Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

2-13-25496 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Koduliising esitas 23.05.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxx Kxxxxxxxxxx laenu põhivõla ja kõrvalnõuete, kokku 336,39 euro saamiseks. Kohus tegi 28.06.2013. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 15.11.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.11.2013. a esitas OÜ Koduliising oma nõude Tartu Maakohtule hagiavalduse vormis. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista 258,02 eurot, millest 205,89 eurot moodustab laenu põhiosa, 12,87 eurot tasumata intress ja 39,26 eurot 26.11.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus võttis hagi 02.12.2013. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostja teadaoleval elukoha aadressidel temale kätte toimetada. Kohus otsustas 22.04.2014. a määrusega toimetada kostjale hagi ja kirjaliku vastuse määruse kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 22.04.2014. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 08.05.2014. a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning hageja taotlusel on võimalik hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 19.12.2012. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjatele laenu 205,89 eurot Hansapost OÜ tellimuse finantseerimiseks. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise

2-13-25496 kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud intressimääras, mis on 25 % aastas ehk 0,068 % päevas. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 60 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 15 eurot, kokku menetluses tasutud riigilõivu 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.