Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
04.august 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-32694
Tsiviilasi
S. A. T. hagi D. T. (endise ärinimega B. M. B. O. ) vastu põhivõlgnevuse 660 eurot, leppetrahvi 66 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1335,84 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. A. T. – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: M. V. – e-post Kostja: D. T. (endise ärinimega B. M. B. O. ) – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: M. M. - elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx;
esindajad
Kirjalik menetlus
2 (4)
tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale M. M. 08.04.2014.a., need on vastu võtnud kostja seadusliku esindaja elukohas tema ema A. M. .59). Vastavalt TsMS §-dele 318 lg 2 ning 322 lg 1 ja 2 loetakse menetlusdokumendid sellega saaja esindajale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud hagiavalduses (tl.43-46) ning 24.10.2013.a. esitatud menetluskulude nimekirjas (tl.53-55) kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 150 eurot ja õigusabikulude, summas 284,28 eurot väljamõistmist. Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka D. T. poolt hüvitatavad S. A. T. menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p.1 järgi kohtuvälised kulud. Hageja on tasunud riigilõivuna 150 eurot, sealhulgas 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl.2, 36). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas asjas ei ole hagejat kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Kõik hageja poolt esitatud menetlusdokumendid on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt. Hageja on 3 (4)
esitanud koos menetluskulude nimekirjaga kohtule A. T. G. S. arve 4.10.2013.a. juriidilise teenuse eest 236,90 euro tasumiseks (tl.45) ning lisa arvele, millest nähtub, et arve on esitatud Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr.2-13-32694 materjalidega tutvumise, õigusliku analüüsi ja hagiavalduse koostamise eest (tl.46), kuid kuna kohtumenetluses ei ole lepinguline esindaja osalenud, siis ei ole võimalik nimetatud kulusid lugeda menetlusosalise esindajakuludeks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv – 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.