Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
15. juuli 2014.a., Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-54096
Tsiviilasi
A. S. M. C. A. O. võlgnevuse 191,73 eurot, intresside 43,14 eurot, viivise 191,73 eurot, meeldetuletuste tasude 25,56 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. S. M. C. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: Lepinguline esindaja: I. N. -post Kostja: A. O. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; epost:
esindajad
Kirjalik menetlus
Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 30.12.2008 laenutaotluse 3000 krooni so 191,73 euro saamiseks. Hageja rahuldas laenutaotluse ja sõlmis 30.12.2008 kostjaga laenulepingu nr 16086 laenusummaga 3000 krooni so 191,73 eurot. Kostja oli hagi esitamise ajaks jätnud laenusumma 191,73 eurot tähtaegselt täies ulatuses tagastamata ning intressid 43,14 eurot, viivise 191,73 eurot ja meeldetuletuste tasud 25,56 eurot tasumata. Poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenusumma 191,73 eurot 30 päevaks. Lepingu p 4.1.2.3 kohaselt on laenu puhul, summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot intress 60% laenusummast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka. Laenusumma tähtaegsel tagasimaksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3675 krooni ehk 234,87 eurot, seega intresside ning muude kulude kogusumma 30- päevaseks perioodiks on 675 krooni ehk 43,14 eurot. Kostja ei ole hagejale nõutavat intressi tasunud. Lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu tagastamise kohta laenutaotluses märgitud posti- ja e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja laenusaaja aadressi muutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Pooled on kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu 200 krooni ehk 12,78 eurot. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust - 04.02.2009 ja 23.02.2009. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 400 krooni ehk 25,56 eurot. Lepingu punktis 9.1 leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenusummalt viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus laenusumma tagastada 29.01.2009.a. Hagi esitamise seisuga 11.03.2013 oli kostja viivisevõlgnevus 33750 krooni ehk 2157,01 eurot. Hageja on viivise nõuet vähendanud 191,73 euroni. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ega võlgnevust likvideerinud või vähendanud, taotleb hageja kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 11.03.2013 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras, 0,75% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte rohkem kui 191,73 eurot.
2 (6)
Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile (tl 35) ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, olles seisukohal, et nõuded on aegunud. Laenuleping nr 16086 on sõlmitud 31.12.2008 tagastamise tähtajaga 29.01.2009. Tegemist on tehingust tuleneva nõudega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi, mis aegub kolme aastaga. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algas aegumistähtaeg 29.01.2009, seega aegus nõue 29.01.2012. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.12.2012, so pärast nõude aegumist. Lisaks aegumise vastuväitele on kostja esile toonud, et sõlmis laenulepingu erakorralisest vajadusest tulenevalt ning kogenematusest, mistõttu on tehing TsÜS 86 lg 1 ja 2 alusel tühine. Hageja tutvus kostja majandusliku olukorraga pangakonto väljavõtte alusel ning seega oli tal selgus kostjal erakorralise vajaduse esinemisest. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal 20-aastane, seega ilmselt kogenematu võtma lepingu alusel tekkivaid keerukaid ja mahukaid kohustusi ning ei olnud hagejaga võrdne turuosaline. Hageja ei käitu kostja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja seisukoht kostja vastuväidete suhtes Hageja on väljendanud oma seisukohta kostja vastuväidete suhtes kirjalikus arvamuses (tl.4041), leides, et nõue ei ole aegunud. Laenulepingu alusel oleks kostja pidanud tasuma laenu 29.01.2009, kuid A. S. M. C. osakonnal õnnestus kostjaga 01.12.2009 ühendust saada ja leida kohtuväline kompromiss. Selle alusel oli koostatud kostjale arve laenulepingust tulenevate maksete tagastamise kohta, mis oli saadetud e-maili aadressidele ja ning mille alusel oli kostja kohustatud tasuma võlgnevus 20.12.2009. Vastavalt laenulepingule oli laenusaaja kohustatud teatama toimunud muudatustest tema kontaktandmetes, seega hageja eeldas hea usu printsiibist tulenevalt, et kostja on temale e-maili teel saadetud arve kätte saanud. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja ei ole nõus kostja vastuväitega laenulepingu tühisuse kohta, kuna kostja on laenulepingut sõlmides kinnitanud, et ei sõlmi lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust tulenevalt (lepingu p 2.10). Hageja kontrollis kostja tausta maksehäirete registris, millest nähtus, et laenutaotluse esitamise kuupäeval puudusid kostjal võlgnevused teiste krediidiasutuste ees (tl. 44). Kostja makseraskused ei nähtunud ka tema poolt laenutaotluse ajal esitatud kolme kuu pangakonto väljavõttest. Seega ei ole hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kui laenutaotleja märgib laenutaotluses, et tema neto sissetulek on piisav vastamaks laenu saamise tingimuste kriteeriumile ning ta on suuteline oma laenu õigeaegselt tasuma, siis hageja ei pea iga kord selles kahtlema. Peale hageja poolt kostjale arve esitamist katkestas kostja igasuguse suhtlemise – ta ei vastanud e-kirjadele ning tema telefon oli välja lülitatud. Laenutaotluse esitamisel esitas kostja tahtlikult elukoha aadressi, mis ei ole olnud tema elukohaks. Seega võib eeldada, et kostjal oli otsene tahtlus jätta laen tagastamata. Väide, et kostja oli noor ja ilmselt kogenematu, ei saa vabandada võetud kohustuse mittetäitmist, kuna hageja ei ole nõudnud, et kostja võtaks laenu, vaid kostja soovis võtta endale kohustuse oma vabast tahtest. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud vaid kostja on tekitanud kahju hagejale, sest hageja on toiminud kostjale laenu andes heas usus.
3 (6)
Kohtu põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna pooled hageja hagiavalduses (tl. 18) ja kostja kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele (tl. 35 pöördel) on andnud selleks nõusoleku. Kirjaliku menetluse määramisel (tl.49) on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks, kuid pooled ei ole täiendavaid seisukohti esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja taotlenud nõudele aegumise kohaldamist (tl 35). Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Kiirlaenulepingus nr 16086 (tl. 26-30) kokku lepitud laenu tagastamise nõue on tehingust tulenev nõue. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Osundatud paragrahvi 4.lõikes sätestatud kümneaastast aegumistähtaega rakendatakse juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt maksekorraldusele nr.521 (tl.36) oli laenulepingu nr. 16086 alusel hageja poolt kostjale 30.12.2008 väljastatud laenu, summas 3000 krooni ja intresside, summas 675 krooni tasumise tähtaeg 29.01.2009. Seega algas nõude aegumistähtaeg 30. jaanuaril 2009.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites nr 3-2-1-15-09 ja 3-2-1-79-09 asunud seisukohale, et kui hageja toetub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümne aastasele aegumistähtajale, peab ta esile tooma asjaolud, mis võimaldavad kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Tahtlus ei seisne kohustuse täitmata jätmises, vaid on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja on asunud seisukohale, et kostja on laenu tagastamisest kõrvale hoidunud tahtlikult, sest hagejal ei olnud võimalik kostjaga telefoni teel ühendust saada, samuti ei vastanud kostja e-kirjadele (tl. 41). Hageja poolt esitatud meeldetuletuste saatmise kokkuvõttest (tl. 25) nähtub, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletused 04.02.2009 ja 23.02.2009 e-posti aadressile ja/või telefonile nr +37256771212. Tõendatud ei ole asjaolu, et kostja ei saanud tema poolt laenutaotluse esitamisel avaldatud eposti aadressil meeldetuletusi kätte või esinesid takistused kostjaga ühenduse saamisel telefoni teel. Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud laenulepingust tulenevat kohustust teavitada hagejat oma kontaktandmete muutmisest. Laenutaotluses (tl 23) on kostja märkinud oma elukohaks Sõpruse pst 19-29 Tartu ja e-posti aadressiks. Kostja on hageja poolt märgitud elukohas 23.03.2013 hagimaterjalid isiklikult kätte saanud (tl 39). Hagiavalduses on hageja märkinud kostja elukohaks ka Aasa 4-32, Põlva (tl.15), millisel aadressil on kohtu poolt edastatud menetlusdokumendid samuti vastu võetud 15.03.2014 (tl 48) ja 03.04.2014.a. (tl 52) kostja ema poolt.
4 (6)
Kohus on seisukohal, et kostja poolt telefonile ja e-mailile vastamata jätmine ei takistanud hagejal teiste kontaktandmete kasutamist kostjaga ühenduse saamiseks ning kostja poolt kohustuse rikkumist ei saa pidada tahtlikuks. Hageja ei ole tõendanud asjaolude esinemist, mille alusel oleks võimalik lugeda tuvastatuks kostja poolt laenu tasumata jätmisega hagejale kahju või muu õigusvastase tagajärje tekitamise soovimine. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas aegumistähtaja alguse arvestamisel kohaldatav TsÜS § 147 lg 3, mis sätestab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul ning nõude puhul, mis muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Hageja on esitanud kohtule tõendina arve nr.47762 01.12.2009.a. (tl.45), mille kohaselt on A. O. tasuma AS-le M. C. kokku 7075 krooni 20.12.2009. Nimetatud arvest tuleneva hageja nõude kolmeaastane aegumistähtaeg algas hageja hinnangul TsÜS § 147 lg 3 järgi kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, seega maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 18.12.2012 ei olnud aegumistähtaeg saabunud. TsÜS kommenteeritud väljaande § 147 komm. punkti 3.3.1 kohaselt (lk 480) ei kohaldata TsÜS § 147 lõiget 3 mitte kõigi rahaliste nõuete, vaid üksnes tasunõuete puhul. Komm. 3.3.2 on selgitatud, et seadus ei seo nõude sissenõutavust arve esitamisega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-95-08 p 11 on asutud seisukohale, et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, kui nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega. Laenulepingu nr 16086 (tl. 26-30) tingimustest ei nähtu, et laenu tagastamiseks oleks vajalik täiendava arve esitamine laenusaajale. Seega ei kohaldu käesolevas vaidluses TsMS § 147 lõikest 3 tulenev aegumise algus kalendriaasta lõpus. Lisaks sellele ei ole hageja poolt esitatud arve nr 47762 seostatav käesolevas asjas nõude aluseks oleva laenulepinguga nr 16086, kuna arvel on märgitud, et tegemist on lisaga 1 lepingule nr 143235655. Seetõttu tuleb käesolevas asjas kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolme aastast aegumistähtaega, algusega 30.01.2009.a., s.o päev, mil hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Seega aegus hageja nõue laenulepingust tuleneva nõude aegumisega 29.01.2012.a. Kostja tuginemine aegumisele ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna hageja on viivitanud oma õiguste maksmapanekuga suhteliselt pikka aega. Kuna hageja on kaotanud aegumise tõttu oma õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda.
5 (6)
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.