Pankrotiavalduse lahendamine ja ajutise halduri tasu määramine Avaldaja (võlgnik): D. R. (IK xxx; viibimiskoht: xxx) Tiia Kalaus [email protected])
(e-post:
Ajutine haldur:
RESOLUTSIOON
Jätta D. R. pankrotiavaldus rahuldamata.
2.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 454 (nelisada viiskümmend neli) eurot 54 senti (sisaldab ettenähtud makse, sh. sotsiaalmaksu) ja kulutuste suuruseks 70 (seitsekümmend) eurot 82 senti (sisaldab käibemaksu).
3.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Tiia Kalausele ajutise halduri tasu 454, 54 eurot ja kanda tema arveldusarvele nr EE722200001100897293 Swedbangas.
4.Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause poolt tehtud kulutused 70, 82 eurot ja kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr. EE312200221055387366 Swedbangas.
5.Võlgniku menetluskulud jäävad võlgniku enda kanda.
6.Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.D. R. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, taotluse kohustustest vabastamiseks ja menetlusabi taotluse. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Võlgnikul on suured võlad ja ta ei ole võimeline neid tasuma. Sissetulek ja igasugune vara puudub. Võlgnik palub kuulutada välja tema pankroti ja algatada võlgadest vabastamise menetluse.
2.Viru Maakohtu 17.04.2014 määrusega rahuldati võlgniku menetlusabi taotlus ja vabastati ta riigilõivu 10 eurot tasumisest.
3.Viru Maakohtu 29.05.2014 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
4.Ajutine haldur esitas 25.06.2014 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt viibib võlgnik kinnipidamisasutuses alates 31.01.2011. Süüdi mõistetud KarS §-de 113 ja 184 lg 1 järgi. Karistatud liitkaristusega 11 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaeg peaks lõppema 2022. Vanglas tööhõivet käesoleval ajal ei oma. Võlgnikul puudub realiseeritav kinnis- ja vallasvara ning rahalised vahendid. Kohustusi on vähemalt 10 396, 28 eurot.
5.Võlgniku vangistuses viibimine ei ole võlgade tekkimise põhjusena õigustuseks, vaid võlgniku õigusvastase tegevuse otsene tagajärg. Kui viimast poleks, siis ei oleks suuremat osa kohustusi võlausaldajate ees, ega ka pikaajalist vangistust, mis ei võimalda kohustusi täita. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tema kohustused ületavad varasid. Kohustustest enamuse moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded (kriminaalmenetlusega seotud nõuded ja selle raames välja mõistetud tsiviilhagi, kokku 9 512, 21 eurot). Kui võlgnik poleks toime pannud õigusrikkumisi, siis puuduksid tal praktiliselt kohustused. Võlgnikul ei ole võimalik eelnimetatud kohustustest vabaneda ka siis, kui kohus tema suhtes pankroti välja kuulutab ning pärast seda kohustustest vabastamise menetluse algatab. Võlgnikul ainult kaks tsiviilnõuet (Elion Eesti ja Creditreform), mille suurus kokku on 488,07 eurot.
6.Võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi tasuda. Tasumine toimub täitemenetluste raames ning sissetulekust arvatakse maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev pankrotivarasse. Arvestades, et võlgnikul puudub sissetulek kinnipidamisasutuses, pole võimalik selle arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning menetlus tuleks raugetada. Võlgniku eesmärgiks oli pankrotiavalduse esitamisel kohustustest vabastamise menetluse kaudu oma kohustustest vabanemine. Kui kohus leiab, et võlgnikul on juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Võlgniku kohustustest enamuse moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded (PankrS § 176 lg 2), millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda. Võlgnik viibib vangistuses eelduslikult 2022.aastani, so. veel vähemalt 8 aastat.
7.Seadusandja on kohustustest vabastamise menetluse läbimise eeldusena näinud ette võlgniku kohustuse tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgniku sellised tegevused on väga piiratud ja tegelikult pole tal võimalik tulutoova tegevusega tegelda sellisel määral nagu seda seadusandja on mõelnud. On loomulik, et kui isik viibib vabaduses, siis on tal rohkem võimalusi tulutoova tegevusega tegelda ning seega näidata üles tahet ja valmisolekut teha kõik endast sõltuv, et tagada võimalikult suur osakaal võlausaldajate nõuete rahuldamisest.
Võlgnik viibides kinnipidamisasutuses ei saa ise määrata oma tahte kohaselt talle tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse esitamisega saavutada olukorra, kus temale laekuvatest vahenditest kinnipidamisasutuses ei teostataks kinnipidamist täitemenetluses olevate nõuete katteks. Selline olukord ei saa olla kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni eesmärk ega ka seadusandja tahe.
8.Võlgniku pankrotimenetlus, ega ka pärast seda lubamine kohustustest vabastamise menetlusse ei taga nimetatud menetluste osas pankrotiseadusega ettenähtud eesmärki. Õigeks ei saa pidada seda, et riik peaks rahastama võlgniku suhtes läbiviidavat pankrotimenetlust. Enamus täitemenetluses olevatest nõuetest võivad võlgniku kinnipidamisasutuses viibimise ajal lõppeda seoses aegumisega. Arvestades eeltoodut ei oleks võlgnikul mõistlik käesoleval ajal veel lisaks pankrotimenetluse kulude võrra oma kohustusi suurendada. Ajutine haldur teeb ettepaneku, jätta D. R.i pankrotiavaldus rahuldamata. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 454, 54 € (sh. maksud ja ka sotsiaalmaks) Tiia Kalaus kasuks ja kulud 70, 82 € OÜ Civilex kasuks (sh. k/m). Tiia Kalaus a/konto nr EE722200001100897293 Swedbank. OÜ Civilex a/konto nr EE312200221055387366 Swedbank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud avaldusega ja ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi 10 396, 28 €. Võlgnikku on karistatud liitkaristusega 11 aastat ja 6 kuud vangistust (süüdi mõistetud KarS §-de 113 ja 184 lg 1 järgi). Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 31.01.2011 ja karistusaeg peaks lõppema 31.07.2022. Kriminaalasjas on kohtuotsustega võlgnikult välja mõistetud kannatanu kasuks 355,72 €. Riigi nõuded 9156, 49 € tulenevad kriminaalasjas nr 111-7537 tehtud kohtuotsusest (ekspertiisikulud, sundraha, kaitsjatasu). Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustus tuleneb isiku õigusvastasest käitumisest (RKKKm 3-1-1-23-03 p 5.4). Kohus leiab, et tegemist on kohustustega, millest isikut ei oleks seaduse kohaselt võimalik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabastada. Ajutine haldur on õigustatult osundanud, et kohustused, millest võlgnikul ei ole vabaneda võimalik moodustavad suurema osa nõuetest ja need on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest.
10.Võlgniku kindlaks eesmärgiks on vabaneda võlgadest ja eelkõige riigi nõudest tema vastu. Sellele viitab mh. võlgniku poolt kohtule saadetud selgitustaotlus ekspertiisikulude kohta. Nõustuda tuleb ajutise halduriga, et üheks võlgniku eesmärgiks on ka olukorra saavutamine, kus kinnipidamisasutuses võlgnikule laekuvast rahast ei tehtaks kinnipidamisi täitemenetluses olevate nõuete katteks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel ja füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. PankrS § 171 lg 11 alusel on võimalik pankrot välja kuulutada ka nö. täiesti maksejõuetute isikute suhtes võlavabastusmenetluseni jõudmiseks, kui selleks on võlgnikul esmalt vaja siiski läbi teha pankrotimenetlus, mille oluliseks tagajärjeks on võlgniku vara realiseerimine. Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud nö. ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka osa rahuldada.
11.Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemine ei võimaldaks käesoleval juhul ilmselt saavutada võlgniku poolt taotletavat tulemust, so. kohustustest vabanemist ja eelkõige kohustusest riigi ees. Valdava osa (9156, 49 €) võlgniku kohustustest moodustab kriminaalasjas kohtuotsusest tulenev kohustus, st. see on tekkinud võlgniku õigusvastase/süülise käitumise tagajärjel, millest võlgnik ei vabaneks (PankrS § 176 lg 2). Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine ei saa olla võlgnikule hõlpsaks väljapääsuks ja võimaluseks oma kohustusi lihtsalt vältida. Võlgnik ei saa eeldada, et kuriteos süüdimõistmisega kaasnevatest rahalistest kohustustest riigi ees on võimalik vabaneda. Vastupidine seisukoht ei soodustaks seaduskuulekat käitumist, sest süüdimõistetult mõistetaks küll riigi kasuks välja kriminaalmenetluse kulud, kuid viimane vabaneks neist igal juhul läbi kohustustest vabastamise menetluse. Seejuures rahastaks riik ka sellele eelnevat pankrotimenetlust. Kuna võlgniku enda esitatud andmetel puudub tal igasugune vara, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleks pankrotimenetlus eelduslikult lõpetada raugemisega. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi kokku 10 396, 28 €. Kohtule peale puuduste kõrvaldamist esitatud võlanimekirja järgi on võlgnikul kohustusi 8997, 34 €. Kohus leiab, et võlgnik ei esitanud õigeid andmeid oma võlanimekirjas, mis PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohtul pole alust kahelda ajutise halduri esitatud andmetes. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikul on olemas kõik andmed oma nõuete kohta ning nõuete arv ja suurus ei saanud olla võlgnikule teadmata.
12.Kohustustest vabastamine peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (RKTKm 3-2-1-46-13 p 11). Kohtu arvates ei oleks võlgnikul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi, nagu viitab ka ajutine haldur. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses veel kaheksa aastat, ei ole kohtu hinnangul võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. Järelikult ei saa võlgnik anda ka märkimisväärset panust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei saa midagi selle heaks tegemata automaatselt võlgadest vabaks. Vastasel juhul kaob võlgnikul ilmselt motivatsioon üldse võlgade tasumiseks pingutada. Samuti soodustaks see vastutustundetult ja kergekäeliselt kohustuste võtmist, eeldades, et võetud kohustustest on tõenäoliselt võimalik vabaneda. Riigikohus on selgitanud, et see, et avaldaja viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel (RKTKm 3-2-1-1-13 p 11). Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa algatada, või see ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud pankrotimenetluse läbiviimine ainult selleks, et võlgnik jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni ja et menetluse ajal ei tehtaks kinnipidamisasutuses võlgnikule laekuvast rahast kinnipidamisi täitemenetluses olevate nõuete katteks. Mõistlik ei ole olukord, kus riik peab rahastama võlgniku pankrotimenetlust, mis ei vii soovitud tulemuseni.
13.Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu 454, 54 € (sh. maksud) Tiia Kalaus kasuks (a/a nr EE722200001100897293 Swedbank) ja kulud 70, 82 € OÜ Civilex kasuks (a/a nr EE312200221055387366 Swedbank). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 454, 54 € (sh. kõik maksud) ja kulude hüvitiseks 70, 82 € (sisaldab käibemaksu). Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest, kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.