Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohus rahuldas 16.12.2013 otsusega Swedbank Liising AS-i hagi XXXvastu võla nõudes ja jättis menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.05.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, jättes menetluskulude jaotuse maakohtus muutmata ning apellatsioonastme menetluskulud kostja II kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 12.06.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 14.01.2014 avalduse menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palub kohtul käesolevas menetluses hageja kasuks kostjalt II välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu summas 1 118,45 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Toimikus on maksekorraldus (kd I, lk 59), mille kohaselt tasus hageja 02.02.2012 riigilõivu 1 118,45 eurot. Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale II ning kostja II esitas 03.07.2014 oma seisukoha. Kostja II leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt II hageja kasuks välja hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv mitte suuremas ulatuses kui 600 eurot. Arvestades hagihinda oli hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv ebaproportsionaalselt suur. See ei vasta kostja II majanduslikule võimekusele. Kehtiva seaduse järgi tuleks sama hinnaga hagi esitamiselt tasuda üksnes 600 eurot riigilõivu. Kostja II palub kohtul tunnistada hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 vastuolus olevaks põhiseadusega osas, milles see kohustab hagihinnalt 10 738,91 eurot tasuma riigilõivu 1118,45 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagi esitati 14.02.2012. Kohtuotsuse kohaselt oli hagihind 10 738,91 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli 14.02.2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 1 118,45 eurot riigilõivu. Kostja II seab kahtluse alla 14.02.2012 RLS § 57 lg 1 kooskõla põhiseadusega. Kohus leiab, et kuivõrd kohustus tasuda riigilõivu summas 1 118,45 eurot tulenes RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 koostoimest, ei saa nimetatud normide vastavust põhiseadusele hinnata teineteisest lahutatuna. Vastavalt põhiseaduse § 15 teisele lausele ja § 152 esimesele lausele võib kohus kontrollida kohaldatava õiguse vastavust põhiseadusele omal algatusel. Sel alusel ei piirdu kohus üksnes kostja II poolt taotletud RLS § 57 lg 1 kontrollimisega, vaid kontrollib järgnevalt, kas 14.02.2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 on kooskõlas põhiseadusega, osas, milles need koostoimes nägid ette kohustuse tasuda hagi esitamiselt riigilõivu 1 118,45 eurot, kui tsiviilasja hind jäi vahemikku 9 586,74 eurot kuni 11 184,53 eurot. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 alusel säte, mille põhiseaduspärasust kohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohus on selgitanud, et asjassepuutuv on säte, mille põhiseadusega vastuolu eeldades peab kohus tegema teistsuguse otsustuse kui selle sätte põhiseaduspärasuse korral (3-4-1-5-02, p 15). Samuti on Riigikohus lahendis 3-2-1-115-13 (p 22) avaldanud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Seega oleneb 14.02.2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1

põhiseaduspärasusest, millises ulatuses saab kohus kostjalt II välja mõista hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu. Kui nimetatud sätted olid kooskõlas põhiseadusega, kuulub sätete alusel tasutud riigilõiv väljamõistmisele täies ulatuses. Kui sätted põhiseadusega kooskõlas ei olnud, peab kohus vastavalt Riigikohtu seisukohtadele (3-2-1-27-13, p 29) määrama ise põhiseaduspärase lõivumäära, kostjat II saab kohustada riigilõivu hagejale hüvitama üksnes põhiseaduspärases ulatuses. Järelikult on 14.02.2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 asjassepuutuvad, sest nende põhiseaduspärasusest oleneb otsustus hagejale hüvitamisele kuuluva menetluskulu osas. Kohustus tasuda hagiavalduse esitamiselt riigilõivu riivab hageja põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on asunud seisukohale, et riigilõivu tasumise kohustus riivab ka kostja põhiseaduse § 14 ja § 15 tulenevat põhiõigust sellele, et tema õigusi puudutav vaidlus saaks kohtus ausas menetluses õiglase lahenduse (3-4-1-38-13, p 26, 27). Ülemäärase riigilõivu väljamõistmine kostjalt riivab tema põhiseaduse § 32 tulenevat põhiõigust omandile. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus on leidnud, et tsiviilkohtumenetluses on riigilõivu esmaseks eesmärgiks tagada, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt. Lisaks sellele on riigilõivu eesmärk ka põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamise vältimine ehk menetlusökonoomia (3-4-1-38-13, p 30). Kohus leiab, et võttes arvesse riigilõivu eesmärke, ei olnud hagilt hinnaga vahemikus 9 586,74 eurot kuni 11 184,53 eurot tasumisele kuulunud riigilõiv 1 118,45 eurot nende eesmärkide suhtes selgelt ja ilmselt ebaproportsionaalne. Riigikohtu praktikas on peetud põhiseaduspäraseks 1. juunist 2011 kuni 30. juunini 2011 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 17 575,70 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 1 757,57 eurot (3-4-1-61-13); samuti kuni 31.12.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 35 000 krooni so 2 236,91 eurot (3-4-1-17-13); samuti kuni 31.12.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja 19 ning lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 200 000 krooni kuni 225 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 22 500 krooni so 1 438,01 eurot (3-4-1-35-13). Kõik nimetatud lõivud on suuremad kui antud hagi esitamiselt tasumisele kuulunud 1 118,45 eurot. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hinnata käesoleval juhul asjassepuutuvat riigilõivumäära kujunenud kohtupraktikast erinevalt. Ainuüksi asjaolu, et pärast hagiavalduse esitamist otsustas seadusandja riigilõivumäärasid vähendada, ei tähenda, et varasemalt kehtinud määr oli selgelt ülemäärane riigilõivu legitiimsete eesmärkide täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 14.02.2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 on kooskõlas põhiseadusega osas, milles need koostoimes nägid ette kohustuse tasuda hagi esitamiselt riigilõivu 1 118,45 eurot, kui tsiviilasja hind jäi vahemikku 9 586,74 eurot kuni 11 184,53 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Riigilõivu tasumine on tõendatud ning riigilõivu on tasutud õigesti vastavalt kehtinud ja põhiseaduspärastele normidele. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 1 118,45 eurot. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.