lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-40978/13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-40978/13
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 27.06.2014, Tallinn 2-13-40978

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju Maakohtu 10.02.2014 otsus

Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3500 eurot Hageja X X (ik xxxxxxxxxxxx), hageja lepinguline esindaja jurist Inge Veso

Kohtuistungi toimumise aeg

Kostja X X (ik xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp 29.05.2014

X Xa (X) hagi X Xa (X) vastu ühisvara jagamiseks

X Xa apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 10.02.2014 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue
1.X X (hageja) esitas 03.09.2013 Harju Maakohtule hagi X Xa (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 14.11.1986 ning lahutati 11.04.2011. Ühisvara, mida hageja taotles jagada, on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx. Hageja palus jätta nimetatud vara kostja omandisse ja kostjalt hageja kasuks välja mõista pool vara väärtusest. Hageja hindas korteriomandi väärtuseks 50 000 eurot ja soovis saada kompensatsioonina 25 000 eurot. 20.01.2014 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks ja taotles kinnistusraamatus korteriomandile seada esimesele vabale kohale kohtulik hüpoteek 25 000 eurot kuni kohtuotsuse täitmiseni.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kostja vastuväited

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlustanud, et poolte ühisvaraks on xxxxxxxxxxx asuv korteriomand Kostja ei nõustunud ühisvara jagamisega hageja poolt pakutud viisil, kuna ebaõiglane on jagada ühisvara võrdsetel alustel. Kostja kandis korteri omandamise ja ülalpidamise kulutusi ainuisikuliselt. Hageja ei osalenud oma sissetulekuga nende kulude kandmisel. Kostja on pensionär, mistõttu tal puuduvad vahendid hagejale kompensatsiooni maksmiseks ja korteri võõrandamine ei tule kõne alla, sest siis jäävad kostja ning poolte täisealine tütar peavarjuta. Kostja palus ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Kostja hüvitaks hagejale 600 eurot, mis on pool korteri soetamismaksumusest (19 800 krooni) aastal 1987. Alternatiivselt taotles kostja jätta ühisvara jagamata, kuna jagamisviis oli ebamõistlik ja kostja huvide vastane. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 10.02.2014 otsusega hagi ja jagas poolte ühisvara. Kohus jättis xxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi kostja ainuomandisse ja mõistis kostjalt välja ühisvara arvelt hüvitise 25 000 eurot hageja kasuks. Kohus kohaldas otsuse täitmise tagamist ja seadis hageja kasuks eelnimetatud korteriomandile kohtuliku hüpoteegi 25 000 eurot kuni otsuse täitmiseni. Kohus määras kostja avalduse alusel tühistada kohaldatud tagamise abinõu täies ulatuses või osaliselt, asendades selle rahaga või pangagarantiiga, kui kostja tasub koormatud kinnistu kohta käiva rahasumma Rahandusministeeriumi arvelduskontole või esitab samas ulatuses pangagarantii. Menetluskulud jäid poolte kanda. X Xa ja X Xa abielu registreeriti 14.11.1986 ning lahutati maakohtu 09.03.2011 otsusega, mis jõustus 11.04.2011. Abikaasade ühisvaraks on korteriomand xxxxxxxxxxxx. Hageja nimetas korteri turuhinnaks 50 000 eurot, mille kinnituseks esitas väljavõtted kinnisvaraportaalidest kv.ee ja city.24.ee. Kinnisvaraportaalide pakkumistest nähtuvalt olid xxxxx asuvate 3-toaliste, ca 60 m2 suuruste korterite müügihinnad vahemikus 52 000 – 62 000 eurot. Kostja pakutava turuhinna suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega vaidlus puudus, et jagatava ühisvara väärtuseks on 50 000 eurot ning et ühisvaraks x korteriomand jääb kostja ainuomandisse. Vaidlus oli asjaolu üle, kas hagejal oli õigus saada kompensatsiooni omandi kaotuse eest. Varaühisuse varasuhe poolte vahel lõppes abielu lahutamisega 11.04.2011. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kostja seisukoht nagu võiks ühisvara jagamisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist lähtudes enne 01.07.2010 kehtinud PKS sätetest on ekslik. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Samas tuleb ühisvara jagada kehtiva seaduse alusel (3-2-1-42-13). Kohus sai valida sellise kaasomandi lõpetamise viisi, mida nõuti hagis. Poolte ühine seisukoht oli, et korter peaks jääma kostja ainuomandisse. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 tuleb teisele ühisomanikule kompenseerida tema osa rahas. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et omandist ilmajäänud abikaasale tuleb määrata õiglane hüvitis, mis määratakse kindlaks omandi kaotamise aja seisuga (3-2-1-101-08, 3-2-1-38-10 jt). Õiglaseks hüvitiseks omandi kaotanud abikaasale on pool omandi väärtusest. Kostja väite, et tema jaoks on hüvitise maksmine liialt koormav, jättis kohus tähelepanuta. Kohtul ei olnud alust jätta ühisvara jagamata. Kostja ei ole välja pakkunud teda vähem koormavat ühisvara jagamise viisi. Kostja alternatiivne ettepanek määrata ühisvara väärtus kindlaks selle soetamise aja seisuga, ei põhine seadusel. Asja harilik väärtus on turuhind, mis määratakse kindlaks asja jagamise aja seisuga. Pealegi esitas hageja

vastuväited ja neid kinnitavad tõendid, et kostja võõrandas 2012 hoonestatud kinnistu Tallinnas, mistõttu kostja väited tema võimetusest hüvitist tasuda, ei ole põhjendatud. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna seada esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 25 000 eurot kinnistusraamatusse korteriomandile xxxxxxxxx linnas. Kostja väitis korduvalt, et tal puuduvad reaalsed võimalused eeldatava rahalise kohustuse täitmiseks. Samuti arvestas kohus poolte seniseid keerulisi omavahelisi suhteid, millest tulenevalt pidas vajalikuks hagi tagamisega välistada pahatahtliku käitumise võimalused. Hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav ning on taotletava eesmärgiga proportsionaalne, kuna võimaldab kostjal jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil. Samuti ei sea see ebamõistlikke piiranguid vara käsutamisele (AÕS § 333). Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Maakohus rikkus TsMS § 403, jättes kostja ilma õigusest ausale ja õiglasele õigusemõistmisele ja poolte võrdsele kohtlemisele. Hagis hageja ei märkinud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või mitte. Kooskõlas TsMS § 403 lg 3 tuli eeldada, et hageja soovib asja läbivaatamist istungil. 25.11.2013 esitatud seisukohtades teatas hageja, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostja eeldas, et asjas peetakse istung ja ta saab täiendavalt oma seisukohti põhjendada ja selgitada. Lisaks tuli pooli teavitada kirjalikust menetlusest määrusega ja anda tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente (TsMS § 403 lg 1). Kostja ei teadnud, millal ja mil viisil hageja muutis seisukohta menetluse vormi osas. Kostja märkis kirjalikus vastuses vastuhagi esitamise soovist. Ometi kohaldas kohus, avalduste esitamiseks võimalust andmata, kirjalikku menetlust ning kostja sai ootamatult teada kohtulahendi tegemisest. Maakohus rikkus TsMS § 377 lg-t 1. Kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus leidis hagi tagamist analüüsides, et kostjal puuduvad rahalised vahendid eeldatava rahalise kohustuse täitmiseks, kuid ühisvara jagamise asjaolusid analüüsides ei ole seda arvestanud. Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab arvestama, et kaasomandi jagamine ei tohi toimuda viisil, mis on ebamõistlik, kaasomanike huvide vastane, neid liigselt koormav või mida kaasomanikul ei ole võimalik täita (nt 3-2-1-61-12). Jagatav vara on kostja elukohaks. Kostja on pensionär, kes püüab üksi toetada poolte täisealist kõrgkoolis õppivat tütart. Hageja on töövõimeline, omab töökohta ja tema teenistus ületab Eesti keskmist palka. Poolte suhted lõppesid aastaid tagasi, korteri omandasid abikaasad seetõttu, et kostja tööandja andis selle kostja kasutusse. Ühist majapidamist ei ole pooltel kunagi olnud, korteriga seotud kulutused on kandnud kostja, remonti on teinud kostja. Kaasomandi jagamisel ei ole kohus poolte huve kaalunud ega arvestanud nendega. Samuti pole kohus analüüsinud otsuse mõju asjaosalistele ega hinnanud seda mõju koormavuse seisukohast. Riigikohus on märkinud, et kohtuotsus ei saa olla selline, et kõiki asjaolusid arvestades ei ole selle vabatahtlik täitmine reaalne. Maakohtu otsuse jõustumine tähendaks seda, et kostja kaotaks elukoha, ega omaks enam võimalust endale elukohta soetada. Elukoha kaotaks ka poolte ühine täisealine tütar, kes elab isa juures. Puudub alus kostja pahatahtluses kahtlustamiseks. Maakohus jättis ebaõigesti enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 2 kohaldamata ühisvara koosseisu kindlaks määramisel. PKS § 210 lg 2 alusel tuleb ühisvara koosseis kindlaks määrata lähtudes vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kuna poolte abielulised suhted lõppesid

enne uue PKS jõustumist, siis tuleb rakendada varemkehtinud PKS § 19 lg 2 p 2. Vaidlus puudus, et hageja ei osalenud korteriga seotud kulude kandmises ja ühist majapidamist pole pooltel olnud. Hageja ei vaielnud vastu, et korteri omandamise eest tasus kostja ja korter eraldati kostjale viimase tööandja poolt. Hagejale määratud hüvitis ei ole õige ega õiglane ja ei arvesta varemkehtinud PKS §-ga 19. Hageja kulutas oma sissetuleku ainult enda tarbeks. Kostja töökoht koondati 2013 jaanuaris ja ta on sellest ajast pensionär pensioniga 540 eurot kuus. Muud sissetulekud kostjal puuduvad. Kostjal puuduvad võimalused hagejale viimase poolt nõutud summa maksmiseks ja kostjal ei ole võimalik eluruumi võõrandada, sest siis jääks tema ja tütar peavarjuta. Lahusvara võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest kustutas kostja BIGBANK AS ees laenukohustuse 56 103 eurot 63 senti, millele lisandus väiksemate laenude kustutamine. Laenukohustused tekkisid abielu jooksul. Hageja ja kohus on teinud hüpoteetilisi järeldusi kostja rahaliste vahendite kohta andmata kostjale võimalust selles osas seisukohta avaldada. Hagejale on jõukohane eluruumi üürimine ja ühisvara jagamine taotletud viisil ei ole hagejale vältimatu. Ühisvara jagamisel kostjale 25 000 euro suuruse rahalise kohustuse panemine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostjal on juba aastaid tagasi diagnoositud podagra ja artroos ning tal on olnud raske trauma, millega kaasnes mõra lülisambas. Kostja saab liikuda ainult spetsiaalse seljatoega ja kepi najal. Ordineeritud on uus seljaoperatsioon. Kostja tööl käimine ei ole võimalik ja pangad ei anna kostjale laenu. Kohus on ekslikult leidnud, et ühisvara osade võrdsusest ei ole võimalik kõrvale kalduda. Hageja vastus

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, ära kuulanud istungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-te 1, 2, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, menetlusosaliste taotlused, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Selle ülesande täitmata jätmise tõttu tuleb kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ainuüksi asjaolust, et hageja ei märkinud 03.09.2013 esitatud hagiavalduses, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega, sai kostja eeldada, et tsiviilasi vaadatakse läbi kohtuistungil. TsMS § 403 lg 3 kohaselt, kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja kordas oma soovi vaadata asi läbi suulises menetluses 25.11.2013 kirjaliku seisukoha p-s 12 (t.lk 36). 20.01.2014 teatas hageja kohtule, et ta nõustus asja kirjaliku menetlusega. Kuna maakohus kostjat eelnimetatud avaldusest ei teavitanud, oli kostja õigustatud eeldama, et tsiviilasi vaadatakse läbi kohtuistungil. Maakohus otsustas lahendada asi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, kuid rikkus seejuures oluliselt TsMS § 403 lg-s 1 sätestatud nõuet määrata tähtaeg, mille jooksul oleks pooltel olnud

võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Kostja oli vastuses hagile teatanud, et ta soovib esitada vastuhagi. Selle taotluse jättis kohus põhjendamatult lahendamata, kuid samas on kostjale ette heitnud, et kostja ei ole pakkunud omalt poolt kaasomandi jagamise viisi. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Nimetatud nõuet ei saa kohus täita TsMS § 403 lg-s 1 sätestatud nõuet järgimata. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asi on lahendi tegemiseks valmis, s.t kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, s.t maakohtu otsus tühistada. Tühistades kohtuotsuse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, ei anna ringkonnakohus hinnangut kaebuse väidetele, mis käsitlesid materiaalõiguse kohaldamist. Arvestades käesxas asjas toimunud eelmenetluse vigu, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Maakohus eksis selle normi kohaldamisel, kuna hageja ei ole otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramist TsMS § 445 korras taotlenud. Maakohtule oli esitatud taotlus tagada hagi. Et TsMS § 445 lg 1 võimaldab otsuse täitmist tagada mõne hagi tagamise abinõuga, ei anna alust hagi tagamist samastada otsuse täitmise tagamisega. Seega ei ole hageja poolt apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlus vea parandamiseks TsMS § 447 lg 2 korras seadusest tulenevalt võimalik. Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele ja menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.