2-13-47133/14 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-47133 käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. Käesolev määrus ei ole resolutsiooni p 4 osas edasikaevatav. Menetluse käik Starman AS esitas 09.10.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 192,83 euro saamiseks. 29.10.2013.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 01.04.2014.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule. 03.04.2014.a kohtumäärusega jättis Tartu Maakohus hagiavalduse käiguta. AS Starman esitas 17.04.2014.a kohtule hagiavalduse Kxxxxxxxx Pxxx vastu põhivõlgnevuse summas 96,44 eurot ja viivise summas 96,39 eurot nõudes, kokku summas 192,83 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagis märgitud aadressile ei õnnestunud kostjale hagiavaldust kätte toimetada, kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Maksekäsu kiirmenetluses püüti kostjale edastada avaldust erinevatel teadaolevatel aadressidel, kuid see ei õnnestunud. Hageja taotluse alusel tegi kohus 21.05.2014.a määruse, millega toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja hagiavalduse kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hageja ja kostja on sõlminud omavahel liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-533483 (t. lk. 14), millega osutati kostjale ZUUMtv teenust aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled sõlmisid 16.02.2010.a kaks seadme kasutamise lepingut nr-ga L-533483, millega kostjale anti kasutamiseks vajaminevad seadmed. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 96,44 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad ning mittetagastamisel lepingu p 12.4 alusel hüvitama selle maksumuse. Punkti 9.11 alusel on kostja kohustatud hüvitama tasumata arvete sissenõudmise kulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on teenuste kasutamise eeskirjade punktis 10.1 kokku leppinud viivise määras 0,2% tasumata summalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest (alates viimase arve maksekuupäevast kuni maksekäsu avalduse esitamiseni) kokku 218,73 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viiviste tasumist kostjalt summas 96,39 eurot. Kohus leiab, et selline taotlus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus KxxxxxxxxxPxxxxxxxAS Starman kasuks välja 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja 83 senti, millest 96,44 eurot on põhivõlg ja 96,39 eurot viivis. Hageja on hagiavalduses taotlenud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel menetlusdokumentide kätte toimetamist avalikult ning ka käesolev lahend tuleb toimetada menetlusosalisele kätte avalikult. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 60 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse.