Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-38280

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid OÜ K. (hageja) ja T. A. ) 19.01.2013 laenulepingu nr 0026301194. Laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu 199 eurot Järva Tarbijate Ühistult kauba ostmiseks ning kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi osamaksetena summas 20,20 eurot iga kuu 15. kuupäevaks. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.01.2014 ja intressimäär oli 22% aastas. Laenusumma osamaksetena ettenähtud tähtajaks tagastamata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 22% tagastamata laenusummalt aastas ehk 0,06% tagastamata laenusummalt päevas kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni. Osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel kohustus kostja hüvitama hagejale ka võla sissenõudmisega seotud kulutused. Kuna kostja ei tasunud osamakseid ettenähtud tähtajaks, ütles hageja 03.07.2013 laenulepingu üles alates 18.07.2013 ning nõudis kostjalt kogu võlasumma tasumist hiljemalt 18.07.2013. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 340,57 euro väljamõistmist, millest 199 eurot on põhivõlgnevus, 31,25 eurot intress, 84 eurot meeldetuletuskirjade saatmise kulu ja 26,32 eurot viivis. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu, s.o tasutud riigilõivu – 60 euro - väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 15.05.2014 (tl 78-79), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 78-79).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

2 (6)

2-13-38280

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui ta pole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kätte toimetanud kostjale avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.04.2014 (tl 78-79). TsMS § 317 lg 3 sätestab, et avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes. TsMS § 317 lg 5 sätestab, et dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 3 ja 5 alusel 15 päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, s.o 15.05.2014. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (6)

2-13-38280

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 32-46) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi põhinõude, intressi ja viivise osas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus - 199 eurot – VÕS §-de 396 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, intress – 31,25 eurot – VÕS §-de 397 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis – 36,32 eurot – VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 6, 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja on nõuab kostjalt ka meeldetuletuskirjade tasu 84 euro väljamõistmist. Meeldetuletuskirjade tasu nõue on võla sissenõudmise kulutuste hüvitamise nõue. Hageja nõuab kostjalt tasu viie meeldetuletuskirja eest järgnevalt: esimene meeldetuletuskiri 5 eurot, teine meeldetuletuskiri 7 eurot, kolmas meeldetuletuskiri 15 eurot, neljas meeldetuletuskiri 25 eurot ja viies meeldetuletuskiri 32 eurot. Võla sissenõudmise kulutuste hüvitamise nõue põhineb laenulepingu üldtingimuste punktil 1.3.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Seega saab hageja laenulepingu üldtingimuste punkti 1.3.4 kasutades nõuda kostja kulusid oma suva järgi ilma, et ta peaks tõendama tekkinud kulu tegelikku suurust. Arvestada tuleb, et antud juhul on laenulepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, milles on teiseks pooleks tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Maakohtu arvates saab nimetatud laenulepingu üldtingimust käsitada tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 mõttes, kuna see paneb kohustatud isikule ebamõistlikult suure leppetrahvi sarnase hüvitise maksmise kohustuse. Selline tüüptingimus jätab laenuandjale võimaluse nõuda meeldetuletuskirja saatmise eest suuremat tasu, kui on selle tegelik saatmise kulu. Seega on laenulepingu üldtingimuste punkt 1.3.4 tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Kuna meeldetuletuskirjade tasu nõude aluseks olev laenulepingu üldtingimuste punkt 1.3.4 on tühine, tuleb jätta hageja nõue meeldetuletuskirjade tasu 84 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

4 (6)

2-13-38280

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 256,57 eurot (199 + 31,25 + 26,32).

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 340,57 (199 + 31,25 + 84 + 26,32) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt 75% ulatuses (256,57 : 340,57) siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 26), milles ta on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 15 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 21.08.2013 tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekorraldus tl 28). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 29). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 60 eurot riigilõivu. Kuna hagi rahuldatakse 75% ulatuses, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 75% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 45 eurot (75% 60-st). TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p

alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

5 (6)

2-13-38280

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.