2-14-53354/24 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-14-53354 Võlgniku selgituste kohaselt teostati osas kalatsehhis 2014.a. märtsis-aprillis ümberehitus fileerimistsehhiks. Tööde rahastajaks ja tellijaks ei olnud mitte võlgnik juriidilise isikuna, vaid võlgniku ainuosanik OÜ Arvente. Perioodil oktoober 2013 kuni jaanuar 2014 teostati kalatehase hoones ümberehitus, mille tulemusena valmis uus külmkamber (kajastatud bilansis eraldi ehitiste real). Arvestades asjaolu, et parendused (külmkamber, fileerimistsehh) ei kuulunud kinnistu koosseisu selle omandamise ajal, siis võib prognoosida, et kinnistu väärtus tervikuna on siiski suurem kui omandamise hetkel. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi kauba- ega teenindusmärki, samuti pole võlgnik kantud patendiomanikuna patendiregistrisse. Kaubamärk, mida ettevõtte toodetel on kasutatud turustamisel Eestis ja Rootsis, kuulub OÜ-le Seilberg. Lepingut kaubamärgi kasutamiseks sõlmitud ei ole. Käibevara hulka kuuluvad varud oli võlgnikul 3.07.2014 seisuga arvel 40 586,60 euro väärtuses. Enamuse moodustab sellest materjal (toodangu pakkematerjal) ja tooraine (kala). Ajutise halduri nõusolekul realiseeris võlgnik külmutatud kala (jääkväärtus 1432,72 €), kui kiiresti rikneva kauba, et vältida selle riknemist. Tehing sõlmiti läbirääkimiste käigus OÜ-ga Ösel Fish, kes tasus kauba eest 1800 € (s.h. k/m). Vara eest laekunud rahalised vahendid kasutati elektrienergia võlgnevuse tasumiseks, et tagada võlgnikule kuuluval kinnistul elektrienergia teenusega varustamine. Seega, seisuga 8.08.2014 tooraine varud võlgnikul puuduvad. Pakkematerjal on suures osas kastid, mis olid ette nähtud toodangu pakkimiseks. Enamus sellest on valmistatud spetsiaalselt Jaapani turu jaoks ning oma spetsiifiliste mõõtmete tõttu eelduslikult kusagil mujal kasutust ei leia. Lähtudes eeltoodust hindab ajutine haldur varude väärtuseks 0 €. Valmistoodangut on võlgnikul laos 566 € väärtuses. Hävitamisele kuulub ca 57400 toosi (a ́ 100 g) valmistoodangut „Sprotid tomatis“, mis oli valmistatud Jaapani turule, kuid milles veterinaarameti kontrolli tulemusena tuvastati mittevastavus kvaliteedile.

2-14-53354 6 Tehingud, mis on sooritatud ajutise halduri nõusolekul perioodil 4.07. – 8.08.2014.a. Ajutine haldur on seisukohal, et pärast tootmistegevuse lõppemist on vajalikud jooksvad kulud vara säilimise tagamiseks ning samuti on vajadus jooksvalt kasutada raamatupidamisprogrammi finantsandmete saamiseks ning töötlemiseks. Ajutise halduri nõusolekul on võlgnik juulis ja augustis tasunud jooksvad kohustused alljärgnevate teenuse osutajate ees: Eesti Energia esitas võlgnikule esmase väljalülitamishoiatuse 25.06.2014 Kokkuleppeliselt säilitas teenuse osutaja teenuse andmise kui võlgnik tasus ühe võlgnevuses oleva arve. Võlgnevuse tasumata jätmine oli võimatu, sest võlgnikul oli külkambris 8,5 t toorkala, mis elektrienergia puudumisel oleks üles sulanud ja kiiresti riknenud. Koos juulikuu eest esitatud arvega on tasutud Eesti Energiale 4 388,26 €. USS Security esitas samuti lepingu lõpetamise hoiatuse. Vara säilimise tagamiseks on hädavajlik elektroonilise valve olemasolu, mistõttu andis ajutine haldur nõusoleku arvete tasumiseks summas 187,72 eurot; Elion Ettevõtted AS-le on tasutud jooksvad arved, et tagada internetiühendus võlgniku kinnistul. Võlgnikule oli hädavajlik ajutise halduriga suhteline elektrooniliselt. Seega andis ajutine haldur nõusoleku teenuse eest tasumiseks summas 166,71 eurot; EMT-le on tasutud jooksvad arved, et tagada ühendus telefoni teel võlgnikule kuuluvate telefonide kasutamise teel juhatuse liikmele. Võlgniku majandustegevusega mitteseotud isikute arvete osas on esitanud võlgnik vastuarved. Ajutise halduri nõusolekul on antud endiste ettevõttega seotud numbrite ülevõtmiseks endistele töötajatele, millega seoses on vähendatud võlgniku jooksvat kohustust. Eelduslikult on võimalik teenus täielikult lõpetada pärast pankroti väljakuulutamist. EMT-le tasutud 239,41 eurot; CHB Kindlustusmaakler on kindlustusandja võlgniku varale. Kindlustuskaitse jätkamiseks võlgniku varale tasuti 837,19 eurot; OÜ Directo osutab võlgnikule äritarkvara rentimise teenust. Tarkvara töötab interneti põhiselt. Finantsandmete säilitamiseks ja tulevikus kasutamiseks on vajalik andmete kättesaamine ning jooksvate aruannete koostamine. Jooksvat kohustust täideti summas 118,80 eurot (seoses tootmise lõppemisega on raamatuipidamisprgrammi pakett vahetatud odavama kuutasuga teenuse vastu); IVC Arvutiteenused osutab võlgnikule info- ja andmetöötluse teenuseid (raamatupidamisprogrammi IVC Raamat rentimine). Jooksva teenuse kasutamise eest tasutud 132 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et tema poolt antud nõusolekud võlgnikule vara käsutamiseks on põhjendatud ja need on antud silmas pidades võlgniku ja võlausaldajate huve (eelkõige vara säilimise tagamine). Rahalised vahendid kohustuste täitmiseks saadi võlgnikule jooksvalt laekunud debitoorse võlgnevuse tasumisest ja toorkala realiseerimisest.

2-14-53354 2011.aasta lõpuks kujunes juba kahjumiks 217 075 eurot. 2012.a. oli oluliselt edukam ning kahjumit saadi ainult 39 362 eurot. Kuna eelmise perioodi kahjum oli kordi suurem, siis 2012.aasta lõpuks vähenes omakapital 22 723 euroni, kuid ületas siiski mitmekordselt osakapitali nimiväärtuses (lisa 17 – bilanss seisuga 21.12.2012). Oluline on märkida, et 2012.a. on võrreldes eelneva perioodiga oluliselt vähenenud debitoorsete nõuete osakaal vara koosseisus, samuti on vähenenud laenukohustused. 2013.aasta lõpuks on raamatupidamislikult kujunenud välja kasum 88 099,91 eurot (lisa 18 – bilanss seisuga 31.12.2013). Võlgniku selgituste kohaselt 2011.a. detsembris tasus osanik OÜ Arvente panka osakapitali suurendamiseks 215 000 eurot ja RF Grupp 45 376 eurot. Omakapitali muudatus jäi äriregistris teostamata, mistõttu 2012.a. otsustati muuta põhikirja muude reservide moodustamiseks. Seega ongi 2013.a. bilansis kajastatud muude reservide real 260 376 eurot, mis oli teostatud tegeliku maksena juba 2011.aastal. Kuna 2013.aastal omandas võlgniku kinnistu ja võttis pikaajalise laenukohustuse, siis vastavalt suurenesid bilansis põhivara maksumus ja eeskätt pikaajalised kohustused (lisa 18 – bilanss seisuga 31.12.2013). Oluliselt on 2013.aasta lõpuks suurenenud kohustused hankijatele, mis näitab asjaolu, et võlgnikul oli tekkinud likviidsete vahendite puudujääk, mis ei võimaldanud täita kõiki kohustusi. Analüüsides 2013.a. aasta kasumiaruannet kuude lõikes, nähtub, et võlgnikul suurenes igakuiselt kahjum majandustegevusest perioodil oktoober – detsember 2013.a. (lisa 19 – kasumiaruanne kuude lõikes 2013.a.). Perioodil jaanuar – juuni 2014 koostatud kuude lõikes kasumiaruande kohaselt jätkus igakuistelt kahjum majandustegevusest (lisa 20 – kasumiaruanne kuude lõikes 2014.a.). Lähtudes eelnevalt esitatud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul tekkisid esmased makseraskused 2013.a. lõpul ja süvenesid 2014.a. Seega maksejõuetuse tekkimise ajaks võiks lugeda detsember 2013, mis kujunes välja alaliseks maksejõuetuseks aprill-mai 2014.a. Maksejõuetuse põhjusena on võlgniku esindaja toonud välja alljärgnevad asjaolud: tooraine kallinemine, turgude vähenemine. Ajutine haldur möönab, et antud põhjused on aktsepteeritavad. Kindlasti on mõjutanud võlgniku turgude vähenemist Ukrainas tekkinud konflikt ja sellest tingituna kogu maailmas rakendatud sanktsioonid Venemaa suhtes. 2012.a. majandusaasta aruande kohaselt ei moodustanud nimetatud riigid küll võlgniku ekspordist olulist osa. Samas olid võlgnikule olulised lepingupartnerid Tšehhis, Slovakkias, Lätis ja Leedus. Võlgniku selgituste kohaselt omasid suurt osa Venemaa ja Ukraina turul Läti ja Leedu, kes seal jahtunud turu tõttu hakkasid oma toodangut eksportima mujale Euroopasse odavama hinnaga, kui võlgnikul oli võimalik oma toodangut turustada. Kuupõhiste kasumiaruannete kohaselt kallines tooraine 2013.a. sügisest, mistõttu kasumimarginaal võrreldes müügituluga praktiliselt puudus. Samuti selgitas võlgniku esindaja, et 2014.aastal lisandus nende toodangu oluliseks ekspordimaaks Jaapan, kellega koostöö pidi tulevikus kujunema pikaajaliseks. Kahjuks 2014. aastal Jaapani jaoks valmistatud toodang ei vastanud kvaliteedinõuetele ning selle asendamiseks tuli omavahendite arvelt teha uus partii väärtusega ca 60 000 eurot. See andis olulise löögi ettevõtte omavahendite ressursile, mistõttu võeti Swedbank’ilt lühiajalist laenu ca 39 000 eurot. Seoses toodangu mittevastavusega kvaliteedinõuetele sulges Eesti Veterinaar- ja Toiduamet tootmise ettekirjutise täitmiseks perioodil 23.04 – 5.05.2014.a. Kuivõrd likviidsed vahendid puudusid tooraine ostuks, siis seiskus tootmistegevus 25.03 – 4.05.2014 ja alates 29.05.2014 seiskus täielikult. Eeltoodust tulenevatel põhjustel tekkis võlgnikul 2014.a. kevadel likviidsete vahendite puudujääk, mis oli ka maksejõuetuse põhjuseks. 10(14)

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt menetluse käigus kogutud ja avaldatud tõenditega on piisaval määral kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud ja kohtule esitatud ajutise halduri aruande ning dokumentaalsete tõendite kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, Ajutise halduri poolt on seisuga 8.08.2014 tuvastatud, et VOKA KT OÜ-l on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 1 128 336,29 eurot. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel suureneb teadaolevate kohustuste summa vähemalt 538 293,72 euro ulatuses. Seega ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused vara väärtust ning välja on kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus. Võlgnikul puudub käesoleval ajal kasumlik tegevus ning tal ei ole ressursse, mille arvelt tootmistegevust jätkata. Võlgniku tootmistegevus peatati perioodil 25.03 – 4.05.2014 ja alates 29.05.2014 seiskus töö ettevõttes täielikult. Töötajatele on töötasud välja maksmata Seisuga 30.06.2014 oli võlgnikul töötajate ees väljamaksmata töötasu (osaliselt mai ja 100% juunikuu eest) summas (neto) 39 641,52 eurot. Kasutamata puhkusekompensatsiooni nõuded seisuga 30.06.2014 moodustasid 19 031,70 eurot. Kokku on võlgniku esitatud nimekirjas 86 töötajat, kellel oli lõpetamata tööleping. Ajutisele halduri aruande kohaselt on võlgnik lõpetanud töölepingud seisuga 23.07. 2014.a. Seoses töölepingute lõpetamisega suureneb kohustus töötajate ees nii saamata töötasu kui ka TL lõpetamisest tulenevate hüvitiste osas. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liige teinud juhtimisvigu, pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt. Kohus on seisukohal, et maksejõuetuse põhjused on eelkõige võlgniku tegevusest mitteolenevad: tooraine kallinemine ja turgude vähenemine ning rahvusvahelise ettevõtluskonkurentsi tugevnemine Euroopa turgudel. Kohus möönab, et ettevõtte tootis 2014.a. suure partii 12(14)

2-14-53354 ebakvaliteetset toodangut, mis omakorda mõjutas ettevõtte omavahendite ressurssi ja võimalikku uuele turule sisenemist negatiivselt, ettevõte võttis kahjumi likvideerimiseks küll täiendavaid kohustus lühiajalise laenu näol kuid majanduskliima jätkuv halvenemine 2014.a. kevadel ei võimaldanud ettevõttel kasumlikku tegevust taastada. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige ei ole teinud raskeid juhtimisvigu, ning võlgniku omapoolse pankrotiavalduse esitamine tuleb lugeda õigeaegseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Hetkel puudub vajadus küsida kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus määrab kooskõlastatult menetlusosalistega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15. september 2014.a algusega kell 15:00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, asukohaga Kooli 2A Jõhvi linn, saal nr 5. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Ajutine haldur, Tiia Kalaus, on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Voka KT OÜ pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS§ 35. pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara; haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; Tulenevalt PankrS§ 36 lg 1 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 13(14)