ML hagi OL vastu ühisvara jagamise nõudes ja OL vastuhagi ML vastu ühisvara jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2016 määrus vigade parandamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ML määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja, määruskaebuse esitaja) ML (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja Inge Veso Kostja (vastuhagis
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
hageja)
OL
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-40978 26.04.2016 määrus osaliselt selle resolutsiooni p-de 5.2 ja 5.3 osas, samuti osas, milles maakohus leidis, et OL määruskaebus kuulub rahuldamisele tervikuna (määruse p 2). Muus osas jätte määrus muutmata.
2.4.Rahuldada OL taotlus vigade parandamiseks Harju Maakohtu 02.03.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-13-40978 osaliselt. 2.5.Parandada 02.03.2016 kompromissi kinnitamise määruses esinevat ebatäpsust selliselt, et lugeda resolutsiooni punkt 1 õigeks järgmisel kujul: „1. Kinnitada
1(7)
tsiviilasjas nr 2-13-40978 poolte vahel sõlmitud poolte ühisvara jagamise kompromiss järgmiselt:“.
3.ML määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Rahuldada ML vea parandamise taotlus ja lisada Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusele kompromissi lisaks olev plaan korteriomandi kasutuskorra kohta.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on ML hagi OL vastu ühisvara jagamise nõudes ja OL vastuhagi ML vastu ühisvara jagamise nõudes. 01.03.2016 sõlmisid pooled kompromissi ning loobusid edasikaebeõigusest. Kompromiss kinnitati Harju Maakohtu 02.03.2016 kohtumäärusega.
2.OL esitas 03.03.2016 kohtule vastulause Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-13-40978, märkides, et kohtumääruse resolutiivosa punktis 1 on märgitud ebaõige tsiviilasja number; resolutiivosa punktis 1.1 on kohus eiranud poolte soovi ja lisanud sõnad „1/2 mõttelistes osades“; resolutsiooni punkt 7 on vastuolus poolte vahel sõlmitud kompromissiga. OL taotles kohtumääruses tsiviilasja numbri parandamist ning määruse vastavusse viimist poolte vahel 01.01.2016 sõlmitud kompromisskokkuleppega.
3.ML vaidles OL 03.03.2016 vastulausele osaliselt vastu, nõustudes vaid tsiviilasja numbri parandamisega määruse resolutsiooni punktis 1.
4.Harju Maakohtu 10.03.2016 kohtumäärusega parandati viga 02.03.2016 määruses tsiviilasjanumbri osas, muus OL poolt taotletud küsimustes kohus vigade parandamist ei teinud.
5.28.03.2016 esitas OL kohtule avalduse, viidates Harju Maakohtu 10.03.2016 määruses sisalduvatele vigadele. 29.03.2016 esitas OL määruskaebuse 10.03.2016 vigade parandamise määrusele. OL palus kustutada kompromissi kinnitava määruse punktist 1.1 viide 1⁄2 mõttelisetele osadele ning muus osas viia määrus vastavusse poolte vahel sõlmitud lepingutega. Kui kohus peab vajalikuks tuua välja kaasomanike osa protsentides, siis on osade suurus 40% ML-l ja 60% OL-l. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud menetlusnorme, kui on lisanud määrusesse, et korteriomand jääb poolte kaasomandisse 1⁄2 mõttelises osas – 2(7)
nimelt on korter jaotatud kokkuleppega kindlateks ja konkreetseteks osadeks. Lisaks palus OL selgitust, miks on 02.03.2016 määrus märgitud jõustunuks. Maakohtu määrused
6.Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega rahuldati OL määruskaebus Harju Maakohtu 10.03.2016 määrusele. Maakohus tühistas 10.03.2016 vigade parandamise määruse ja rahuldas OL taotluse vigade parandamiseks. Kohus parandas 02.03.2016 määruses järgmised ebatäpsused järgmiselt: 1) luges resolutsiooni punkt 1 õigeks järgmisel kujul: „1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-13-40978 poolte vahel sõlmitud poolte ühisvara jagamise kompromiss järgmiselt:“; 2) jättis resolutsiooni punktist 1.1 välja lauseosa „1/2 mõttelistes osades“; 3) jätta välja resolutsiooni punkt 1.7. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Esiteks on 02.03.2016 kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 märgitud vale tsiviilasja number. Tegu on kirjaveaga, mis ei mõjuta määruse sisu ja seda saab vigade paranduse määrusega parandada. Kohus parandab tsiviilasja numbri resolutsiooni punktis 1. Maakohus pidas põhjendatuks jätta vigade parandamise raames 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.1 välja viide „1/2 mõttelistele osadele“, kuna see ei mõjuta õiguslikku olukorda. AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul ei ole kompromissiga ega muul viisil kaasomanike osasid jagatud muul viisil kui võrdseteks – seega kuulub mõlemale poolele kaasomandist 1⁄2 mõttelist osa, olenemata sellest, kas see on kirjas määruses või mitte. OL on tuginenud sellele, et ruumide jaotusega on korteriomand jaotatud kindlateks ja konkreetseteks osadeks. Kohus OL-ga ei nõustunud. Kompromissi kinnitamise määruse punktis 1.2 on tõepoolest märgitud, kes saavad milliseid ruume kasutada, kuid tegu on kasutuskorra määramisega, mitte kaasomandi osade suuruse kindlaksmääramisega. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel – see ongi määruse punktis 1.2 kajastatud asja kasutamise kokkulepe. Kasutuskorras kokkuleppimine või kasutuskorra muutmine ei mõjuta omandiõigust või omandi suurust. Maakohus jättis vigade parandamise korras 02.03.2016 määrusest välja määruse edasikaebamise korra, mis ei tähenda seda, et pooltel tekib edasikaebeõigus. Poolte edasikaebeõigusest loobumine sisaldub kompromissis ja on kajastatud määruses edasikaebamise korra juures. Edasikaebamise õigus ei olene sellest, kas sellest loobumine on kajastatud resolutsioonis või mitte. Kuna menetluse lõpetamine on antud juhul lahutamatult seotud kompromissi kinnitamisega, ei saaks kaebust esitada eraldi menetluse lõpetamise peale. Riigilõivude tagastamine ei ole seadusest tulenevalt kaevatav. Kuna see edasikaebeõigusega seonduvat ei muuda, jättis maakohus 02.03.2016 määrusest välja resolutsiooni punkti 1.7. Kohus selgitas, et 02.03.2016 on märgitud jõustunud lahendiks, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. ML määruskaebus
3(7)
7.ML esitas maakohtu 26.04.2016 määrusele määruskaebuse, paludes tühistada 26.04.2016 määrus ja teha uus määrus, millega jätta jõusse Harju Maakohtu 10.03.2016 määrus. Kostja ei esitanud 28.03.2016 ja/või 29.03.2016 määruskaebusi tähtaegselt. Maakohtu 10.03.2016 määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 28.03.2016 23.59. Kuna mõlemad menetlusdokumendid on kohtusse jõudnud 29.03.2016, ei ole väidetavad määruskaebused esitatud tähtaegselt. Lisaks ei saa 28.03.2016 menetlusdokumenti lugeda määruskaebuseks, kuna sel puudub pealkiri, digiallkiri ning sisu on arusaamatu ja ei seostu isegi 29.03.2016.a. kell 00.27 allkirjastatud määruskaebusega. Sisuline määruskaebus koos vabandava kaaskirjaga on kohtusse saadetud 29.03.2016.a. kell 00.33. Vabandavas kaaskirjas on vabandusena esitletud väidetav hetkeline tehniline rike, mis oli tingitud elektrikatkestusest. ML tegi päringu AS-ile Elektrilevi, kelle andmetel ei olnud sel ajal XXX, Saue tarbimiskohas rikkeid. Kostja ei ole taotlenud määruskaebuse tähtaja ennistamist. Maakohus ei ole määruskaebuse menetlusse võtmisel kontrollinud määruskaebuse esitamise tähtaja järgimist, seega tuleb 26.04.2016 määrus määruskaebuse rahuldamise osas tühistada. Lisaks ei ole OL tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Kohus ei ole ka määruses põhjendanud, millise määruskaebuse on kohus lahendanud. Samuti rikkus kohus TsMS § 663 lg-t 3, jättes määruskaebuse hagejale kätte toimetamata ja vastuse küsimata. Kohus ei ole kaevatavas määruses põhjendanud, miks ta kaevatava määrusega parandas teistkordselt 02.03.2016 kohtumäärust kompromissi kinnitamise kohta, kui kohus jättis juba 10.03.2016 määrusega kostja vigade parandamise taotluse rahuldamata resolutiivosa punkti 1.1. ja 1.7. osas, parandades vaid resolutiivosa punktis 1 tsiviilasja numbri. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus kaevatavas määruses tegi vastupidise otsuse. ML selgitab, et 26.04.2016 määrusega tehtud vigade paranduse alusel ei ole Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega kinnitatud kompromiss täidetav. Kinnistusraamatus ei ole võimalik omandi osas muudatusi teha, sest määrusest on välja võetud kaasomandiosa suurused. Kuna poolte soov oli jätta korteriomand kaasomandisse, siis on kohus sõnadega “1/2 mõttelistes osades” vaid täpsustanud kaasomandi ulatust ilma poolte kokkulepet ja selle sisu muutmata. Lauseosa “1/2 mõttelistes osades” väljajätmisega tekitatakse uuesti ebatäpne olukord, kuna poolte ühine soov on jätta korteriomand kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. ML ei nõustu sellega, et 02.03.2016 määruse resolutsiooni punkt 7 on vastuolus poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus on sellesse punkti lülitanud nii poolte kokkuleppe kui ka seadusest tuleneva kohustuse, mis ei muuda kompromissi sisu. Õiguslikult on mõtteliste osade suurus ja kasutuskorra kokkuleppe erinevad õiguslikud mõisted. Kostja viited võimalusele muuta poolte osad kasutuskorra kohaselt protsentides 60 % kostjale ja 40 % hagejale ei ole puutumuses käesoleva kohtuasjaga ja kooskõlas TsÜS § 56. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole ühisvara jagamisel kõrvale kaldutud poolte võrdsusest. Ka PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara võrdsetes osades. Edasine menetluse käik
8.OL esitas 18.05.2016 kohtule poolte 13.03.2016 sõlmitud korteriomandi kasutuskorra kokkuleppe (kd V tl 17-20).
9.ML esitas 01.06.2016 kohtule lisa määruskaebusele ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse nr 589692016, mille kohaselt ei ole 02.03.2016 määrus täidetav (kd V tl 21-26)
4(7)
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.ML esitas 09.06.2016 kohtule vigade parandamise taotluse, paludes lisada 02.03.2016 määrusele ka korteriomandi XXX, Saue kohtumäärusega kinnitatud plaan (kd V tl 32-35).
12.OL oma 28.06.2016 vastuses hageja taotlusele ei eitanud, et korteriomandi kinnitatud plaan on kompromissi osa, kuid vaidles määruses vea parandamisele vastu. Määruse põhjendused
13.Kolleegium leiab, et maakohtu 26.04.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel osaliselt tühistada vigade parandamise osas 02.03.2016 kompromissi kinnitamise määruses. ML määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles ML on vaidlustanud OL poolt 10.03.2016 määrusele esitatud määruskaebuse rahuldamist, jätab ringkonnakohus ML määruskaebuse põhjendused tähelepanuta, sest selles osas ei ole maakohtu 26.04.2016 määrus vaidlustatav. Lisaks on ringkonnakohtul võimalik lahendada ML vea parandamise taotlus.
14.ML ei ole 26.04.2016 määrust vaidlustanud osas, milles maakohus on parandanud 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud tsiviilasja numbri. ML ei nõustu maakohtu määruses vigade parandamisega osas, milles maakohus on otsustanud jätta 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.1. välja sõnad „1/2 mõttelistes osades“ ja jätnud määrusest välja resolutsiooni punkt 1.7.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et 02.03.2016 määruse resolutsiooni punkti 1.1. parandamine ja punkti 1.7. määrusest väljajätmine on ebaõige. Maakohus on mõlema punkti parandamise osas märkinud, et kuna parandused ei muuda tegelikku olukorda ja poolte õigusi, siis on nende vigade parandamine põhjendatud. Paranduste tegemist määruse resolutsioonis ei saa õigustada resolutsioonist kohtu hinnangul üleliigsete otsustuste eemaldamisega, mis väidetavalt tegelikku olukorda ega poolte õigusi ei muuda. Kui resolutsioonis on tehtud otsustusi, mis tulenevad kas seadusest või poolte kokkuleppest, siis ei saa väita, et tegemist on vigadega, mida tuleks TsMS § 447 lg 2 alusel parandada.
16.Maakohtu otsustus jätta 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.1. välja sõnad „1/2 mõttelistes osades“ on ebaõige ja vastuolus vigade parandamise regulatsiooniga. TsMS § 447 lg 2 lausete 1 ja 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kooskõlas TsMS § 463 lg-ga 2 kohalduvad TsMS § 447 lg 2 lausetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtted ka kohtumäärusele. Kaasomandi mõtteliste osade suuruse määrusest väljajätmist ei ole võimalik lahendada vigade parandamise käigus TsMS § 447 lg 2 alusel.
17.Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 447 lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu TsMS §-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis kohtu märgitud otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega (RKTKm 3-2-1-86-10 p 17). Käesoleval juhul ei saanud kohus jätta määrusest välja kaasomandi osade suuruseid, kuna see mõjutas määruse sisu.
18.ML ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid mõtteliste osade suurusele (kd V tl 7). Ka OL on oma 28.06.2016 menetlusdokumendis märkinud, et tema tegi kohtuistungil ettepaneku fikseerida kompromisskokkuleppes, et kummalegi poolele jääb 1⁄2 mõttelist osa 5(7)
korterist (kd V tl 46). Seega sisuliselt oli maakohtu 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktis
1.1.õigesti märkinud, et korteriomand jääb kaasomandisse 1⁄2 mõttelistes osades. Selline otsustus ei ole vastuolus poolte kokkuleppega.
19.Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et kuna kaasomandi mõtteliste osade suurus tuleneb seadusest, siis mõtteliste osade suuruste väljajätmine resolutsiooni punktist 1.1. ei muuda tegelikku olukorda. Kaasomandi mõtteliste osade suuruseid märkimata ei ole maakohtu 02.03.2016 määrus täidetav. Kinnistusraamatuseaduse § 14 p 2, kohaselt kui kinnistu on ühises omandis, tehakse kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kanne selle kohta, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Seega käesoleval juhul tuleks kinnistusraamatusse kanda lisaks korteri kaasomandile ka kaasomandi osade suurused. Järelikult on ebaõige maakohtu põhjendus, et 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.1. sõnade „1/2 mõttelistes osades“ väljajätmine ei muuda tegelikku olukorda. Kui kaasomandi osade suuruseid ei ole määruses märgitud, ei ole määruse alusel võimalik teha vastavat kannet kaasomandi kohta. Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et kaasomandi osade suurused on kummalgi poolel suuruses 1⁄2 olenemata sellest, kas see on määruses kirjas või mitte. Seega 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.1. sõnade „1/2 mõttelistes osades“ väljajätmise kohta tuleb maakohtu 26.04.2016 vigade parandamise määrus tühistada.
20.Ka edasikaebamise korra (02.03.2016 määruse resolutsiooni punkti 1.7.) määrusest väljajätmise osas tuleb maakohtu 26.04.2016 tühistada. Ehkki edasikaebamise kord on ka eraldi märgitud määruse sissejuhatavas osas, ei ole edasikaebamise korra märkimine määruse osas, milles kohus kinnitas kompromissi, viga, mida oleks võimalik TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Lisaks, nagu ülalpool märgitud, ei saa TsMS § 447 lg 2 mõttes vigade parandamise eesmärgiks olla määruse resolutsioonist korduvate otsustuste väljajätmine.
21.Kokkuvõttes on 26.04.2016 määruses õigesti rahuldatud OL vigade parandamise taotlus 02.03.2016 määruses tsiviilasja numbri parandamise osas. Ülejäänud osas tuleb OL vigade parandamise taotlus jätta rahuldamata. Selguse huvides esitab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni uuel kujul. Käesolev määrus asendab 10.03.2016 määrust vigade parandamise kohta, kuna 10.03.2016 määrus on 26.04.2016 määrusega tühistatud.
22.Ringkonnakohus käsitleb ML 01.06.2016 esitatud lisa määruskaebusele ja Tartu Maakohtu ja 09.06.2016 vigade parandamise taotlust koos taotlusena vea parandamiseks 02.03.2016 määruses. ML on viidanud sellele, et Harju Maakohtu 02.03.2016 määrus poolte kompromissi kinnitamise kohta ei ole täidetav, sest määrusele ei ole lisatud kompromissi lisaks olevat plaani korteriomandi kasutuskorra kohta. Ehkki OL on palunud jätta ML taotlus vigade parandamiseks rahuldamata, ei ole OL vaidlustanud asjaolu, et korteri plaanid on kompromissi lahutamatuks osaks.
23.Maakohtu 02.03.2016 määruses on kinnitatud poolte kompromiss koos selle lisaks oleva plaaniga, vastavalt millele leppisid pooled kokku korteriomandi kasutuskorras (resolutsiooni punkt 1.2). Kuna kohus on kinnitanud määrusega kompromissi koos lisaks oleva plaaniga (kd IV tl 198-199), on nimetatud plaan kohtumääruse osa. Käesoleval juhul ei ole maakohus lisanud 02.03.2016 määrusele koos kompromissiga kinnitatud plaani. Kolleegiumi hinnangul on korteriomandi plaani puudumine maakohtu määruse juurest viga, mis ei mõjuta otsuse sisu ja mida on võimalik parandada TsMS § 447 lg 2 alusel. ML vea parandamise taotlus tuleb rahuldada ja lisada maakohtu 02.03.2016 määrusele kompromissi lisaks olev plaan korteriomandi kasutuskorra kohta. Plaan lisatakse käesolevale määrusele.
6(7)
24.Arvestades määruskaebuse osalist rahuldamist tuleb jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1).
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
Määrus parandatud 19.07.2016 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2016 määruses ja lisada määrusele Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega kinnitatud kompromissi lisaks olev plaan korteriomandi kasutuskorra kohta.
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.