Välja mõista kostjalt SIA Ecorock hageja VKG Plokk OÜ kasuks 26 272 (kakskümmend kuus tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot 82 senti, millest põhivõlg on 24 342, 62 eurot ja viivis 1 930, 20 eurot.
Poolte menetluskulud jätta kostja SIA Ecorock kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.02.2012.a ostu-müügilepingu nr 19-12, mille alusel hageja müüs kostjale poorbetoonplokke. 2012.a novembris sattus kostja makseraskustesse ning hakkas kasvama võlg hageja ees.
2.28.02.2013.a seisuga oli kostja võlg hageja ees 24 141, 24 eurot ning pooled sõlmisid kokkuleppe, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu nimetatud summas ning kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel: - hiljemalt 31.03.2013.a 8 000 eurot; - hiljemalt 31.08.2013.a 8 070, 62 eurot ja - hiljemalt 28.02.2014.a 8. 070, 62 eurot. Poolte koostöö jätkus, kuid 2013.a märtsikuus teatas kostja, et hakkab tasuma võlgnevust lähtudes arvestusest 1 euro iga tellitava kuupmeetri eest. Sõlmitud kokkuleppe osaline täitmise ning jooksvate arvete tasumata jätise tõttu võlgnevus kasvas. 2013.a detsembrikuus poolte koostöö lõppes. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele võlg tasuda, kostja sellest keeldus, tasudes marginaalseid summasid oma metoodika järgi. Hagiavalduse esitamise seisuga so 31.03.2014.a on kostja põhivõlg hageja ees 24 342, 62 eurot, millele lisanduvad viivised 1 930, 20 eurot.
3.Hageja palub hagi rahuldada, välja mõista VKG Plokk OÜ kasuks põhivõlg 24 342, 62 eurot ja viivis 1 930, 20 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUSVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
5.Kostja selgitab, et hagejaga koostöö alguses sõlmisid pooled lepingu, mis sisaldas muuhulgas kokkulepet selles, et Läti Vabariigi territooriumil on üksnes 3 (kolm) VKG Plokk OÜ toodangu vahendajat (edasimüüjat). Tegelikkuses ei pidanud aga hageja kokkuleppe tingimustest kinni ja Lätis tegutseb 6-7 hageja toodangu müüjat. Poolte vahel oli kokkulepe ka hinnas, kuid ühele uutest edasimüüjatest oli määratud madalam hind sellest, mis oli kokku lepitud hageja ja kostja vahel. Kuna hageja varem kokku lepitud tingimustest kinni ei pidanud ning kasutas diskrimineerivat ja
lepingupartnereid ebavõrdselt kohtlevat hinnapoliitikat, saavutas hageja enda jaoks küll kasu, kuid põhjustas sellega kahju kostjale.
6.Kostja planeeris oma majanduslikku tegevust lähtudes hagejaga sõlmitud kokkulepetest, kuid hageja tegevuse tõttu ei suutnud müüa kaupa planeeritud koguses (mahus). Turule oli paisatud sama toodang kuid madalama hinnaga. Hageja lõpetas ühepoolselt koostöölepingu nr 19-12 09.02.2012.a, saates selle kohta e-maili. Osa kostja võlast hageja ees sisaldab ka kostjale tekitatud kahju. Hageja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe selle kohta, et kostja hakkab tasuma 1 euro 1 m3 ostetud toodangu eest, kattes sel viisil võla, mis kujunes välja hageja enda tegevuse tagajärjel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et -
09.02.2012.a sõlmisid VKG Plokk OÜ ja SIA Ecorock ostu-müügi lepingu nr 19-12, mille kohaselt VKG Plokk OÜ müüs ja Ecorock ostis poorgaasbetoonist seinaplokke kokku lepitud mahus ja hinnaga;
-
28.02.2013.a sõlmisid pooled lisa 09.02.2012.a sõlmitud ostu-müügilepingule, mille p 5 järgi tunnistas kostja võlgnevust hageja eest sumas 24 141, 24 eurot, mille ta tekitas lepingu 19-12 mittekohase täitmisega. P 6 tulenevalt garanteeris kostja võla tasuise osamaksetena.
9.Lepingu nr 19-12 p 9.3 on pooled kokku leppinud kohtualluvuses (TsMS § 104 lg 1 ja 2).
10.Kostja ei ole esitanud kohtule sisulisi vastuväiteid võla olemasolule ega ka selle suurusele. Kostja põhiline vastuväide on suunatud sellele, et hageja ebavõrdse hinnapoliitika tõttu ei suutnud kostja müüa hageja toodangut kavandatud mahus ning kandis seeläbi kahju. Väidetavalt oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub 1 euro 1 m3 ostetud toodangu eest.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses kehtiva tõendamiskoormise üldreegli kohaselt määrab pool ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjenduseks esitab ja millise tõendiga esitatud asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2) Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks lisaks lepingule 10-12 ja selle lisale esitanud kostja poolt tasumata jäänud arved ja kauba kättesaamist kinnitavad saatelehed (tl 26-63). Kostja väited suuliste hinnapoliitiliste jm kokkulepe olemasolu ning ebavõrdse kohtlemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata Kohus juhib tähelepanu ostu-müügi lepingu nr 19-12 p 1.7, mille kohaselt tühistab 09.02.2012.a sõlmitud leping kõiki varasemaid poolte vahelisi suulisi või kirjalikke
kokkuleppeid lepingu objekti kohta. Muuhulgas leppisid pooled 28.02.2013.a sõlmitud lepingu lisa p 5.6 kohaselt kokku selles, et müüjal (hagejal) on õigus ühepoolselt muuta kauba hinda.
11.Kostja ei vaidle sisuliselt vastu võla olemasolule, kuid väidab, et võlgnevus kujunes välja hageja tegevuse tulemusena. Kostja on võlga hageja ees tunnistanud 28.02.2013.a sõlmitud lepingu lisa p 5 ja 6. Kohus on seisukohal, et 28.02.2013.a poolte vahel sõlmitud lisa ostu-müügilepingule, mille p 5 tunnistab kostja võlgnevust hageja ees summas 24 241, 24 eurot ja p 6 kohaselt garanteerib selle tasumise osade kaupa kokkulepitud tähtaegadel on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku deklaratiivses võlatunnistuses, mille eesmärk oli kinnitada olemasolevat kohustust, seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnistatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lepingujärgseid kohustusi hageja ees kostja täitnud ei ole.
12.Vastavalt VÕS § 8 lg 2, on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja esitatud tõenditest tulenevalt on kostjal tasumata hageja esitatud arvete alusel kokku 24 342, 62 eurot. Võlasuhtest tuleneva kohuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlasuhtepoolelt kohustuse täitmist (§ 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (§ 101 lg 1 p 6). Lepingu p 6.2 tulenevalt on kauba eest tasumisega viivitamise korral müüjal õigus nõuda viivist 0,05% tasumata jäänud kauba maksumusest päevas. Viivise rakendumise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Hageja viivise arvestus on esitatud tl 6. Hageja on arvestanud viivist seisuga 31.03.2014.a 1 930, 20 eurot.
13.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud täies ulatuses ning kohus rahuldab hagi, mõistab SIA Ecorock välja VKG Plokk OÜ kasuks kokku 26 272, 82 eurot (millest 24 342, 62 eurot on põhinõue ja 1 930, 20 eurot viivis)
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja SIA Ecorock kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.