Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

XXXAS ja XXXsõlmisid 20.02.2011 liitumislepingu nr XXX ja soodushinnaga müügilepingu XXX lisa, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kinnitas lepingutel oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel mägitu tähtajaks. XXXAS loovutas 20.12.2012 nõude põhisummas 153,11 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on seisukohal, et XXXAS on endale võtnud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud, kostja kasutas XXXAS-i teenuseid nende eest tasumata. XXXAS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadelt. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab, et juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiliselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma XXXAS-ile miinimumarved kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. XXXAS on esitanud 05.11.2011 arve nr 2003418194 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb soodushinnaga müügilepingust. Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel XXXAS-i klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või XXXAS-i poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Tulenevalt soodushinnaga müügilepingust ei ole kostjal võlgnevust osamaksete osas. Vastavalt XXXAS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXAS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Kostja on tasunud põhinõude katteks 31,26 eurot ja viivise nõude katteks 121,85 eurot. Seega hageja on seisukohal, et kostja võlgnevus hageja ees on 121,85 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja on seisukohal, et ta tasus 15.03.2013 XXXAS-ile 153,11 eurot. Kostja märgib, et ostetud seade maksab umbes 30 eurot ning kuna ta on juba tasunud 153, 11 eurot, siis hageja nõue on alusetu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. XXXAS ja kostja on 20.02.2011 sõlminud liitumis- ja soodushinnaga müügilepingu nr XXX ja XXX lisa (lk 31-34), mille kohaselt osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud XXXAS üldtingimustega (lk 43-55) ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks. XXXAS üldtingimuste punkti 4.5 kohaselt ei vabasta teenuse osutamise piiramine klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest (lk 46). Kostja on lepingu tingimustega, sealhulgas lepingu

punktiga 2 nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kuna kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist ega selles sätestatud tingimusi, puudub selles osas poolte vahel vaidlus. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on allkirjastanud XXXAS-iga sõlmitud lepingu, võttis ta endale kohustuse järgida lepingus kokkulepitud tingimusi. Juhul, kui kostja leidis, et kliendilepingus ja selle lisaks olevas teenuse kasutamise üldtingimustes esineb sätteid, millega kostja ei nõustu või mida ta täita ei soovi, oli kosjal alati vabadus jätta vastav leping sõlmimata. 20.12.2011 loovutas XXXAS nõude Osaühingule Aktiva Finants, millest teavitas 21.12.2012 kostjat (lk 27). Kostja ei ole 28.01.2014 vastuses (lk 71-73) vaidlustanud lepingute nõude loovutamist. Seega kohus loeb poolte vahel sõlmitud lepingud ja nõude loovutamise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja lg 4 alusel tuvastatuks. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud XXXAS-le võlgnevuse. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta kasutas XXXAS-i poolt osutatud teenuseid. Kostja on vastuses väitnud, et ta ei ole nõudega nõus, kuna on võlgnevuse tasunud. Kostja on esitanud maksekorralduse nr 425 (lk 73), millest nähtuvalt kostja on XXXAS-ile tasunud 15.03.2013 153,11 eurot. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud taotlust hageja nõutava viivise vähendamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-24-11 ps 17 asunud seisukohale, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXXAS ja kostja on liitumislepingus kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,15% päevas. Hageja on arvutanud põhinõudelt viivist kokku 121,85 eurot. Kuna kostja on 15.03.2013 tasunud põhinõude katteks 31,26 eurot ja viivise nõude katteks 121,85 eurot (kokku 153,11 eurot), loeb hageja viivisenõude tasutuks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 121,85 eurot. Kostja võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud vara müügiarve (lk 34), XXXAS-i mobiilteenuste arved ja arvete alajaotused (lk 35-42). 20.02.2011 vara müügiarve kohaselt oli Huawei B2602 3,5G ruuteri hinnaks 35 eurot. 06.08.2011 mobiilteenuste arve ja arve alajaotuse kohaselt on kostja kasutanud 1. juulist kuni 31. juulini teenuseid kokku 12,72 euro eest (lk 35-36). 05.09.2011 oli kostja arve 25,44 eurot (lk 3738) perioodil 1. august kuni 31 august 2011 tarbitud teenuste eest. 03.10.2011 oli kostja arve 38,16 eurot (lk 39-40) perioodi 1. september kuni 30 september 2011 tarbitud teenuste eest. 05.11.2011 oli kostja arve 149,61 eurot (lk 41-42) perioodi 1. oktoober kuni 31 oktoober 2011 tarbitud teenuste eest. Kokku kujunes kostjal seega 2011 juulist kuni 2011 septembrini nelja arve põhjal XXXAS-i ees võlgnevus 225,93 eurot. Nimetatud võlgnevusele lisandub vara maksumus 35 eurot. Hageja 21.12.2012 teatises nõude loovutamise kohta (lk 27) on kostja arvetest tulenev võlgnevus 153,11 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et viivist on arvestatud arvelt nr 2002973918, 2003122276 ja 2003266128 võlgnevuse summalt 12,75 eurot, arvelt nr 2003418194 summalt 111,45 eurot ning arvelt nr 2005013989 summalt 3,5 eurot, seega põhivõlgnevus on hagiavalduses märgitud kohaselt kokku 153,11 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud 153,11 eurot, millest hageja on lugenud põhivõlgnevuse katteks 31,26 eurot, moodustub kostja võlgnevus hageja eest kokku 121,85 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kuigi kostja on tasunud 153,11 eurot, ei vabasta see teda kõrvalnõuete, sh viivisenõude täitmisest, kuna nõue on hagejale loovutatud koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muidu kõrvalnõudeid (lk 27-28). Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 121,85 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 121,85 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.