Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Raivo Einula
Otsuse kuupäev
07.juuli 2014
Tsiviilasja number
2-13-60654
Tsiviilasi
Credit Plus OÜ vs XXXvõla nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn 11316) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX
Menetlustoiming
lõpplahend kirjalikus menetluses
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord
2-13-60654 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Credit Plus OÜ esitas 19.12.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu võla 3115,61 eurot ja viivise 384,39 eurot väljamõistmiseks. Kohus tegi 16.01.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 7.02.2014. Võlgnik esitas 25.02.2014 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 23.03.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus jätkas 27.03.2014 määrusega nõude menetlemist hagimenetluses. Credit Plus OÜ esitas 03.04.2014 hagi XXXvastu võla 3115,61 eurot ja viivise 384,39 eurot väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 07.04.2014 määrusega. Kostja esitas hagile vastuse 12.05.2014. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 19.05.2014. TsMS § 404 lg 1 kohaselt, varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Käesolevas tsiviilasjas on põhinõue 3115,61 eurot ja kõrvalnõue 384,39 eurot. Lähtudes eeltoodust ning arvesse võttes, et menetlusosalised ei ole taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, määras kohus jätkata menetlust kirjalikult. Hagiavaldus XXXOÜ (esialgne võlausaldaja) ja põhivõlgniku XXXOÜ, esindaja XXX, vahel on 03.03.2011 sõlmitud leping „müügileping/arve nr XXX” (leping I), mille alusel on põhivõlgnik ostnud esialgselt võlausaldajalt toote tähistusega XXX hinnaga 3170 eurot. Tasumise osas sõlmiti 03.03.2011 XXXOÜ-ga finantseerimisleping „müügi ja järelmaksuleping“ (leping II), mille kohaselt nii põhivõlgnik kui ka käendaja kohustusid tasuma osade kaupa, igakuise osamaksena 122,40 eurot (osamakse põhisumma 89,03 €+intress 33,37 €) 36 kuu jooksul. Käendaja (kostja) kohustuste piirmääraks on 3500
eurot. Esimese makse tähtaeg oli 01.04.2011 summas 122,40 eurot. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustusid nii põhivõlgnik kui ka kostja lepingu II p.6 kohaselt tasuma esialgsele võlausaldajale viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Põhivõlgnik ega kostja ei ole lepingut täitnud ning 09.04.2013 esitas hageja lepingu ülesütlemise avalduse. XXXOÜ loovutas lepingu II ja lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega esialgsele võlausaldajale 16.05.2011, kes omakorda loovutas nõude hagejale Credit Plus OÜ-le 25.01.2013 ja teavitas sellest ka kostjat. Hageja on kohtuvälises menetluses andnud kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja ei ole kohustusi täitma asunud. Hageja nõuab kostjalt põhinõude summas 3115,61 eurot (müügihind 3170 + lepingu sõlmimise tasu 79,75 + järelmaksu lisatasu 215,33 - sissemaks 260 - laekunud põhiosa 89,47 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 384,39 eurot tasumist. Hagi õigusliku põhjendusena märgib hageja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. XXXOÜ ja XXXOÜ vahel on sõlmitud leping pealkirjaga "müügileping/arve nr XXX", mille alusel XXX OÜ ostis esialgselt võlausaldajalt toote LUX INTELLIGENCE. 01.04.2011 sai XXXOÜ uueks omanikuks XXX. Osaühingut müües ja XXXOÜ varasid üle andes andis XXXOÜ nõusoleku, et kostjaga sõlmitud käendusleping tühistatakse ja sõlmitakse uus käendusleping XXXOÜ uueks juhatuse liikmeks saanud XXXega. 01.04.2011 tühistas XXXOÜ kostjaga sõlmitud käenduslepingu ja sõlmis uue käenduslepingu XXXega. XXXOÜ-d müües pakkus kostja OÜ-le XXXka antud lepingus soetatud toote tagastamist, kuid XXXOÜ seda ei pooldanud ja pakkus välja, et kostja suhtes käendusleping tühistatakse ja sõlmitakse uus käendusleping firma uue omanikuga. XXXega lepingu sõlminud XXXOÜ esindaja kinnitas kostjale, et kostja suhtes on käendusleping 01.04.2011 seisuga lõpetatud ja ainuisikuliseks käendajaks jääb XXX. Olles hilisemalt korduvalt olnud telefoniühenduses antud XXXOÜ krediidiosakonna töötajaga (nimi teadmata, aga isik sama, kes sõlmis uue käenduslepingu XXXega), on ta kostjale korduvalt kinnitanud, et kostja suhtes puudub XXXOÜ-l käendusleping. Kostja soovib, et kohus kutsuks tunnistajaks kostjaga lõpetanud ja XXXega käenduslepingu sõlminud ja allkirjastanud XXXOÜ esindaja ning esitab kohule XXXOÜ varade üleandmisakti. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on seisukohal, et hagi on esitatud õige isiku vastu, kuivõrd VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Kostja on solidaarvõlgnikuks põhivõlgniku kõrval. Kostja on vastuväitena esitanud tõendi, et on võõrandanud osaluse XXXOÜ-s, kuid hageja on seisukohal, et see ei vabasta kostjat solidaarvõlgnikuna täitmast põhivõlgniku kohustust. Iseenesest asjaolu, et kostja ei ole enam XXXOÜ-ga
2-13-60654 seotud, ei ole kohustuse täitmata jätmise põhjenduseks. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud tõendid (varade üleandmise akt) ei ole asjasse puutuvad ega vaja seega menetlusse võtmist. Hageja selgitab kostjale, et kostjal põhivõlgniku kohustuse täitmisel õigus käendajana põhivõlgniku vastu esitada regressnõue alusetu rikastumise sätetele tuginedes (seda enam, et toode on läinud XXXOÜ valdusesse). Kostja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja oleks ta vabastanud solidaarvastutusest. Esialgne võlausaldaja ei ole sellist avaldust (tühistanud käenduslepingu) ka kunagi teinud. XXXOÜ osaniku vahetusel andis uus osanik lisakäenduse, mistõttu jäi lepinguga võetud kohustust tagama 2 isikut. Hageja on seisukohal, et kostja peab esmalt tõendama asjaolusid (käenduslepingu lõpetamine), millele tuginevad tema vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hageja on seisukohal, et kostja nõude aluseks olev käendusleping ja nõue kostja vastu on kehtiv ning palub hagi rahuldada. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on kohtule esitatud müügileping/arvega nr XXX tõendanud, et XXXOÜ ja XXXOÜ vahel on sõlmitud leping, mille alusel XXXOÜ ostis XXXOÜ-lt toote LUX
INTELLIGENCE. 03.03.2011 XXXOÜ-ga sõlmitud finantseerimislepinguga on tõendatud, et XXXOÜ kohustus toote eest tasuma osade kaupa, igakuise osamaksena 122,40 eurot 36 kuu jooksul ning et nimetatud lepingut on käendanud XXX. Samuti on lepingus kokku lepitud, et osamakse tähtajaks tasumata jätmisel on ostja ja/või käendaja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,20% iga viivitatud päeva eest (p 6). Sama lepingu p 9 kohaselt on XXXOÜ-l õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles ütelda ning nõuda ostjalt ja käendajalt kogu järelmaksu, kokku summa, intressi, viiviste, meeldetuletustasude ja käesolevast lepingust tulenevate kõikide rahaliste kohustuste kohest tasumist, kui ostja ja/või käendaja on rikkunud ükskõik millist lepingust tulenevat kohustust. 16.05.2011 nõude loovutamise aktiga ja 25.01.2013 nõude loovutamise teatisega on tõendatud, et XXXOÜ on loovutanud nõude XXXOÜ-le, kes on nõude loovutanud hagejale Credit Plus OÜ-le ning et nõude loovutamisest on teatatud põhivõlgnikule XXXOÜ-le ja käendajale XXXle. 09.04.2014 ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et Credit Plus OÜ on müügilepingu nr XXX üles öelnud ja seetõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu järelmaksulepingu punktist 9 tulenev nõue. Kostja väitis vastuses hagile, et 01.04.2011 tühistas XXXOÜ kostjaga sõlmitud käenduslepingu ja sõlmis uue käenduslepingu XXXOÜ uue juhatuse liikmega ning teatas, et soovib tunnistajana üle kuulata XXXOÜ krediidispetsialisti. Kostja täpsustas 09.06.2014 e-kirjas, et soovib tunnistajana üle kuulata XXX, kes võib kinnitada, et XXXOÜ on kostjaga käenduslepingu lõpetanud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt, kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 2 kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kohus jättis 18.06.2014 määrusega rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle XXXOÜ krediidispetsialisti XXX, kuna kirjalikult sõlmitud lepingu muutmist või tühistamist ei saa tõendada teist liiki tõendiga, s.o. antud juhul tunnistaja ütlustega. Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 kohaselt, seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Kohtule ei ole tõendatud, et pooled on lepingu muutmise muus vormis kokku leppinud. Kohus on teinud kostjale ettepaneku tõendada, et käendusleping temaga on lõpetatud, kostja ei ole käenduslepingu lõpetamist tõendanud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on nõude loovutamise teate ja ülesütlemise teate kätte saanud. Hageja on andnud kostjale 09.04.2013 ülesütlemisavalduses tähtaja kohustuse täitmiseks, kostja ei ole müügileping/arvega nr XXX võetud kohustust täitnud ka mitte talle antud täiendava tähtaja jooksul. Käesolevas hagis on hageja esitanud nõude käenduslepinguga võetud kohustuse täitmiseks, s.o. raha maksmiseks. VÕS § 142 lg 4 kohaselt, käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Lähtudes eeltoodust ei oma käenduslepingu suhtes tähtsust asjaolu, et kostja ei ole enam XXXOÜ juhatuse liige.
2-13-60654 Kohus on seisukohal, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust kindlaks määratud tähtpäeval, millega on tõendatud kohustuse rikkumine kostja poolt ning hageja võib VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kohtu hinnangul on nõue põhjendatud ja tõendatud, tuleb hagi rahuldada. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis tuleb rahuldada ka viivisenõue. Kostja vastutuse piirmääraks on lepingus kokku lepitud 3500 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3115,61 eurot ja viivis 384,39 eurot. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.