Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-12377 summas 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot, millest moodustab 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Express Credit AS esitas 20.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Exxxxxxxxx 834,24 euro saamiseks. Kohus tegi 07.04.2014. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 09.06.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Express Credit AS esitas 18.06.2014. a Tartu Maakohtule oma nõude Axxxxx Exxxxxxx vastu hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja 566,23 eurot, millest moodustab 327,88 eurot laenulepingust tulenev põhivõlg, 84,72 eurot tasumata intress, 88,63 eurot 17.06.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 65 eurot võla sissenõudmise kulu. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 18.06.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 60 % põhinõudelt aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 327,88 eurot (põhinõue). Kohus võttis hagi 02.07.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 03.07.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

2-14-12377 Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid pooled 15.02.2013. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 200 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga, kokku 289,30 eurot tagastama hagejale igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga 16.05.2013. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tasunud hagejale laenumakseid nõuetekohaselt. 30.05.2013. a sõlmisid pooled uue laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale täiendavalt laenu. Laenusumma arvelt refinantseeriti kostja olemasolevad kohustused hageja ees. Pooled leppisid laenulepinguga kokku, et kostja võlgneb hagejale põhivõlana 364,20 eurot. Kostja kohustus nimetatud summa tagastama hagejale koos intressiga 60 % aastas igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tasunud hagejale laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja tasus hagejale vaid maksegraafiku järgse esimese osamakse summas 41,88 eurot. 09.01.2014. a ütles hageja kostja rikkumise tõttu laenulepingu üles. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhisummat, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata põhinõudelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lauses sätestatule lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 60 % aastas. Hageja nõuab kostjalt 17.06.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist ja alates 18.06.2014. a viivist protsendina põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui 327,88 eurot. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 18.06.2014. a – 18.08.2014. a eest viiviste suuruseks 34,10 eurot (327,88 eurot x 0,17 % x 62 päeva), mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõista. Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 293,78 eurot (327,88 eurot – 34,10 eurot). Lisaks viivisele nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmise kulusid. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kohustuste täitmiseks neli meeldetuletust, ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate. Hageja nõuab kostjalt iga meeldetuletuse ja hoiatuse eest hüvitist 10 eurot ja ülesütlemise teate eest 15 eurot, kokku 65 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ja esitanud hageja nõudele, sh võla sissenõudmise kulude hüvitise nõudele vastuväiteid. TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda, et kostja on võtnud omaks, et hageja sissenõudmise kulud sellises ulatuses on mõistlikud.

2-14-12377

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 600,33 eurot, millest moodustab 327,88 eurot tagastamata laenu põhiosa, 84,72 eurot intress, 65 eurot võla sissenõudmise kulud ja 122,73 eurot 18.08.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 18.08.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 60 % põhinõudelt aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 293,78 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu summas 80 eurot, kokku 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagi hinnast ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses mõistlik. Taotletav tasu ei ületa ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 245 eurot, millest moodustab 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.