lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-15806/15

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 18.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-15806/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-15806

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2014, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

J. J. hagi Eesti Vabariigi (Ida Viru Maavanema kaudu) vastu viivise vähendamise nõudes

Hagihind

255, 10 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

J. J. (IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja:

Eesti Vabariik Maavanema kaudu)

(Ida

Viru

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada J. J. hagi Eesti Vabariigi (Ida Viru Maavanema kaudu) vastu viivise vähendamise nõudes.
2.Vähendada seisuga 17.02.2014 sisse nõutavaks muutunud viivise summat 206, 24 eurolt kuni põhinõude suuruseni, so. 44 (neljakümne nelja) euro ja 42 sendini.
3.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud maa erastamise leping. Hageja korteriomandile on seatud reaalkoormatis kostja kasuks. Kostja on saatnud hagejale saldoteate, mille kohaselt on hageja võlgnevus kostja ees 255, 10 eurot. Hageja ei pööranud saadetud meeldetuletustele tähelepanu, sest need tulid Viljandist ja hagejal ei ole Viljandiga mitte mingit seost. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest 44, 42 eurot, intressist 4, 44 eurot ja seisuga 17.02.2014 viivisest 206, 24 eurot. Rahalise kohustuse täitmise on hageja kogemata unustanud. Võlgnevus jäi tasumata seoses töö kaotusega ja raske materiaalse olukorraga. Hageja otsib tööd ning kolmas isik (ema) on nõus hageja eest võlgnevuse tasuma. Hageja palub viivist vähendada põhinõude summani (44, 42 eurot).

II KOSTJA VASTUS

2.Kostja vastuse kohaselt on hageja korteriomand, asukohaga xxx, koormatud avalikõigusliku reaalkoormatisega Eesti Vabariigi kasuks väärtusega 44, 42 eurot. Reaalkoormatise eest peab korteriomanik tasuma intressi 10% igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1% iga viivitatud päeva eest. Hageja on hagis tunnistanud, et on unustanud võla tasumise kohustuse täitmise. Selline väide ei ole tõsiseltvõetav, sest kostja on regulaarselt, vähemalt kord aastas, saatnud hagejale meeldetuletusi. Maavalitsuste raamatupidamised tsentraliseeriti ning kõikide maavalitsuste raamatupidamisega tegeleb Viljandi Maavalitsuse raamatupidamise ja personaliarvestuse osakond.
3.Hageja ei ole reageerinud korduvalt esitatud meeldetuletustele. Maavalitsusel puudub seadusest tulenev alus viiviste vähendamiseks ning seda saab teha vaid kohus võlaõigusseaduse §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 kohaselt. Hageja on ise oma lohakuse ja tegevusetusega põhjustanud olukorra, et viivised on mitmekordselt ületanud põhinõude suuruse. Kostjal on olnud üle kümne aasta aega võla tasumiseks ning ta on olnud teadlik aastaintressi ja viivise protsendi suurusest. Kostja nõustub viiviste vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks ning võimalikuks, kuid ise kostja viiviseid vähendada ei saa, sest selleks puudub kostjal seaduslik alus ja pädevus. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja on ise oma lohakuse ja tegevusetusega põhjustanud tekkinud olukorra ja kohtusse pöördumise vajaduse st. menetluskulude tekkimise.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

4.Arvestades hagi hinda 255, 10 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Hageja taotleb viivise vähendamist põhisummani ja leiab, et viivist tuleks vähendada põhjusel, et see on põhjendamatult liiga suur. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
5.Hageja korteriomandile on seatud reaalkoormatis kostja kasuks (tl. 18) ja viivise määraks on 0,1 % iga viivitatud päeva eest (tl. 34). Hageja viivise määrale vastu vaielnud ei ole. Toimiku materjalide kohaselt on hageja põhivõlgnevuseks 44, 42 eurot, intressiks 4, 44 eurot ja seisuga 17.02.2014 on sisse nõutavaks muutunud viiviseks 206, 24 eurot (tl. 3, 5).

Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet. (RKTKo 3-2-1-162-12 p 20).

6.Asja materjalidest tuleneb, et viivise summaks on 206, 24 eurot ja see ületab põhivõlgnevust (44, 42 eurot) pea viiekordselt, mis iseenesest juba viitab viivise ebamõistlikule suurusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Kostja väiteid ja tõendeid põhivõlast suurema kahju olemasolu kohta esitanud ei ole. Kostja on oma vastuses sisuliselt nõustunud viivise vähendamisega põhivõlgnevuse summani (tl. 32). Samuti arvestades hageja väitega, et ta on töötu ja tema majanduslik olukord on raske, leiab kohus, et viivist tuleb vähendada põhinõudeni, so. 44, 42 euroni. See, et hageja ei pööranud saadetud meeldetuletustele tähelepanu, ei ole õigustuseks jätta rahaline kohustus täitmata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väide kohustuse täitmise unustamise kohta ei ole tõsiseltvõetav. Viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et võlgnik on ise nõustunud suure viivisemääraga, ka juhul, kui viivisemäär ei ole suurem põhivõlast, kuid on objektiivselt äärmiselt suur summa. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Arvestades võlgnevuse väikest summat (põhivõlg 44, 42 eurot, intress 4, 44 eurot) ja seda, et hageja on viivitanud sellise väikese kohustuse täitmisega üle kümne aasta, oleks kostjalt menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane. Kohtusse pöördumine on tingitud hageja enda tegevusetusest pika aja jooksul ning teine pool, sh. riik ei pea kandma sellise käitumise tagajärjel tekkinud menetluskulusid. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja