Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-13-57326

Kohus ei andnud loa otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 12.12.2013 määrusega (tl 26-27) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Pooled ei väljendanud soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagejate nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks kokku 750 eurot, millest on põhivõlg summas 639,12 eurot ja viivis summas 110,88 eurot. Hageja nõue tuleneb lepingu rikkumisest kostja poolt osutatud teenuse eest osaliselt tasumata jätmise näol. Hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale kaitserelee ning esitas selle eest kostjale arve nr 172. Arve koosneb kaitserelee hinnast ja kaitserelee transpordikulust Vaasast 2(4)

Tsiviilasi nr 2-13-57326

Tallinna. Kokku pidi kostja hagejale tasuma 81 802,32 krooni ehk 5 228,12 eurot. Kostja on jätnud arve osaliselt tasumata. Kostja on hagejale tasunud 71 802,32 krooni ehk 4 589 eurot, kostja on jätnud hagejale tasumata 639,12 eurot. Hagi vastuses kostja tunnistas, et temal olid lepingulised suhted hagejaga. 19.11.2008.a. esitas hageja kostjale 19.11.2008.a arve-saateleht nr 172 summas 81 802,32 krooni (5 228,12 euro) hangitud seadmete kohta hageja poolt kostjale. 22.07.2009.a. kostja tasus osaliselt 19.11.2008.a. arve-saatelehe nr 172 alusel 71 802,32 krooni (4 589,00 euro) ulatuses. Ülejäänud summa 10 000,00 krooni (639,12 euro) kostja ei ole tasunud käesoleva ajani. Kostja leidis, et hagejal puudub õigus kostjalt nõuda põhivõla 639,12 euro ning viivise 110,88 euro tasumist, kuna antud nõue on aegunud. Muid vastuväiteid ja neid põhjendavaid dokumente kostja ei esitanud. Viru Maakohus 28.04.2014 kohtuotsusega (vaheotsusega), mis jõustus 29.05.2014 (tl 110-115), jättis rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamisest ja jätkas menetlus tsiviilasjas nr 2-1357326. Seega asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  poolte vahel olid lepingulised suhted  hageja esitas kostjale 19.11.2008 arve nr 172 summas 81 802,32 krooni ehk 5 228,12 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 30 päeva (tl 5)  kostja tasus hagejale 18.03.2009.a 11 802,32 eurot, 15.04.2009.a 15 000 eurot, 01.06.2009.a 15 000 eurot ja 22.07.2009.a 10 000 eurot, kokku 71 802,32 krooni ehk 4 589 eurot (tl 6)  kostja jätnud hagejale tasumata käesoleva ajani 639,12 eurot. Võlaõigusseadus (edaspidi lühend VÕS) § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole hagejale tasunud arvet täies ulatuses ja õigeaegselt, on kostja oma kohustusi rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas hagis on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivise tasumist. Hageja esitas viivise suuruse arvestamise käiku, kostja oma vastuväiteid ei esitanud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-13-57326

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 kohus võimaldas menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 100 eurot ja õigusabikuludest summas 431,67 eurot, mille palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja kuludeks on õigusabikulud summas 245 eurot, mille palub ta hagejalt välja mõista. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, lähtudes TsMS § 173 lgst 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu näol 100 eurot ja õigusabikulude näol 431,67 eurot. Esindaja kulud ei ületa piirmäära, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg-s 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.