Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu ega ole kuulunud võlgnikule sõidukeid. Muud vallasvara registrites tuvastatud ei ole. Äriregistri andmetel ei ole isikul seoseid äriühingutega. Võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et tal puudub vallas- ja kinnisvara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: xxx xxx, saldo on 0,00 eurot. Kontol on kohtutäiturite arestid kokku summas 26 218,16 eurot. Arvestades osade täitemenetluste alustamise aega (2000 – 2004) ei saa ajutine haldur välistada, et täitemenetluses on tasumata täituri kulud, kuid põhinõue ise on aegunud. Nimetatud asjaolu iseenesest ei vähenda muidugi võlgniku kohustust ka need kulud tasuda. xxx xxx, saldo negatiivne -24,32 eurot. xxx xxx, mis on suletud 13.08.2013. a. Teistes krediidiasutustes võlgnikul toimivad kontod puuduvad. Võlgnik omab kinnipidamisasutuses vabakasutuskontot, mille jääk seisuga 29.05.2014. a on xxx eurot. Viimase aasta jooksul on laekunud kontole rahalised vahendid AS-ilt Eesti Vanglatööstus või muude vanglas teostatud töötasu või õppetasu, eraisikult ainult üks laekumine. Vastavalt VangS § 44 lg 2 jäetakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud 30% jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vastavalt vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama rahaliste vahendite jaotamise kord jätkuks ka isiku pankroti väljakuulutamisel. Seega võlgniku kaebus avalduses, et temalt peetakse sissetulekust kinni nõuete fondi katteks on seadusele vastav ning samuti toimuksid kinnipidamised nõuete katteks pankrotimenetluses. Võlgniku nimel on avatud xxx nr xxx, mille saldo on 0. Ajutine haldur on seisukohal, et tulevikus ei ole välistatud võlgnikul nõuete tekkimine kolmandate isikute vastu. Analüüsides võlgniku suhtes tehtud viimaseid kohtuotsuseid on osaliselt tsiviilhagid välja mõistetud solidaarselt teiste kuriteo kaasosalistega, mistõttu võib tulevikus juhul, kui võlgnik tasub võlad, esitada nõuded solidaarvõlgniku vastu. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul realiseeritav kinnis- ja vallasvara. Rahalised vahendid puuduvad. Andmed võlgniku kohustuste kohta Võlgnik ei ole kohustuste mahtu summaliselt pankrotiavalduses esitanud, s.t. kui suures ulatuses on talle teadaolevalt tema vastu nõudeid esitatud või millises summas võib tema vastu nõudeid üldse olla. Oma võlgnevuste tõendamiseks on ta esitanud väljavõtte täitemenetluste registrist. Täpsemalt võlgnik nõuete tekkimise aja ja põhjuste kohta midagi lisanud ei ole. Analüüsides täiturite registris olevaid andmeid on ajutine haldur seisukohal, et enamus neist on riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud või eraisikute ja juriidiliste isikute poolt esitatud tsiviilhagid kriminaalmenetluses.

Kuivõrd täitemenetluste maht on suur, siis puudub ajutisel halduril aeg ja võimalus iga nõude kohta eraldi saada infot tekkimise aluse kohta. Seega, esitab haldur kokkuvõtlikult, et vastavalt täitemenetluste registrile on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi kogusummas 22 043,01 eurot. Analüüsitud täitemenetluste hulgas on ajutise halduri arvates tsiviilnõuded: xxx nõue summas 431,40 €; xxx nõue summas 983,90 €; xxx nõue summas 760,46 €; xxx nõue summas 303,58 €; xxx nõue summas 735,48 €; xxx nõue summas 579,44 €. Lisaks eelnevalt nimetatud sissenõutavaks muutunud nõuetele on Krediidiinfo andmetel võlgniku vastu veel nõudeid järgmistel võlausaldajatel: xxx maksimaalne summa kuni 12 800 €; xxx maksimaalne summa kuni 320 €; xxx maksimaalne summa kuni 320 €; xxx maksimaalne summa kuni 65 €: xxx maksimaalne summa kuni 3200 €; xxx maksimaalne summa kuni 12 800 €; xxx maksimaalne summa kuni 3200 €. Krediidiinfo andmetel olevad kohustused võlgniku vastu on tekkinud perioodil 2008 – 2012 ja tegemist on kiirlaenu väljastavate firmadega. Võlgnik ise ei ole antud võlausaldajatest ühtegi nimetanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole pankrotiavalduse esitamisel teatanud kõikidest tema vastu olevatest nõuetest. Kuigi isik viibib vanglas, siis kohustuste tekkimise asjaolust peaks ta siiski teadlik olema (eelduslikult on ta ise kohustuse tekitanud) ja olema võimeline ja kohustatud esitama vähemalt võlausaldaja nime ja põhinõude suuruse. Ajutine haldur on tuvastanud, et vastavalt võlgniku suhtes tehtud süüdimõistvatele kohtulahenditele on temalt ainuisikuliselt ja solidaarselt kokku välja mõistetud kannatanutele tsiviilhagid järgmiselt: Vastavalt Viru Maakohtu 10.10.2011. a otsusele kriminaalasjas nr 2-10-16524 kokku summas 18 071,46 eurot; Vastavalt Viru Maakohtu 07.08.2012. a otsusele kriminaalasjas nr 1-12-1653 kokku summas 1 571,08 eurot. Seega õigusvastaselt tekitatud kahju era- ja juriidilistele isikutele on vähemalt 19 642,54 eurot. Lisaks sellele summale lisanduvad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 1 970,50 eurot. Eelpool esitatud nõuded tulenevad vaid viimastest kohtulahenditest, kuid arvestades, et võlgnikku on enne karistatud vähemalt 8 korral sarnaste süütegude (vargus, röövimine) eest, siis ei saa välistada, et õigusvastaselt tekitatud nõuete summa on isegi suurem. Eeltoodust lähtudes on ajutine haldur seisukohal, et käesolevaks ajaks teadaolevad võlgniku kohustused, mis on tekitatud õigusvastase käitumise tulemusena moodustavad käesolevaks

ajaks sissenõutavaks muutunud nõuetest 89%. Seega ülejäänud nõuete osakaal moodustab ainult 11% kogunõuetest. Analüüsides võlgniku olukorda käesoleval ajal, siis asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku vara ei ületa tekkinud kohustusi, mistõttu on välja kujunenud PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Vara tagasivõitmisest Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutisele haldurile käesolevas pankrotiavalduse menetluses teada. Maksejõuetuse põhjustest Ajutine haldur, analüüsides võlgniku vastu olevaid nõudeid, on seisukohal, et võlgniku vastu olevad nõuded on tekkinud tema poolt õigusvastase käitumise tulemusena. Võlgnik oli enne viimast kriminaalasjas tehtud otsust (07.06.2012) karistatud kriminaalkorras 7-l korral. Võlgnikku on karistatud varguste ja röövimiste eest (KarS §§ 199, 200). Seega on võlgnik tegelenud suurema osa oma eelneva teadliku elu jooksul teistele kuuluva vara omastamisega omakasu eesmärgil ning suure osa on ta ilmselgelt ka ära raisanud. Peale kriminaalkorras karistuste on teda korduvalt karistatud väärteomenetluste korras, mistõttu on lisandunud veel hulgaliselt trahve ja muid rahalisi karistusi. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteoga tekitatud kahju. Arvamus maksejõuetuse menetluste läbiviimise kohta Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgniku olukorda, ei ole tal võimalik oma kohustusi täita vangistuses viibimise ajal. Kohustuste tasumine toimub käesoleval ajal täitemenetluste raames ning vastavalt seadusele arvatakse tema sissetulekust maha 50% nõuete katteks. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev summa pankrotivarasse. Arvestades, et võlgnikul puuduvad regulaarsed sissetulekud kinnipidamisasutuses, siis ei ole pankrotimenetluse jooksul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega, on võlgnikul ebaõige teave, et pankroti väljakuulutamisega temale makstud töötasust kinnipidamisi ei teostata. Arvestades võlgniku sissetulekut, ei kata tema vara väärtus pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks raugetada juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta menetluse läbiviimiseks vähemalt 3 000 euro ulatuses. Antud juhul oleks pankrotimenetluses võimalik kokku koguda võlausaldajate nõuded tunnustamiseks ning pärast seda koostada jaotusettepanek. Arvestades võlausaldajate hulka, võrreldes tavapärase füüsilise isiku pankrotiga, on sellega seotud pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtav kulu märkimisväärselt suurem keskmisest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku eesmärk saavutada juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele pärast pankrotimenetluse lõppu. Vastavasisulist avaldust pankrotiavalduse juures ajutisele haldurile küll esitatud ei ole.

Tutvudes võlgniku suhtes kogutud materjalidega, on ajutine haldur veendumusel, et võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluses ei ole võimalik saavutada võlgnikul lõppeesmärki – vabaneda kõikidest kohustustest. Ajutine haldur on käesoleva avalduse menetluse raames tuvastanud, et ca 90% võlgniku vastu teadaolevatest nõuetest on õigusvastaselt tekitatud kahju, millest PankrS § 176 lg 2 alusel pole võimalik vabaneda pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Lähtudes võlgniku suhtes tehtud karistusotsustest puudub ajutisel halduril veendumus, et isik suudaks isegi kohustustest vabastamise menetluse algatamisel täita talle pandud kohustusi eelkõige tulutoova tegevusega tegelemiseks. Ajutise halduri arvates tähendab see eelkõige püsiva töökoha leidmist ja omamist ja selle kaudu tulu teenimist, mitte tulu teenimist teiste isikute vara varastades. Võlgniku kohta esitatud andmete kohaselt on tal põhiharidus ning enne süüdimõistmist pole töökohta omanud. Kui isik, kes 7 korral karistamise peale, ei ole suutnud oma eluviisi muuta, siis ei pea ajutine haldur tõenäoliseks, et võlgnik suudaks seda teha pärast 8-nda karistusaja lõppemist. Peale selle tõdeb haldur, et pärast viimast karistust 2008. a, oli võlgnikul võimalus näidata üles head tahet ja soovi vähendada võlausaldajate nõudeid ning omada selleks ausat tegutsemist ja legaalset sissetulekut. Kahjuks võlgnik seda teinud ei ole, vaid vastupidi, ta on ikka sooritanud uusi samalaadseid varguse ja röövimisega seotud kuritegusid. Perioodil 2008-2009 on võlgnik oluliselt suurendanud oma kohustusi,võttes rahalisi kiirlaene. Ajutise halduri hinnangul puudub E. T.l juurdepääs võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel, sest pankrotiavalduses on esitanud ebaõigeid andmeid kohtule oma võlgade kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.