2-13-24606
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
23. juuli 2014 xxxxx
Tsiviilasja number
2-13-24606
Tsiviilasi
P. T. O. V. S. I. A. 12500 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Jätta P. T. O. V. S. I. A. ) vastu 12500 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata. Jätta menetluskulud, v.a tõlkekulud, P. T. O. . Jätta tõlkekulud Eesti Vabariigi kanda. Kätte toimetada määrus pooltele.
Edasikaebamise kord
2-13-24606 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja kohtu põhjendus 21.05.2013 esitas P. T. O. Maakohtu xxxxx kohtumajale hagiavalduse V. S. I. A. 12500 euro väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 03.07.2014 määrusega võeti menetlusse P. T. O. V. S. I. A. 12500 euro väljamõistmiseks. Hageja poolt esitatud äriregistri väljavõttest kostja kohta 25.05.2014 (tl 145-149, 150-154) nähtus, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtu poolt 18.02.2014 ning tema pankrotihalduriks on nimetatud O. P. -. Elumärgitud asjaolusid on kinnitanud ka haldur O. P. - (tl 159). Viimane lisas, et tal ei ole teada, kas xxxxx-xxxxxxx-l on nõue V. S. I. A. , sest kostja juhatuse liige ei ole talle raamatupidamisdokumente üle andnud, hagejal on õigus esitada talle oma võlanõudeid kuni võlausaldajate nõuete plaani koostamise päevani, vastasel juhul kaotab P. T. O. esitada võlanõudeid kostja vastu. 15.07.2014 saatis kohus V. S. I. A. O. P. - kirja xxxxx-xxxxxxx-le ja andis talle aega 3 päeva kirjaliku seisukoha esitamiseks edasise menetluse jätkamise kohta. Hageja leiab, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kuna kostja V. S. I. A. on Läti Vabariigis välja kuulutatud pankrot, tuleb otsustada antud asjas kohtumenetluse jätkamise võimalikkuse üle. Kohtumenetlus antud hagiasjas on toimunud Tartu Maakohtu xxxxx kohtumajas, kuid kostja pankrot on välja kuulutatud Läti Vabariigi kohtu poolt. Seega tuleb kõigepealt määrata, millise riigi pankrotiseadust tuleb kohaldada, et otsustada kohtumenetluse jätkamise võimalikkuse üle pärast kostja pankroti väljakuulutamist. Kuna Eesti ja Läti on Euroopa Liidu liikmesriigid, on võimalik kohalduva õiguse määramisel lähtuda Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määrusest nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta. Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 artikkel 4 lõige 1 sätestab, et kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud. Samas aga sätestab Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 artikkel 15, et maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on. Järelikult tuleb Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 artikkel 15 kohaldamiseks kõigepealt välja selgitada, kas tegemist on kohtuasjaga, mis puudutab pankrotivõlgniku varasid ja õigusi, mille suhtes tal pole käsutamisõigust. Antud juhul on esitatud hagi pankrotivõlgniku vastu temalt võla (raha) väljamõistmiseks. Seega tuleb kõigepealt välja selgitada, kas rahalist nõuet on võimalik esitada ka pankrotimenetluses. Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 artikkel 4 lõige 2 punkti h järgi määratakse menetluse algatanud riigi seadusega kindlaks nõuete esitamise, kontrollimise ja kinnitamise eeskirjad. Kostja suhtes pankrotimenetluse algatanud riigi Läti pankrotiseaduse (Maksātnespējas likums) § 7 lg 1 sätestab, et tagatud võlausaldaja on võlausaldaja, kelle nõue on tagatud kommertspandi, hüpoteegi või laeva kinnistusraamatusse kantud hüpoteegiga. Sama seaduse § 8 sätestab, et
2-13-24606 tagamata võlausaldaja on võlausaldaja, kelle nõue pole tagatud paragrahvis 7 lõikes 1 nimetatud tagatistega. Seega pole Läti pankrotiseaduses reguleeritud, milliseid nõudeid võib võlausaldaja pankrotimenetluses esitada. Kuna pankrotiõiguse üheks põhimõtteks on varaliste nõuete esitamine pankrotimenetluses, siis on ka Läti õiguse järgi võimalik pankrotimenetluses esitada võlgniku vastu varalisi nõudeid. Seega tuleb kohaldada antud asja lahendamiseks Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 artiklit 15. Kuna kostja kui pankrotivõlgniku suhtes on pooleli varalise nõudega kohtuasi Eesti Vabariigis, tuleb kohaldada kostja suhtes välja kuulutatud pankroti mõju hindamiseks pooleliolevale kohtuasjale Euroopa Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 artikli 15 järgi Eesti Vabariigi õigust. TsMS § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna kostja suhtes on Riia kohtu 13.02.2014 lahendiga välja kuulutatud pankrot ning enne kostja suhtes pankroti väljakuulutamist alanud hagimenetluses (P. T. O. V. S. I. A. 12500 euro väljamõistmiseks) pole veel otsust tehtud, siis tuleb esitatud hagi jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 järgi. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Antud asjas on riik kandnud tõlkekulusid seoses hagiavalduse ja selle lisade tõlkimisega vene keelde. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata kostjast tuleneva asjaolu, s.o kostja pankroti väljakuulutamise tõttu, oleks tõlkekulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus kõik asjas tekkinud tõlkekulud TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tal on õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb tal esitada kohtule vastavasisuline avaldus, milles on vaja märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb riigilõiv tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.