Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

KÜ Olevi 36 esitas 29.05.2014 Viru Maakohtule hagi O T vastu võlgnevuse 918,47 euro nõudes. Hagiavalduse kohastelt kostjale kuulub korteriomand aadressil xxxxxx. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlgnevus 31.03.2014 seisuga moodustab 807,96 eurot ning viivis 110,51 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt koguvõlgnevuse summas 918,47 eurot ja menetluskulud (riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud 70 eurot).

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded toimetati kostjale kätte isiklikult 09.06.2014. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub, et seisuga 01.10.2013 moodustas kostja võlgnevus kokku 875,27 eurot. Perioodil oktoober kuni märts on arvestatud kulusid 1107,96 eurot, mis koosnevad maja haldamise tasudest, küttekuludest ning riigilõivust 100 eurot. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 13.11.2013 otsusega (tl 23) oli rahuldatud KÜ Olevi 36 hagi ning mõistetud O Tlt hageja kasuks võlgnevus 699,66 eurot perioodi jaanuar-juuni 2013 eest. Samuti mõisteti kostjalt välja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et KÜ poolt 31.11.2013 riigilõivu lisamine korteri kulude hulka pole põhjendatud, kuna tegu on 13.11.2013 kohtuotsusega välja mõistetud riigilõivuga. Kui kostja ei tasu vabatahtlikult kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, on hagejal õigus pöörata kohtuotsus selles osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Lähtuvalt ülaltoodust ei pea kohus põhjendatuks välja mõista ning arvestada võlgnevuse hulka antud tsiviilasja raames teises tsiviilasjas väljamõistetud riigilõivu. Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ning Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 91, § 92, § 100, § 101 ning §

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kohtu- ja kohtuväliste kulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot ja kandnud õigusabikulusid summas 70 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud nende õigustatud ulatuses. Vastavalt RLS § 57 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi

puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Alates 01.07.2012 kehtiva TsMS § 133 lg 1 alusel, hagihind arvutakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Avaldaja põhinõude ja kõrvalnõuete suuruseks on 918.47 eurot, millelt alates 01.07.2012 kuni 01.07.2014 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 kohaselt tuleks tasuda riigilõivu 125 eurot. Ülaltoodust ja hagi rahuldamise ulatusest lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude summas 195 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 70 eurot) ning kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud nende õigustatud ulatuses, s.o. summas 195 eurot. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 punkti 77 kohaselt: „TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu otsusest tuleneb, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).“ Seega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 50 eurot, tagastamiseks. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /digitaalallkiri/

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.