Kohtulahend

2(8)

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. AS LTH-Baas on kandnud menetluskulusid 4157,93 eurot (koos käibemaksuga). Kostja menetluskulude summast (käibemaksuta) 30% moodustab 1039,49 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista. Samuti tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuväidetes palub kostja jätta hageja taotluse rahuldamata. Tulemustasu 1002,91 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt kohus mõistab menetlusosaliselt välja teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulemustasu summa (1002,91 eurot) ulatuses ei ole hageja tegelikult menetluskulusid kandnud, seda tunnistab hageja ise oma taotluses. Hageja tunnistab, et tulemustasu kohta ei ole temale isegi arvet esitatud, seega pole tekkinud tasumise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tulemustasu 50% väljamõistetud summast on tema põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on tulemustasu määr 50% kohtuotsusega väljamõistetud summadelt ebamõistlikult kõrge ega ole kooskõlas heade kommete ja tavadega. Esindatav ja advokaadibüroo võivad küll omavahel sellises tulemustasu määras kokku leppida, kuid see ei tähenda, et taolise protsendimäära alusel tuleks vastaspoolelt menetluskulud välja mõista. Riigikohtu otsusega rahuldati hagi üksnes osaliselt ja mitu hageja nõuet jäid rahuldamata. Riigikohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2005,82 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palus hageja välja mõista kostjalt menetluskulud 2355,49 eurot, kusjuures hageja menetluskulud koosnevad täies ulatuses üksnes lepingulise esindaja kuludest. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmine summas, mis olulisel määral ületab kohtuotsusega väljamõistetud põhisummat, ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtetega ja heade kommetega. Hageja ei ole oma menetluskulude arvutamisel ja taotluse esitamisel arvestanud, et Riigikohtu otsusega jäeti menetluskuludest 70% AS LTH-Baas kanda ja 30% IM kanda. Hageja nõuab oma väidetavate menetluskulude väljamõistmist kostjalt täies ulatuses. Seega isegi, kui hageja menetluskulude arvestust pidada põhjendatuks, ei saaks menetluskulusid kostjalt ikkagi välja mõista hageja poolt nõutavas summas. Hageja täiendav seisukoht Hageja täpsustas menetluskulude summat ning palus mõista kostjalt välja enda poolt kantud menetluskulud 70% ulatuses summas 1648,84 eurot. Kostja menetluskuludele hageja vastu ei vaielnud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 § 1 lõikele 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 6400 eurot lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 3200 eurot. Seega on mõistetamatu, millisel alusel peab kostja põhjendamatuks ja ebaseaduslikuks hageja taotlust mõista välja menetluskuluna 2355,49 eurot. Seda enam, et kostja on ise kandnud menetluskulusid 4157,93 eurot. See, millised on kliendi ja advokaadibüroo kokkulepped õigusabikulude kandmise detailide osas ei oma tsiviilkohtumenetluse tähenduses mitte mingisugust tähtust seni, kuni need on kokku lepitud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist on menetlusega, mis läbis kõiki kolme kohtuastet, mistõttu on käsitletud ulatuses hageja poolt menetluskulude kandmine põhjendatud ja vajalik.

3(8)

Kostja täiendav seisukoht Hageja taotlus, millega ta nõuab menetluskulude väljamõistmist tulemustasuna 50% ulatuses hagi rahuldatud osast, ei ole millegagi põhjendatud. Sisuliselt tähendaks see hageja nõude täiendavat rahuldamist 50% ulatuses peale asja sisulise arutamise lõppemist jõustunud kohtuotsusega. Hageja nõue tulemustasu osas ei ole tõendatud ega hageja poolt reaalselt kantud. Hageja nõutavale tulemustasu summale 1002,91 eurot (ehk 50% hagi rahuldatud osast) lisanduks veel käibemaks 200,58 eurot, seega tegelik põhjendamatu koormatis kostja jaoks oleks isegi enam kui 50% hagi rahuldatud osast. Menetlusosaline ja esindaja võivad omavahel mistahes tingimustel kokku leppida esindaja kulude hüvitamise tulevikus, kuid taoline kokkulepe iseenesest ei tõenda kulude põhjendatust ja vajalikkust ning kohus ei pea neid poole soovitud ulatuses välja mõistma teiselt poolelt. Hageja viide Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradele ei ole antud juhul asjakohane. Vaidlus ei puuduta menetluskulude piirmääraga seotud küsimusi, vaid seda, kas hageja menetluskulud on põhjendatud, vajalikud ning tõendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas nii hageja kui ka kostja avaldused osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 268,80 eurot ja hagejalt kostja kasuks 1035,29 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 766,49 eurot ning kohustas hagejat määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (766,49 eurot) viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja kulud kokku on 2355,49 eurot (käibemaksuga), millest 1152 eurot moodustab tasu õigusabi eest ja 1203,49 eurot on advokaadi töö tulemustasu, s.o 50% advokaadibüroo tegevuse tulemusel kliendile laekuvatelt summadelt (2005,82 eurot x 50% + käibemaks 200,58 eurot). Avaldusele on lisatud kliendileping nr. 525 ja arve nr. 21106018 koos spetsifikatsiooniga, millisest nähtuvalt osutati hagejale õigusteenust: 10.06.2011 kliendi esindamise eest Töövaidluskomisjonis ja Harju Maakohtus kokkuleppehinnaga 768 eurot (koos käibemaksuga); 10.06.2011 ettevalmistamine kohtuistungiks, kohtumine kliendiga advokaadibüroos, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 5 tundi, kokku 384 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja tunnitasu määr on 64 eurot. Arvel nr. 21106018 ja selle spetsifikatsioonis märgitud kokkuleppehinnaga teenus summas 768 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd kliendileping nr. 525 sellist teenust ei sisalda. Nimetatud lepingu järgi leppisid klient ja advokaadibüroo kokku, et töö eest tasutakse büroole 1000 krooni ühe töötunni eest ja tasu 50% advokaadibüroo tegevuse tulemusel kliendile laekunud kõikidelt summadelt. Spetsifikatsioonis on kokkuleppehinnaga 640-eurose (käibemaksuga 768 eurot) teenustasu sisuks märgitud 10.06.2011 kliendi esindamine Töövaidluskomisjonis ja Harju Maakohtus. Kuivõrd Töövaidluskomisjoni otsus tehti juba 19.10.2010, siis 10.06.2011 ei saanud advokaat Töövaidluskomisjonis enam hagejat esindada. Harju Maakohtus küll toimus asjas 10.06.2011 kohtuistung, kuid selleks istungiks ettevalmistamine ja kliendi esindamine on toodud spetsifikatsiooni järgmises kirjes. Eelmärgitud asjaoludest tulenevalt tuleb ühekordne teenustasu 768 eurot hageja taotletavatest menetluskuludest maha arvata. Hageja taotletud esindaja tulemustasu 1203,49 eurot ei saa samuti lugeda põhjendatud hüvitatavaks menetluskuluks. Tulemustasu taotlemise aluseks on märgitud advokaadibüroo ja hageja vahel sõlmitud kliendileping nr. 525, millest tulenevalt on advokaadibürool õigus saada tasu 50% advokaadibüroo tegevuse tulemusel kliendile laekunud kõikidelt summadelt. 4(8)

Lepingust järeldub, et nimetatud kulu on seotud kliendile laekunud summadega, kuid vastavalt hageja avaldusele ei ole kostja Riigikohtu otsusega väljamõistetud töötasu hagejale veel üle kandnud ja esindaja ei ole seetõttu hagejale vastavat arvet esitanud. Seega ei ole hagejal tekkinud tulemustasu maksmise kohustust. Riigikohtu otsusest nr. 3-2-1-112-01 tuleneb, et õigusabi väljamõistmise eelduseks on poolel tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal alust tulemustasu hüvitamist taotleda, mistõttu tuleb hageja taotletud menetluskulusid vähendada veel tulemustasu (1203,49 euro) võrra. Kokku kuuluvad hageja menetluskulud seega vähendamisele 1971,49 euro võrra. Hageja esindaja tasu 384 eurot esindaja 5 töötunni eest on kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt seotud kohtumenetlusega ning on põhjendatud ja vajalik. Hagejale tuleb hüvitada 70% esindaja kuludest, s.o 268,80 eurot. Kuivõrd hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi taotleda, on põhjendatud temale ka käibemaksu hüvitamine. Kostja taotleb esindaja kulude väljamõistmist 1039,49 eurot, mis on 30% kostja menetluskuludest 3464,95 eurost (käibemaksuta). Kulud on tõendatud kohtule esitatud arvete ja nende spetsifikatsioonidega, millistest nähtuvalt on kostja saanud õigusabi 28,6 töötunni ulatuses tunnihinnaga 95,86 eurot. Kostja esindaja tööd ja ajakulu on spetsifikatsioonides välja toodud. Hageja ei ole kostja menetluskulusid vaidlustanud. Kuigi kostja esindaja tegevused õigusabi osutamisel on esitatud n.ö kobarkirjetena, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale, on kostja esindaja õigusabikulude vajalikkus ja põhjendatus nähtav tsiviilasja toimikust. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja esindaja kulud oleksid selgelt põhjendamatud, välja arvatud arvetel nr. 230591 ja 230677 märgitud kantseleikulud kokku 14 eurot, mis ei ole menetluskulud TsMS § 175 lg. 1 mõistes ja vastaspool ei pea neid hüvitama. Eeltoodu alusel tuleb kostja esindaja kulusid 14 euro võrra vähendada ning kostjale hüvitatavaks summaks on 1035,29 eurot. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr. 137. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 3556,88 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 3556,88 eurot kohta käiva piirmääraga 3200 eurot. Nii hageja kui kostja esindaja kulud jäävad alla kehtestatud piirmäära. Eeltoodust lähtuvalt kuulus hageja kasuks väljamõistmisele 268,80 eurot, s.o 70% hageja esindaja hüvitatavatest kuludest. Hageja taotlus jäi rahuldamata 1380,04 euro ulatuses. Kostja taotlus kuulus rahuldamisele 1035,29 euro ulatuses ja jäi rahuldamata 4,20 euro ulatuses. Määruskaebus Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt tühistada ja mõista kostjalt täiendavalt välja maakohtu määruses välja mõistmata jäänud menetluskulud 1380,04 eurot. Arve nr. 21106018 spetsifikatsioonist võib sisuliselt järeldada hageja esindaja töid 15 töötunni ulatuses (960 eurot : 64 eurot/tunnihind = 15 töötundi), mille maht arvestades asja esimeses kohtuastmes tehtud menetlustoiminguid on igati mõistlik ja asjakohane. Hageja oli 10.06.2011 seisuga teinud järgmised menetlustoimingud, mis on ka toimikust nähtuvad: 26.11.2010 esitanud hagiavalduse (10 lk); tutvunud Harju Maakohtu 15.02.2011 menetlusse võtmise määrusega; tutvunud kostja 11.03.2011 hagile esitatud vastusega (8 lk); koostanud 06.04.2011 kostja vastusele omapoolsed seisukohad (6 lk); kooskõlastanud 2011 aprillis kohtuistungi aja. 5(8)

Asjaolu, et hageja oli oma esindajaga jõudnud tehtud tööde eest arve tegemisel kokkuleppele, et nimetatud tööde eest tasub ta kokkuleppehinnana fikseeritud summas 640 eurot + km, mitte iga tunni eest eraldivõetuna, ei muuda olematuks nende tööde tasu põhjendatust või mõistlikkust. Oma sisus on tegemist tavapärase poolte omavahelise kokkuleppega, mida võib õiguslikust aspektist vaadatuna käsitleda ka poolte omavahelise suulise kokkuleppena kliendilepingu lisana. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 kohaselt on suuliste lepingute sõlmimine kliendi ja advokaadibüroo vahel lubatud. Arve nr. 21106018 esitamise kuupäeva ja tehtud tööde mahtu kogumis arvestades ei ole asjale mõistlikult lähenedes kuidagi võimalik järeldada, et need hõlmaks ka hageja advokaatide poolt töövaidluskomisjonis tehtud töid. Menetlus töövaidluskomisjonis oli täiesti omaette ja eraldiseisev, mille eest hageja on eraldi oma esindaja(te)le tasunud ning need ei kajastu arves nr. 21106018. Seega on arve nr. 21106018 esimeses spetsifikatsioonis kantud kulutused põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu puudub alus selles osas hageja taotluse rahuldamata jätmiseks. Hageja ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vahel sõlmitud kliendilepingu kohaselt on hagejat esindaval advokaadibürool õigus saada tasu 50% advokaadibüroo tegevuse tulemusel kliendile laekunud kõikidelt summadelt (millele lisandub käibemaks). Nimetatud kliendileping on sõlmitud 27.04.2010, mil vaidlus oli läbivaatamisel töövaidluskomisjonis ja ei olnud veel teada, et see jätkub lõpuks kohtumenetluses läbi kõigi kolme astme. Tulenevalt asjaolust, et vaidlus osapoolte vahel jätkus kohtumenetluses ja seega kujunes pikemaks kui esialgselt arvati, jätkus hagejal lepinguline suhe samadel tingimustel ka teda esindava advokaadibürooga. Õigusteenuse osutamist reguleeriva lepingu sõlmimine või täiendamine on seaduse kohaselt lubatud ka suulises vormis. Asjaolu, et esialgses lepingus on ette nähtud õigusabiteenuse osutamine vaid töövaidluskomisjonis, ei muuda automaatselt olematuks hilisema lepingulise suhte olemasolu kohtumenetluses. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja ei oleks soovinud oma esindajaga lepingulise suhte jätkamist – tsiviilasja toimikust nähtuvalt on terve kohtumenetluse jooksul hagejat esindanud sama advokaadibüroo, sh on hageja isiklikult oma esindajaga kohtuistungitel kaasas viibinud jms. Eeltoodust tulenevalt on hagejal end esindava advokaadibürooga sõlmitud lepingust tulenevalt kohustus tasuda temale osutatud õigusabiteenuse eest 50% advokaadibüroo tegevuse tulemusel kliendile laekunud kõikidelt summadelt. Kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud summa (2005,82 eurot) on kostja ka tasunud, mistõttu on hageja kohustus igal juhul reaalne. Seega on täielikult põhjendamatu maakohtu poolt kostjalt menetluskulude 1203,49 eurot välja mõistmata jätmine. Kõiki asjaolusid kogumis vaadates on maakohtu määrus äärmiselt ebaõiglane. Nimelt on maakohus olukorras, kus hageja on töötajana läbi kõikide menetlusastmete oma tööandja ees saanud õiguse, asetanud ta olukorda, kus ta menetluskulude kaudu on sunnitud oma tööandjale n-ö täiendavalt peale maksma. Seda eelkõige seetõttu, et maakohus on samas sisuliselt täies ulatuses aktsepteerinud kosja samaväärseid kohtukulusid õigusabiteenusele. Kostja samaväärsed kulud oma lepingulisele esindajale näitavad aga veelgi enam, et hageja esitatud menetluskulud on igati põhjendatud ja mõistlikud.

6(8)

Vastus kaebusele Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb muuta, määrates kostja poolt hagejale hüvitatava menetluskulude suuruseks 1648,84 ja tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja 609 eurot. Maakohus on vajalikeks ja põhjendatuteks pidanud kostja menetluskulusid 3464,95 eurot, ning on vastavalt Riigikohtu otsusele menetluskulud jaotuse kohta tuvastanud, et hageja peab kostjale hüvitama kostja menetluskuludest 30%, s.o. 1039,48 eurot. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja pidas enda vajalikeks ja põhjendatud kohtukuludeks teda esindanud advokaadi ees võetud kohustus tasuda kokku 2355,49 eurot. Maakohus pidas hageja vajalikeks ja põhjendatud kohtukuludeks üksnes 384 eurot, millest 70% on 268,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude lugeda suuruseks lugeda üksnes 384 eurot, on ebaõige. Hageja nõuab esindajakulu hüvitamist, tuginedes tulemustasu kokkuleppele. Põhjendamatu on seisukoht, et tulemustasu nõudmise eeldused ei ole täidetud, kuna hagejal ei ole tekkinud kohustust advokaaditasu maksta. Riigikohtu 06.02.2013 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2005,82 eurot, mistõttu on hageja kohustus, tulenevalt kliendilepingust nr. 525, reaalne. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud (Riigikohtu lahendid nr. 3-2-1-65-13, 3-2-1-115-13). Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et hagejale ei kuulu hüvitamisele arvel nr. 21106018 toodud õigusteenused vastavalt kokkuleppehinnale. Spetsifikatsioonist nähtuvalt on vastav õigusabikulu kantud seoses antud vaidlusega ning kuulub hüvitamisele. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab võrdluseks võtta kostja menetluskulude suurus, mille põhjendatusele ja vajalikkusele ei ole keegi vastu vaielnud. Kostja menetluskulude kogusumma, millise maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks, on 3464,95 eurot. Hageja õigusabi kulu koosneb erinevatest komponentidest (kokkuleppehind, tunnitasu, tulemustasu) ning kokku taotles hageja menetluskulude 2355,49 euro hüvitamist. Eeldades poolte esindajate töömahu ja nende kvalifikatsiooni võrdsust, ei saa hageja kohustusi oma esindaja ees põhjendamatuteks või mittevajalikeks, s.o. hageja nõuet ülepaisutatuks. Seega kolleegium loeb hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatuteks ja vajalikeks, loeb nende suuruseks 2355,49 eurot, millest kostja peab hüvitama 70%, s.o. 1648,43 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 609,36 eurot (1648,49 miinus 1039,48). Ringkonnakohus muudab vastavalt maakohtu määruse, esitades maakohtu määruse resolutsiooni sõnastuse.

7(8)

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.