese lause kohaselt võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Seda õigust ei või sama lõike teise lause järgi kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Maakohus asus seisukohale, et ka nõukogu liikmete valimine on otsus, mis vajab eelnevat eelnõu esitamist ning selle aktsionäridele teatavaks tegemist. Ringkonnakohus seevastu leidis, et ÄS § 2931 lg 4 ei kohaldu isikuvalimiste korral ja kostja oleks pidanud panema hääletusele ka hageja kandidaadid, kes esitati alles üldkoosolekul.
20.ÄS § 2931 kehtestamise eesmärk oli selle sätte kehtestanud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (466 SE) seletuskirja kohaselt mh tagada, et otsuse eelnõud tehakse aktsionäridele enne koosolekut kättesaadavaks ja võimaldatakse neil seega ennast üldkoosolekuks paremini ette valmistada. Samuti on seletuskirjas märgitud, et otsuste eelnõude avalikustamine võimaldab aktsionäridel hääletada enne üldkoosolekut elektrooniliselt ning posti teel, kui aktsiaselts
selliseid hääletamisviise võimaldab. Kolleegium leiab, et kuna seadusandja ei ole eraldi reguleerinud hääletusele pandavate küsimuste aktsionäridele enne koosolekut teatavaks tegemist isikuvalimiste korral, kehtivad isikuvalimistele samad reeglid nagu muude otsuste puhul. Isikuvalimiste kohta kehtivad erireeglid, mis tulenevad seadusest, nt näeb ÄS § 299 lg 2 ette erireeglid otsuse vastuvõetuks lugemise kohta isikuvalimistel. Kolleegium möönab, et aktsionäriõiguste direktiivi järgi nõutava otsuse eelnõu regulatsiooni täies ulatuses kõigile aktsiaseltsidele laiendamine ei pruugi Eesti aktsiaseltside eripärasid (vähe aktsionäre, suured osaluspaketid) arvestades olla mõistlik, kuid see ei anna alust minna mööda seaduses kõigi jaoks sätestatud reeglitest. Seega oleks hageja pidanud esitama oma nõukogu liikmete kandidaadid ÄS § 2931 lg-s 4 ettenähtud ajaks ja nende hilisemal esitamisel ei pidanud kostja neid kandidaate hääletusele panema. Eelnevast tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kostja ei rikkunud hääletamise korraldamise nõudeid ja sel põhjusel ei ole vaidlustatud üldkoosoleku otsust alust kehtetuks tunnistada.
21.Kolleegium leiab, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks aktsionäriõiguste direktiivi art 6 lg 1 lit b ja lg 3 tõlgendamise kohta ja menetluse peatamiseks ei ole põhjust. Aktsionäriõiguste direktiivi art 1 kohaselt kehtestatakse direktiiviga nõuded seoses nende äriühingute üldkoosolekutega, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud turul, mis asub või tegutseb liikmesriigis. Kuigi vaidlusalune ÄS § 2931 lg 4 kohaldub nii börsiaktsiaseltsidele kui ka muudele aktsiaseltsidele, saab küsimuse sätte tõlgendamisest kooskõlas direktiiviga püstitada vaid börsiaktsiaseltside puhul. Vaidlust ei ole, et kostja aktsiatega ei kaubelda reguleeritud turul, mistõttu direktiiv kostja suhtes kehtivaid nõudeid ei kehtesta.
22.Maakohus põhjendas ÄS § 2931 lg 4 kohaldatavust nõukogu liikmete valimise otsuse eelnõule ka KAS § 48 lg-s 6 sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus teavitama Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest ning esitama Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist seaduses sätestatud andmed ja dokumendid. Ringkonnakohus seevastu leidis, et kõnealuses normis sätestatud avalikõiguslik regulatsioon ei saa piirata aktsionäri õigusi ega mõjutada aktsiaseltsi üldkoosolekul toimuvaid nõukogu liikmete valimisi. Kolleegium leiab, et selles küsimuses on õige ringkonnakohtu seisukoht. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja osa, milles maakohus on põhjendanud ÄS § 2931 lg-s 4 sätestatud otsuse eelnõu eelneva esitamise reegli kohaldatavust isikuvalimiste korral krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetega.
23.Hageja on tuginenud ka sellele, et vaidlustatud otsus on vastuolus ÄS § 299 lg-ga 2, mille järgi loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, ja häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Seadusest ei tulene kohustust panna iga kandidaat tingimata eraldi hääletusele. Eelkõige ei saa kellegi õigusi rikkuda ega isikuvalimiste põhimõttega vastuolus
olla olukord, kus hääletusele ongi pandud sama palju nõukogu liikme kandidaate, nagu on vakantseid kohti. Seega leidis maakohus õigesti, et kuna üldkoosolekule esitati hääletamiseks viis võimalikku nõukogu liikme kandidaati viiele vakantsele kohale, ei pidanud üldkoosolek kandidaate ükshaaval läbi hääletama. Üldkoosolekul osalejad ei pidanud valima erinevate kandidaatide vahel.
24.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistada, samuti ei ole otsus tühine. Kuna hageja on nõukogu liikmete tasu määramise vaidlustamisel tuginenud samadele rikkumistele, ei ole alust tunnistada vaidlusalust üldkoosoleku otsust kehtetuks ega lugeda seda tühiseks ka tasu määramise osas. Asja lahendamiseks ei ole vaja tuvastada täiendavaid asjaolusid ega hinnata tõendeid. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise tõttu ja jätta jõusse maakohtu otsus, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. IV
25.Ringkonnakohus on eksinud tsiviilasja hinna määramisel. Kolleegium muudab TsMS § 1371 lg 1 alusel tsiviilasja hinda apellatsiooniastmes ja loeb asja hinnaks apellatsiooniastmes 31 955 eurot. Maakohtus on tsiviilasja hind olnud 31 955 eurot, ringkonnakohtus aga on hinnaks määratud 3500 eurot. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind apellatsiooniastmes sama mis esimeses astmes, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 18. mail 2012. Sel ajal reguleeris juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asjade hinda TsMS § 131, mille lg 1 järgi oli osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul ei loetud hagihinda väiksemaks kui 1595 eurot ja suuremaks kui 31 955 eurot.
26.Hageja on 25. aprillil 2013 tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot (II kd, tl 84). Õige riigilõivu suurus apellatsioonkaebuse esitamisel, kui tsiviilasja hind on 31 955 eurot, oli riigilõivuseaduse § 57 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi 850 eurot. Seega tuleb puudujääv osa ehk 550 eurot hagejalt hagi rahuldamata jätmise tõttu riigituludesse välja mõista.
27.Hageja esitas 13. märtsi 2014. a menetlusdokumendiga täiendavad tõendid (Eesti Advokatuuri juhatuse 18. septembri 2012. a otsuse, AS-i Eesti Krediidipank aktsionäride üldkoosoleku kutse ning OÜ Radio Elektroniks ja Boris Belyaevi eelnõu üldkoosolekule). TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Seega ei võta kolleegium toimikusse aktsionäride üldkoosoleku kutset ega eelnõu üldkoosolekule. Kuna need tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada. Kolleegium võtab toimikusse Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse, sest selle tõendi on hageja esitanud, lükkamaks ümber kostja väidet menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta asja läbivaatamisel
ringkonnakohtus.
28.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi võib kostja nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
29.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.