Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
13.august 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-12778
Tsiviilasi
T. F. B. hagiavaldus L. R. põhivõlgnevuse 1608,85 euro, viivise 155,96 euro, intressi xxx,03 ja kahju hüvitise 131,16 euro nõudes 2000 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. F. B. (endine ärinimi T. F. ) – registrikood xxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: A. L.
xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx e-post: Kostja: L. Rxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx E-post:
Kirjalik menetlus
Ametlikud
Teadaanded avaldamise teel.
2 (4)
hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida , et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust, summas 175 eurot ning õigusabikuludest summas 270 eurot (käibemaksuta). Riigilõivude tasumist, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses, tõendavad maksekorraldused (tl.1 (pöördel); 28). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, samuti asjaolu, et tegemist on tüüpilise hagiga, milliseid hageja esindaja esitab kohtutesse massiliselt, peab kohus põhjendatud kuluks õigusabile 125 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 300 (175+125) eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu- 300 eurot, on kostjal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 0,074 % päevas
3 (4)
tasumata summalt (0,22 eurot päevas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale tema registrisse kantud aadressile kätte toimetada ning kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb L. R. toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.