Harju Maakohus
Kohtunik
Kristi Rickberg
Kohtujurist
Laura Oha
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-43211
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja esindaja: Uljana Feldman Õigusbüroo, e-post [email protected]);
(OÜ
Julianuse
Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX).
Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud Harju Maakohtu 17.03.2014 otsusega rahuldas kohus Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja jättis menetluskulud XXX kanda. Kohtuotsus jõustus 17.04.2014. Osaühing Aktiva Finants esitas koos hagiavaldusega ja ka 28.05.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud. Menetluskulude nimekirja alusel on hageja menetluskulud antud tsiviilasjas kokku 123,91 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis koosneb riigilõivust 60 eurot ja esindaja tasust summas 63,91 eurot. Kohus edastas korduvalt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja e-posti aadressile, kuid kostja kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte hoiustamisega, kuid kostja oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 17.03.2014 otsusega rahuldas kohus Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, otsus jõustus 17.04.2014. Hageja esitas koos hagiavaldusega ja ka 28.05.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Antud juhul on hageja esitanud kohtule dokumendi, millest ilmneb menetluskulude suurus seega on hageja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendab menetluskulude tekkimist. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos hagiavaldusega ning ka 28.05.2014. Kohus märgib, et kuigi 28.05.2014 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitanud hilinenult, st rohkem kui 30 päeva möödudes kohtuotsuse jõustumisest, lähtub kohus menetluskulude avalduse kindlaksmääramisel koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 63,91 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja riigilõiv 60 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot (lk 5) ja hagiavalduse esitamisel 15 eurot (lk 61). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 60 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Antud juhul on hageja esindaja osutanud hagejale esitatud arve kohaselt õigusabi 63,91 euro ulatuses (lk 60). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 3-leheküljelise hagiavalduse (lk 23-25), millele on liidetud 30 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et kõnealuses mahus õigusabi osutamine 63,91 euro ulatuses on põhjendatud. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on lisaks esindajakulude põhjendatusele ja vajalikkuseks ka tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 121,85 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Seega lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtutakse hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast. Hagi esitamise ajal, s.o 16.01.2014 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 640 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot. Käesoleval juhul on hageja esindaja õigusabi kulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 tuleneva piirmääraga kooskõlas ning kuuluvad kostjalt kohtu määratud ulatuses väljamõistmisele. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulusid 123,91 euro ulatuses, millest 63,91 eurot on esindaja tasu ja 60 eurot riigilõiv. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, sh hagi hinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb XXX välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.