Kohtulahend

Kostja vastuväited

vastuväited ja neid kinnitavad tõendid, et kostja võõrandas 2012 hoonestatud kinnistu Tallinnas, mistõttu kostja väited tema võimetusest hüvitist tasuda, ei ole põhjendatud. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna seada esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 25 000 eurot kinnistusraamatusse korteriomandile xxxxxxxxx linnas. Kostja väitis korduvalt, et tal puuduvad reaalsed võimalused eeldatava rahalise kohustuse täitmiseks. Samuti arvestas kohus poolte seniseid keerulisi omavahelisi suhteid, millest tulenevalt pidas vajalikuks hagi tagamisega välistada pahatahtliku käitumise võimalused. Hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav ning on taotletava eesmärgiga proportsionaalne, kuna võimaldab kostjal jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil. Samuti ei sea see ebamõistlikke piiranguid vara käsutamisele (AÕS § 333). Apellatsioonkaebus

enne uue PKS jõustumist, siis tuleb rakendada varemkehtinud PKS § 19 lg 2 p 2. Vaidlus puudus, et hageja ei osalenud korteriga seotud kulude kandmises ja ühist majapidamist pole pooltel olnud. Hageja ei vaielnud vastu, et korteri omandamise eest tasus kostja ja korter eraldati kostjale viimase tööandja poolt. Hagejale määratud hüvitis ei ole õige ega õiglane ja ei arvesta varemkehtinud PKS §-ga 19. Hageja kulutas oma sissetuleku ainult enda tarbeks. Kostja töökoht koondati 2013 jaanuaris ja ta on sellest ajast pensionär pensioniga 540 eurot kuus. Muud sissetulekud kostjal puuduvad. Kostjal puuduvad võimalused hagejale viimase poolt nõutud summa maksmiseks ja kostjal ei ole võimalik eluruumi võõrandada, sest siis jääks tema ja tütar peavarjuta. Lahusvara võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest kustutas kostja BIGBANK AS ees laenukohustuse 56 103 eurot 63 senti, millele lisandus väiksemate laenude kustutamine. Laenukohustused tekkisid abielu jooksul. Hageja ja kohus on teinud hüpoteetilisi järeldusi kostja rahaliste vahendite kohta andmata kostjale võimalust selles osas seisukohta avaldada. Hagejale on jõukohane eluruumi üürimine ja ühisvara jagamine taotletud viisil ei ole hagejale vältimatu. Ühisvara jagamisel kostjale 25 000 euro suuruse rahalise kohustuse panemine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostjal on juba aastaid tagasi diagnoositud podagra ja artroos ning tal on olnud raske trauma, millega kaasnes mõra lülisambas. Kostja saab liikuda ainult spetsiaalse seljatoega ja kepi najal. Ordineeritud on uus seljaoperatsioon. Kostja tööl käimine ei ole võimalik ja pangad ei anna kostjale laenu. Kohus on ekslikult leidnud, et ühisvara osade võrdsusest ei ole võimalik kõrvale kalduda. Hageja vastus

võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Kostja oli vastuses hagile teatanud, et ta soovib esitada vastuhagi. Selle taotluse jättis kohus põhjendamatult lahendamata, kuid samas on kostjale ette heitnud, et kostja ei ole pakkunud omalt poolt kaasomandi jagamise viisi. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Nimetatud nõuet ei saa kohus täita TsMS § 403 lg-s 1 sätestatud nõuet järgimata. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asi on lahendi tegemiseks valmis, s.t kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, s.t maakohtu otsus tühistada. Tühistades kohtuotsuse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, ei anna ringkonnakohus hinnangut kaebuse väidetele, mis käsitlesid materiaalõiguse kohaldamist. Arvestades käesxas asjas toimunud eelmenetluse vigu, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Maakohus eksis selle normi kohaldamisel, kuna hageja ei ole otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramist TsMS § 445 korras taotlenud. Maakohtule oli esitatud taotlus tagada hagi. Et TsMS § 445 lg 1 võimaldab otsuse täitmist tagada mõne hagi tagamise abinõuga, ei anna alust hagi tagamist samastada otsuse täitmise tagamisega. Seega ei ole hageja poolt apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlus vea parandamiseks TsMS § 447 lg 2 korras seadusest tulenevalt võimalik. Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele ja menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.