Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25. juuli 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-13-1963
Tsiviilasi
A. S. S. E. T. põhivõlgnevuse 203,87 eurot ja viivise 203,82 eurot nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. S. S. xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: U. F. J. , registrikood xxxxxxxx, asukoht A. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-post: Kostja: E. T. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
võetud kohustuse täitnud ja esitanud kostjale ajavahemikus 30.04.2009 kuni 31.08.2009 igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest tasumiseks. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata 203,87 euro ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Starmani Teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest, kokku summas 548,22 eurot. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 203,82 eurot. Kostja vastuväited hagile ja poolte menetluses esitatud seisukohad Kostja oma vastuses hagile (tl. 47-48) ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja kinnitab, et ei ole kunagi elanud aadressil xxxxxxx-x xxxxxxxx korteris elas üürnikuna A. B. . Viimane soovis sõlmida hagejaga lepingut zoomboxi kasutamiseks, kuid kuna tal puudus isikuttõendav dokument, nõustus kostja sõlmima teenuse saamiseks hagejaga lepingu enda nimel. Arved on saadetud aadressile xxxxxxx-x, A.B. lubas teenuse saajana hüvitada kulud. Kostja on seisukohal, et kuna ta pole teenust tarbinud, siis tal puuduvad kohustused hageja ees. Hageja oma kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta (tl.50) leiab, et kuna hageja on lepingu sõlminud kostjaga, kes seda ka tunnistab, siis ei saa hageja esitada nõuet väidetava teenuse kasutaja vastu. Lepingu allkirjastamisel nõustus kostja lepingu tingimustega. Üldtingimuste punkti 5.2.2 kohaselt oli kostja kohustatud informeerima hagejat asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimuste nõuetekohast täitmist. Kostja ei teinud seda lepingu allkirjastamisel ning ei ole kordagi uurinud, kas teenuse eest tasutakse. Kostja poolt oma tuttava usaldamine ei vabasta teda lepingu täitmise kohustusest. Kostjal on võimalus esitada oma tuttava vastu regressinõue. Kui kohus määras tsiviilasja läbivaatamise kirjalikus menetluses, esitas kostja uue vastuväite hagile (tl.61), märkides, et ei ole nõus arveid tasuma, kuna teda ei ole kuue aasta jooksul tasumata arvetest teavitatud. Vastasel juhul oleks ta koheselt võtnud tarvitusele abinõud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, sest käesoleva hagi hind – 407,69 eurot - ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Kirjaliku menetluse määramisel on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja on omapoolsed täiendavad seisukohad esitanud 04.06.2014.a.(tl. 61), hageja ei ole kirjalikus menetluses uusi avaldusi ega taotlusi esitanud. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad
tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. VÕS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et kostja poolt menetluses esitatud vastuväidet, mille kohaselt ta ei ole kuue aasta jooksul olnud teadlik, et tema poolt sõlmitud lepingu alusel tekkinud kohustused on täitmata, tuleb käsitleda kui aegumise vastuväidet. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingus nr L-479739 (tl. 19) kokku lepitud liitumis- ja teenuste osutamisest tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Osundatud paragrahvi 4.lõikes sätestatud kümneaastast aegumistähtaega rakendatakse juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega. Käesolevas asjas olid hageja poolt kostjaga sõlmitud lepingus märgitud aadressile esitatud alljärgnevad arved
lõike 3 teisest lausest, mis sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada, so 31.12.2009, siis oleksid hageja nõuded aegunud 31.12.2012. Kuid Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendi 3-2-1-95-08 punktis 11 asunud seisukohale, et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, kui nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas vaidluses TsMS § 147 lõikest 3 tulenev aegumise algus kalendriaasta lõpus. Hageja esitanud kostjale seitse erinevat arvet, millistes on konkreetselt fikseeritud kuupäev (maksetähtaeg), mil hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Seega on võimalik kontrollida ja kohaldada aegumist kuupäevalise täpsusega. Viimase arve maksetähtaeg oli 31.08.2009, olid kõik hageja nõuded hiljemalt 01.09.2012 aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 15.01.2013.a. Kostja tuginemine aegumisele ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna hageja on viivitanud oma õiguste maksmapanekuga pikka aega. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja on kaotanud aegumise tõttu õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.