Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 Hageja selgitas, et tal ei ole võimalik teistelt sideettevõtjatelt samaväärset teenust sarnastel alustel, sh sama hinnaga, saada. Ka on hageja jaoks oluline asjaolu, et Elion ainukesena pakub ühendust optilise võrguga hageja korterisse, ülejäänud aga koaksiaalkaabliga. ESS § 99 lg 4 järgi saab sideettevõtja sideteenuse lepingut muuta, avaldades vastava teate oma veebilehel või selle puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Hageja hinnangul on see säte otseses vastuolus PS § 19 lg-ga 1, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Hageja ei nõustunud sellega, et ESS § 99 lg 4 kohaselt piisab sideteenuse lepingu muutmiseks sellest, et sideettevõtja avaldab vastava muudatuse oma veebilehel. Hageja tugines seejuures lepinguvabaduse põhimõttele, mille kohaselt tsiviil-suhetes osalejad võivad ise määrata lepingu sisu ja lepingutüübi. Lepinguvabaduse põhimõtte olulisemaks osaks on poole enda õigus otsustada, milliste õiguste ja kohustustusega nad end seovad. Selle eelduseks on aga teada, mis kohustused neid puudutavad. Hagejal puuduvad andmed, et kostja oleks info lepingu üldtingimuste muutmise kohta oma kodulehel avaldanud. Juhul, kui kostja on siiski info avaldanud lepingu muutmise kohta, leidis hageja, et see protseduur lepingu muutmiseks on vastuolus PS-ga. Kodulehel või üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisega ei tagata hageja arvates reaalselt, et lepingu teine pool muudatustest ka teada saab. Hagejale on mõistetav sellise regulatsiooni seadusandjapoolne eesmärk, kuid hageja leidis, et seda on võimalik saavutada arvestades oluliselt suuremal määral teise poole õigustega. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et lõppkasutaja on sideteenuse lepingus nõrgemal positsioonil olev pool, kellel on valik, kas ta sõlmib lepingu temale etteantud tingimustel või ta ei saa sideteenust. Sellest tulenevalt tuleb lõppkasutajat rohkemal määral kaitsta, kui tavalises võlaõiguslikus lepingulises suhtes. Seejuures oleks hageja hinnangul tegevus PS-ga kooskõlas siis, kui sideettevõtja on eelnevalt saatnud lepingupartneritele kirjad, kas elektrooniliselt või paberkujul, milles on toodud välja lepingu muutmise sisu ja alused. Isegi, kui sideteenuse muutmine ESS § 99 lg 4 kohaselt oleks kooskõlas PS-ga, ei saaks muuta lepingut sellises ulatuses, nagu kostja on seda teinud. Seda tulenevalt asjaolust, et ESS § 99 lg 1 kohaselt on võimalik sideteenuse lepingut muuta vaid juhul, kui selle tingib kas õigusaktide muutmine või lepingu sõlmimise asjaolud, millega kaasnevad oluliselt suuremad kulud. Kuna kostja ei ole hagi esitamise seisuga välja toonud seaduses sätestatud aluseid lepingu muutmiseks, on lepingu muutmine õigusvastane ning sellest tulenevalt tühine. Hageja arvates kehtivad poolte vahel üldtingimused, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel ning nendes ei ole välja toodud lepingu lõpetamise aluseid, millele kostja viitab lepingu üles-ütlemise teates. Hagile on lisatud kostja üldtingimused, mis kehtisid alates 01.02.2008.a. Sideettevõtjal ei ole õigust lepingut lõpetada põhjusel, et ta ei suuda kvaliteetset teenust pakkuda. Sideettevõtja peab ESS § 94 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuvastama enne lepingu sõlmimist sideteenuse tehnilised võimalused. Juhul, kui selgub, et sideettevõtja ei ole tehnilisi võimalusi tuvastanud ning on lepingu sõlminud, kannab vastutust selle eest sideettevõtja ning see ei saa olla aluseks lepingu ülesütlemisele. Seejuures ei anna ESS võimalust ühel aadressil teenuse osutamise lõpetamiseks, vaid sätestab lepingu sõlmimise kohustuse, kui sideettevõtja osutab piirkonnas teenust. Kostja aga pakub jätkuvalt piirkonnas sideteenust ning üles öeldakse vaid hagejaga sõlmitud leping. ESS § 100 lg 2 kohaselt on sideettevõtjal õigus leping üles öelda § 98 lg 1 p-des 1–3 ja 5 toodud alustel. Käesoleval juhul ükski nendest eeldustest hageja hinnangul täidetud ei ole. ESS § 92 lg 2 kohaselt ei tohi sideteenuse lepinguga kokku leppida tingimustes, mis on lõppkasutajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga. Üheks selliseks punktiks on kostjapoolses ülesütlemise teates nimetatud lepingu p 3.11.2. Kui sideettevõtjal on kohustus leping

3(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 sõlmida, siis ei saa tõlgendada seadust või lepingut selliselt, et tal on õigus põhjusest sõltumata peatada teenuse osutamine ja seetõttu lõpetada ka leping. Hageja leidis, et kliendileping sõlmitakse selleks, et teenuseid osutada, mistõttu on seega kostja üles öelnud ka kliendilepingu. Taotledes kostjapoolse lepingu ülesütlemise õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamist, taotles hageja nii sideteenuse kasutamise lepingu ülesütlemise kui ka kliendilepingu ülesütlemise (24.08.2008 kliendileping nr 8673489) tühiseks tunnistamist. Kostja vastuväited

4(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 välja vahetanud tehnoloogiat, seadmeid, kaablid ja isegi jaamaseadmed. Kostja on leidnud, et väidetavate probleemide põhjused ei ole Elioni vastutusalas, vaid on kliendi korteris asuvas liiniosas või kliendi lõppseadmes. Kostja leidis, et teenuse kasutamise aluseks oleva lepingu ülesütlemine ei ole kostjapoolne lepingu rikkumine nagu väidab seda hageja. Kostja ei anna oma teenuse raames klientide kasutusse teenuse tarbimiseks kasutatavaid lõppseadmeid (nt arvuteid, telefoniaparaate, televiisoreid) ega ole seega vastutav ka nende toimimise eest. Hageja poolt kasutatava teleri Samsung tarkvaralistest eripäradest tingituna tekkida võivate võimalike probleemide lahendamine ei ole seega kostja vastutusalas. Aadressil XXXXX X kasutab kostja poolt pakutavat digiTV teenust veel 14 klienti ning mitte ükski neist ei ole pöördunud kostja poole sarnaste teenuse probleemidega, millele hageja viitab. Eelnimetatud faktile tuginedes saab väita, et tegemist ei ole teenuse osutaja võrguosas ja vastutusalas oleva probleemiga, kuna vastasel korral oleks häiritud ka teiste samal aadressil teenust kasutatavate klientide digiTV teenus. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei saanud antud olukorras oodata, et kostja jätkaks lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mistõttu tegi kostja erandliku otsuse lepinguline suhe üles öelda. Kostja leidis, et ESS § 100 lg 2 reguleerib ja piirab sideteenuse lepingu erakorralist ülesütlemist üksnes ESS § 98 lg 1 p-des 1–3 ja 5 nimetatud aluste esinemise korral ja eelneva etteteatamiseta, kehtestades reegli, et vastavad asjaolud on lepingu üleütlemist õigustava mõjuva põhjusena käsitletavad üksnes juhul, kui nende mõju on kestnud kauem kui ühe kuu. Nimetatud sättes viidatud asjaolude korral on sideettevõtjal õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda. ESS § 100 lg 2 ei välista korralise üleütlemise aluste sätestamist lepingus. Enamgi veel, ESS § 96 lg 1 p 12 kohaselt on lepingu ülesütlemise tingimused lausa sideteenuse lepingu kohustuslikeks tingimusteks. Hageja väite kohasel ei andvat ESS võimalust ühel aadressil teenuse osutamise lõpetamiseks. Kostjale jäi arusaamatuks, millisele konkreetsele ESS sättele hageja viitab, arvestades asjaolu, et ESS § 96 lg 1 p 12 kohaselt on sideteenuse lepingu ülesütlemise tingimused sideteenuse lepingu kohustuslikuks osaks. Kostja täpsustas, et ta ütles hagejaga üles sideteenuse kasutamise lepingu toote erakliendilahendus kasutamiseks. Kliendilepingut üles öeldud ei ole. Kostja viitas ülesütlemise teatele (t I kd lk 14-15) ning 01.06.2011.a üldtingimuste p-le 3.13 (t I kd lk 57). Kui kohus leiab, et taotlus lepingu üldtingimuste muudatuste osas on õigustatud, siis sellisel juhul taotles kostja aegumise kohaldamist (t I kd lk 140). Samasuguseid muresid nagu hagejal kõrvalkorterites ei eksisteeri, kuigi võrk on sama. Kui asi oleks võrgus, siis oleks ka kõrvalkorterites samasugused mured. Seega jääb probleem kliendi valduses olevasse alasse. Esimese astme kohtu otsus

5(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 korral leping üles öelda. Kokkulepe, mis kohustab lõppkasutajat maksma leppetrahvi lepingu ülesütlemise korral seoses selle muutmisega sideettevõtja poolt, on tühine; (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks võib sideettevõtja avaldada teate oma veebilehel või veebilehe puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.“. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Seega ka VÕSi kohaselt on lubatav lepingu muutmine seaduses ettenähtud alusel, milleks antud juhul on ESS § 99 lg 4. Kohtu hinnangul ESS § 99 lg 4 ei riku antud juhul hageja õigust vabale eneseteostusele ja lepinguvabadusele (mille kõige olulisemaks osaks hageja arvates on hageja õigus otsustada, milliste õiguste ja kohustustega ta end seob ning mille eelduseks on teada, mis kohustused hagejat võivad puudutada). ESS § 99 lg 4 iseenesest ei loo pooltele õigusi ja kohustusi, vaid sätestab üksnes ühe võimaliku protseduuri ESS § 99 lg-s 1 sätestatud sideettevõtjapoolsest lepingu muutmisest teavitamiseks. Isegi, kui vastaks tõele hageja väide, et ta ei ole kostjapoolsetest lepingu üldtingimuste muudatustest kostja veebilehe või ajalehe vahendusel teada saanud, on hageja lepingu üldtingimuste muudatustest (sh üldtingimuste p 3.11.2. lisandumine) teada saanud hiljemalt lepingu ülesütlemisest kostja poolt 31.05.2013.a teate alusel (t. I kd lk 14-15). Saades teada lepingu üldtingimuste muudatustest üldtingimuste p 3.11.2. lisandumise näol oli hagejal õigus otsustada, milliste õiguste ja kohustustega ta end seob ning hagejal kui lõppkasutajal oli kooskõlas ESS § 99 lg-ga 3 õigus muudatustega mitte-nõustumise korral leping üles öelda. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tema ise sooviks kostjaga sõlmitud lepingu üles öelda või et kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine oleks takistatud ESS § 99 lg 4 regulatsiooni tõttu. Vastupidi, hageja vaidlustab lepingu ülesütlemist kostja poolt ja hageja eesmärk on lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise kaudu saavutada olukord, et leping oleks täitmiseks kohustuslik (vt ka t I kd lk 109). Seega ei ole võimalik väita, et ESS § 99 lg 4 rikuks antud juhul hageja õigust vabale eneseteostusele. Kui ESS § 99 lg 4 regulatsioon üldse puuduks, on hageja sõltumata sellest teadlik kostjapoolsetest lepingu muudatustest, kuid soovib vaatamata nendele muudatustele jätkuvalt lepingu täitmist (seejuures hageja ei väida, et ESS § 99 lg-st 1 tulenev sideettevõtja õigus muuta ühepoolselt sideteenuse lepingu tingimusi oleks vastuolus PS-ga). Kuigi hageja eesmärgiks on lepingu täitmine ilma lepingu üldtingimuste muudatusteta (mida kohus käsitleb otsuses alljärgnevalt), ei mõjuta see fakti, et hageja ise lepingut üles öelda ei soovi ning ESS § 99 lg 4 sätted ei takista hageja vaba eneseteostust. Arvestades eeltoodut nõustus kohus kostjaga selles, et ESS § 99 lg 4 eraldiseisvana ei mõjuta käesoleval juhul asja lahendamist ega ole seetõttu asjassepuutuv. Hageja viidatud ESS § 99 lg-t 4 ei saa PS-le vastavuse küsimuses asjassepuutuvaks pidada lisaks seetõttu, et hageja pidi olema teadlik üldtingimuste muutmise korrast ja lepingu ülesütlemise alustest mh hageja ja kostja vahel on sõlmitud 27.08.2008.a seadme kasutusleping nr 8689391 alusel (t I kd lk 65-66). Nimetatud lepingu p 3 kohaselt, omavahelistes suhetes juhindusid pooled mh Andme- ja kõneside eeskirjast. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas hageja, et on eelnimetatud dokumentide sisuga tutvunud ja kohustub neis sisalduvaid tingimusi täitma. Mainitud Andme- ja kõneside eeskiri sisaldas p 3.2.7.2., mille kohaselt oli Elionil õigus leping üles öelda, teatades sellest kliendile 2 kalendrikuud ette, kui Elion lõpetab teatud piirkonnas või teataval aadressil Teenust kasutavale Kliendile Teenuse osutamise, sest Teenuse osutamiseks vajalik tehniline võimalus vastavas piirkonnas või vastaval aadressil lõpeb, see likvideeritakse või ei võimalda vastav tehniline võimalus selles piirkonnas või sellel aadressil jätkata Teenuse osutamist nõuetekohase kvaliteediga (t I kd lk 72). Seega kehtis seadme

6(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 kasutuslepingu nr XXXXXXXX sõlmimise hetkel 27.08.2008.a eelviidatud poolte-vahelise lepingu osaks olnud Andme- ja kõneside eeskirja p-s 3.2.7.2. identne lepingu ülesütlemise alus, mille 01.06.2011.a jõustunud üldtingimuste redaktsiooni p 3.11.2. talle teatavakstegemise protseduuri hageja vaidlustab (vrdl t I kd lk 56 ja lk 72). Kohus nõustus kostjaga, et asjaolu, et 2011.a viis kostja lepingusüsteemi lihtsustamise huvides lepingu ülesütlemise aluseks olevad lepingutingimused Andme- ja kõneside eeskirjast üle üld-tingimustesse, ei muuda fakti, et vastavad tingimused kehtisid täpselt samas sõnastuses juba 2008.a, mil hageja astus lepingulistesse suhetesse kostjaga. Kuna kohus peab hindama asja lahendamisel kohalduvate normide vastavust PS-le sõltumata poolte väidetest, siis kohus märkis, et ka ESS § 99 lg-d 1 ja 4 koostoimes ei ole kohtu hinnangul PS-ga vastuolus. Kohus nõustus kostjaga selles, et muudatustest, mis puudutavad kõiki kliente (nt üldtingimuste muudatused), on otstarbekas ja põhjendatud teavitada kliente massiteabevahendite vahendusel. Seda on kostja antud juhul ka teinud (t I kd lk 74, 155). Samuti on üldtingimuste muudatustest teavitatud kostja veebilehe kaudu (t I kd lk 75, 153). Hagejale ei saanud lepingu üldtingimuste muutmise protseduur olla kuidagi ettenägematu, sest lisaks ESS § 99 lg 4 regulatsioonile, hageja enda poolt kohtule esitatud sideteenuse lepingu sõlmimise hetkel kehtinud Elioni lepingu üldtingimuste p 2.5. kohaselt teatab Elion kliendile üldtingimuste muutmisest ette vähemalt 1 kuu, avaldades sellekohase teate massiteabevahendites või teavitades klienti muul mõistlikul viisil (t I kd lk 21). Asjakohane pole hageja viide tüüptingimuste regulatsioonile ja ESS § 92 lg-le 2. ESS § 92 lg 2 kohaselt, sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine. Käesoleva kohtuotsuse p-s 26 viidatud Andme- ja kõneside eeskirja p 3.2.7.2., 01.06.2011.a jõustunud üldtingimuste redaktsiooni p 3.11.2. ega ka üldtingimuste muudatustest teavitamise protseduur (mille aluseks on ESS § 99 lg 4) ei piira hageja õigusi võrreldes seaduses sätestatuga. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus rahuldamata hageja taotluse tunnistada ESS § 99 lg 4 PS-ga vastuolus olevaks. Järgnevalt käsitles kohus hageja nõuet tunnistada kostjapoolsed lepingu üldtingimuste muudatused õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks. Hageja nõue kostja vastu koosneb sisuliselt kahest osast: a) nõue tunnistada kostjapoolsed lepingu üldtingimuste muudatused õigusvastaseks ja tühiseks; b) nõue tunnistada lepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks. 30.10.2013.a menetlusdokumendis esitas hageja oma nõude järgmisel kujul: „Tunnistada kostjapoolsed lepingu üldtingimuste muudatused ja lepingu ülesütlemine õigusvastaseks, sellest tulenevalt tühiseks ning selle tulemusel tunnustada poolte kohustusi kokkulepitud tingimustel“ (t I kd lk 124). Kohus märkis, et kohtusse pöördumise õigus on seotud konkreetse isiku õiguste ja vabaduse kaitsega (vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1). Seetõttu leidis kohus, et hageja huvi käesolevas asjas saab seonduda üksnes enda õiguste kaitsega, mis tähendab ka seda, et hageja kohustus on näidata, milliste konkreetsete üldtingimuste muudatuste tühistamist ta taotleb. 17.10.2013.a istungil küsis kohus hagejalt, milliseid konkreetseid üldtingimuste muudatusi hageja tühistada tahab, mille peale hageja vastas, et saab lähtuda ainult sellest lepingust ja nendest tingimustest, milles on kokku lepitud lepingu sõlmimisel. Hageja eesmärk on see, et kõik järgmised muudatused oleksid tühised (t I kd lk 109). Kohus selgitas samal kohtuistungil hagejale, et tema haginõue on ebaselge osas, milles hageja nõuab „Tunnistada kostjapoolsed lepingu üldtingimuste muudatused ja lepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks.“ Kostja on selles osas esitanud vastuväite, et peale 01.02.2008.a Elioni Üld-tingimuste muudatuse kehtima hakkamist jõustusid veel mitmed tüüptingimuste muudatused, sh

7(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 Üldtingimuste muudatused, ning seetõttu ei ole arusaadav, milliseid lepingu muudatusi hageja silmas peab ja mida ta õigusvastaseks ja tühiseks tunnistada tahab (t I kd lk 48). Kohus selgitas 17.10.2013.a kohtuistungil hagejale, et hageja peab esitama tühisuse tuvastamise nõude kõikide nende konkreetsete üldtingimuste muudatuste osas, mille tühiseks tunnistamist hageja taotleb. Kohus määras lükata asja arutamine edasi, kuna hageja ei ole oma nõuet kohtu poolt antud tähtaja kestel täpsustanud, samas leidis kohus, et esitatud kujul on hageja nõue ebaselge ja vajab täpsustamist, milleks tuleb hagejale määrata tähtaeg (vt t I kd lk 110). Hageja kohtu poolt antud tähtajaks (30.10.2013.a) oma nõuet vastavalt kohtu selgitustele ei täpsustanud. 30.10.2013.a seisukohtades märkis hageja, et „Menetlusökonoomika huvides ei ole mõistlik hagejal hakata välja tooma kõiki erinevusi hetkel kostja hinnangul kehtivate üldtingimuste ja lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud üldtingimuste vahel. Hageja on seisukohal, et kõik muudatused, mis on tüüptingimustes tehtud, on õigustühised tulenevalt asjaolust, et säte, millele vastavalt seda tehti, on vastuolus põhiseadusega. Sellest tulenevalt kehtivad poolte vahelises suhtes tüüptingimused, mis on kokku lepitud Lepingut sõlmides 24.08.2008“ (t I kd lk 120). Hageja ei täpsustanud oma nõuet ega näidanud konkreetseid tüüptingimuste muudatusi, mille tühiseks tunnistamist ta taotleb ka pärast seda, kui kostja esitas 08.11.2013.a menetlusdokumendis kohtu nõudel selgituse, millised tüüptingimuste muudatused on kostja poolt tehtud pärast 24.08.2008.a liitumislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel (t I kd lk 140-141). Hagis esitatud käsitluse kohaselt saaks pidada asjassepuutuvaks üldtingimuste muudatuseks üksnes üldtingimuste 01.06.2011.a jõustunud redaktsiooni 3.11.2. (t I kd lk 56), mille alusel kostja ütles üles hagejaga sõlmitud lepingu. Kuna aga kohus eelnevalt leidis, et ESS § 99 lg 4 eraldi ega ka ESS § 99 lg-d 1 ja 4 koostoimes ei ole PS-ga vastuolus, siis on ebaõige hageja väide, nagu oleksid ESS § 99 lg-s 4 ettenähtud korras teatavaks tehtud üldtingimuste muudatused (sh üldtingimuste 01.06.2011.a jõustunud redaktsiooni p 3.11.2.) tühised ning nagu kehtiks poolte vahel üksnes üldtingimuste 24.08.2008.a redaktsioon hilisemaid muudatusi arvestamata. Kohus leidis samuti, et muude kostja üldtingimuste muudatuste (lisaks 01.06.2011.a jõustunud üldtingimuste redaktsiooni p-le 3.11.2.) õigusvastasuse ja tühisuse tunnistamise nõude esitamiseks puudub hagejal seaduslik alus, sest hageja ei ole näidanud, kuidas teised muudatused (peale 01.06.2011.a jõustunud üldtingimuste redaktsiooni p 3.11.2.) mõjutaksid hageja õigusi või käesoleva asja lahendamist. Nagu juba eelnevalt mainitud, TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt saab hageja huvi käesolevas asjas seonduda üksnes enda õiguste kaitsega, mis tähendab ka seda, et hageja kohustus on näidata, milliste konkreetsete üldtingimuste muudatuste tühistamist ta taotleb. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele täpsustanud, milliste konkreetsete üldtingimuste muudatuste tühistamist ta taotleb. Kohus ei nõustunud ka hageja väitega, nagu oleksid üldtingimuste muudatused õigusvastased ja tühised tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole välja toonud seaduses sätestatud aluseid lepingu muutmiseks. Elion Ettevõtted AS Üldtingimuste (kehtivad alates 01.06.2011.a) muudatustest on kostja teavitanud Elioni kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes (t I kd lk 74-75). Teates on välja toodud ka põhjus, mis tingis üldtingimuste muudatuse: „Üldtingimuste muutmise põhjuseks on vajadus täiendada seniseid Üldtingimuste sätteid seoses elektroonilise side seaduses peatselt jõustuvate muudatustega. Samuti soovime täpsustada Elioni poolt teenuste pakkumisega seotud tingimusi, kuna meie teenuste valik on laienenud (sh seoses hiljuti toimunud Elioni ja Microlink Eesti ühinemisega).“ Ühtlasi märkis kohus, et hageja ise ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid tema paljasõnalisi väiteid kostja üld-tingimuste muudatuste õigusvastasuse ja tühisuse kohta.

8(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 Kuna kostja poolt üldtingimustes tehtud muudatused ei ole õigusvastased ega tühised, siis jättis kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada kostjapoolsed lepingu üldtingimuste muudatused ja lepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks. Hageja on esitanud ka nõude tunnistada kostjapoolne lepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks. Kohus juhtis 17.10.2013.a kohtuistungil hageja tähelepanu TsMS §le 368, mille kohaselt saab tuvastushagi esitada tuvastamaks, et mingid konkreetsed pooltele kohustuslikud tingimused on tühised, st et saab tuvastada pooltevaheliste õigussuhete puudumist. Tuvastushagi ei saa aga esitada abstraktsena ja kohus ei saa ise hageja nõuet sisustada. Seetõttu pidi hageja ka täpsustama, millise konkreetse lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist hageja taotleb, sest võimalik kohtuotsus ei oleks täidetav viitega ainuüksi abstraktsele „lepingule.“ TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (vt t I kd lk 110). Hageja ei täpsustanud kohtu poolt antud tähtajaks (30.10.2013.a) lepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõuet vastavalt kohtu selgitustele. Seetõttu selgitas kohus hageja nõuet lepingu tühiseks tunnistamise osas 21.11.2013.a kohtuistungil. Vastusena kohtu küsimusele, millise lepingu kostja üles ütles, märkis kostja, et „Kliendileping (tl 64) annab üldise aluse kasutada Elioni teenuseid. Seadme kasutamise lepingu eesmärgiks oli anda hageja kasutusse Elionile kuuluvad seadmed eesmärgil, et hageja kasutab toodet. Oli kaks seadme kasutamise lepingut, üks oli sõlmitud 27.08.2008 ja teine 26.08.2011, millega on sideteenuse kasutamise tooted antud hageja kasutusse. Arvestades poolte käitumist pärast seadme kasutamise lepingu sõlmimist (27.08.2009 ja 26.08.2011) saab järeldada, et on sõlmitud ka sideteenuse kasutamise leping. Seega on poolte vahel sõlmitud sideteenuste kasutamise leping (seda ei ole eraldi kirjalikult sõlmitud). Sideteenuse kasutamise leping ja erakliendi lahenduse kasutamise leping on üks ja sama. Erakliendilahendus on toote nimi, võimaldab kasutada televisiooni-, telefonija internetiteenust. Ütlesime üles sideteenuste kasutamise lepingu toote erakliendilahendus kasutamiseks“ (t I kd lk 169). Vastusena kohtu küsimusele, kas hageja nõustub kostja käsitlusega lepingu ülesütlemise osas, vastas hageja, et ta on kostjaga nõus, kuid erinevalt kostjast leiab, et kostja ütles üles ka kliendilepingu. Taotledes kostjapoolse lepingu ülesütlemise õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamist, taotleb hageja seega nii sideteenuse kasutamise lepingu ülesütlemise kui ka kliendilepingu ülesütlemise (24.08.2008.a kliendileping nr 8673489) tühiseks tunnistamist (t I kd lk 170). Kostja vaidles vastu hageja väitele, nagu oleks ta üles öelnud ka hagejaga sõlmitud kliendilepingu, viidates seejuures ülesütlemise teatele (t I kd lk 14-15) ja samuti 01.06.2011.a üldtingimuste p-le 3.13 (t I kd lk 57). Kohus nõustus kostjaga, et kostja ei ole üles öelnud hagejaga sõlmitud kliendilepingut. Kostja 31.05.2013.a ülesütlemisavaldus ja 15.07.2013.a kiri kinnitavad kostja väidet, et kostja ütles üles sideteenuste kasutamise lepingu toote erakliendilahendus kasutamiseks. Ülesütlemisavaldus on tehtud üldtingimuste p 3.11.2. alusel, mis käsitleb teenuse osutamise lõpetamist (t I kd lk 14-15, 18-19, 56). Kui kostja oleks üles öelnud ka kliendilepingu, siis oleks kostja pidanud tuginema üldtingimuste p-le 3.13., mis on eraldiseisvaks sätteks kliendilepingu ülesütlemise osas (t I kd lk 57). Kohtul puudub samuti alus seada kahtluse alla kostja kinnitust, et 24.08.2008.a kliendileping on kuni käesoleva ajani poolte vahel kehtiv. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus ja lepingu ülesütlemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tehinguga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-29-06, p 20; nr 3-2-1-306, p 12). Seega, kui kostja ise kinnitab, et ta ei ole pooltevahelist kliendilepingut üles öelnud ja kliendilepingu ülesütlemist ei kinnita muud asjas kogutud tõendid, siis ei saa hageja ega kohus asuda kostja asemele ja tuvastada vastuolus kostja tahtega, nagu oleks kostja

9(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 kliendilepingu üles öelnud. Tahtevalduse kliendilepingu ülesütlemiseks kostja algatusel saaks teha üksnes kostja ise, mitte aga hageja või kohus. Järgnevalt andis kohus hinnangu pooltevahelisele vaidlusele selles, kas kostja on 31.05.2013.a teatega kehtivalt üles öelnud hagejaga aadressile XXXXX X-X Tallinnas sõlmitud sideteenuste kasutamise lepingu toote erakliendilahendus kasutamiseks. Seejuures lähtus kohus eelnevalt tuvastatud asjaolust, et kostja üldtingimuste 01.06.2011.a jõustunud redaktsiooni 3.11.2. (t I kd lk 56) ei ole tühine ning on seega pooltevahelises suhtes kehtiv. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostjapoolse lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud, mida kinnitab mh ka kostja 03.07.2013.a vastus lepingu ülesütlemise avaldusele (t I kd lk 16-17). Seega on täidetud lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused: lepingu ülesütlemiseks on olemas formaalne alus ning kostja on teinud lepingust ülesütlemise avalduse ja selle hagejale kätte toimetanud. Seetõttu peab kohus hindama, kas kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli ka sisuliselt õiguspärane. Kostja ütles hagejaga lepingu üles oma üldtingimuste 01.06.2011.a jõustunud redaktsiooni p

10(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 digitelevisioon (t I kd lk 170). Seega ei ole vaidlust selles, et lepingu sõlmimise ajal ja pikema aja vältel pärast seda oli kostja poolt hagejale aadressil XXXXX X-X nõuetekohase kvaliteediga sideteenuse osutamise võimalus olemas. Kohus leidis, et lepinguosalistel puudub õiguspärane ootus ning ka ESS §-st 93, ESS § 94 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et kui sideteenuse osutamise võimalus mingis kohas ja mingil ajahetkel on olemas, siis peaks see võimalus kestma lõputult ilma õiguseta sõlmitud lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustus kostjaga, et ESS § 100 lg-s 2 sätestatud sideteenuse lepingu ülesütlemise alused ei välista täiendavate üleütlemise aluste sätestamist lepingus. ESS § 96 lg 1 p 12 kohaselt on lepingu ülesütlemise tingimused sideteenuse lepingu kohustuslikeks tingimusteks, mis viitab seadusandja soovile, et lepingu ülesütlemise alused võivad olla laiemad ESS §-s 100 sätestatud alustest. Ka VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda (korraline ülesütlemine), kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seejuures leidis kohus, et käesolev asi tuleb lahendada eelkõige ESS eriregulatsiooni ja pooltevahelise lepingu (sh kostja üldtingimuste) alusel, mistõttu ei ole vajalik kohaldada kostja viidatud VÕS-i käsunduslepingu sätteid. Kuna kohus leidis, et kostja üldtingimuste p 3.11.2. (t I kd lk 56) oli pooltevahelises lepingus kehtiv säte ning kostja on selle sätte alusel lepingu 31.05.2013.a teatega üles öelnud, siis järgnevalt andis kohus hinnangu sellele, kas lepingu ülesütlemiseks esinesid konkreetsel juhul kostja ülesütlemisteates viidatud sisulised alused. Selleks peab kohus hindama kostja ülesütlemisavalduses esitatud väidet, et kostja on teinud olukorra lahendamiseks kõik endast sõltuva, kuid hagejat siiski ei rahuldanud pakutud teenuste kvaliteet, mistõttu puudub XXXXX X-X aadressil tehniline võimalus nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne sideteenuse kasutamise lepingu ülesütlemist ei olnud hagejale osutatud teenus nõuetekohase kvaliteediga. Pidevaid probleeme teenuse kvaliteediga on kinnitanud hageja juba hagiavalduses (t I kd lk 3), sellega on nõustunud ka kostja mh oma ülesütlemisavalduses (t I kd lk 14-15) ja vastuses hagile (t I kd lk 51), teenuse puudlikku kvaliteeti kinnitab ka kostja võrgu ja teeninduse direktori 16.09.2013.a tehniline selgitus (t I kd lk 79-80), samuti tunnistaja ütlused (t I kd lk 176-177). Aadressil XXXXX X-X on tunnistaja ütluste kohaselt hageja poolt tehtud kokku 70 pöördumist erinevatel tehnilistel põhjustel (t I kd lk 177). Kuna kostja poolt nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamist enne hagejaga lepingu ülesütlemist ei toimunud, siis peab kohus hindama ka seda, kas mittenõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamine oli tingitud kostjast sõltuvatest asjaoludest või mitte. Kohus tõlgendas lepingu ülesütlemise aluseks olnud kostja üldtingimuste p 3.11.2. („ei võimalda vastav tehniline võimalus sellel aadressil jätkata teenuse osutamist nõuetekohase kvaliteediga“) nii, et kostja kohustuseks on teha kõik mõistlikult võimalik nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks. Seejuures tähendab tehnilise võimaluse puudumine nõuetekohase kvaliteediga teenuse jätkamiseks kostja üldtingimuste p 3.11.2. (t I kd lk 56) alusel mitte absoluutset tehnilise võimaluse puudumist, vaid nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks tehnilise võimaluse puudumist. Seetõttu ei ole asjakohane ka hageja väide, et samal aadressil teenuse osutamine olevat ilmselgeks kinnituseks hagejale teenuse osutamist takistavate asjaolude puudumise kohta. Kohtule on esitatud hageja tütre elukaaslase XXXXXXXX ja kostja vaheline kirjavahetus, millest nähtuvalt nõustus kostja osutama XXXXXXXXle aadressil XXXXX X-X samalaadseid teenuseid, mille osas kostja hagejaga lepingu üles ütles (t I kd lk 99-104). Ka kostja on

11(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 kinnitanud, et hageja aadressil XXXXX X-X on sõlmitud leping XXXXXXXXga, alates augustist 2013 (t I kd lk 108, 143, 170). Kohus leidis, et XXXXXXXXle aadressil XXXXX XX teenuse osutamine kostja poolt ei saa tõendada kostja poolt hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemise õigusvastasust. Kohus rõhutas veelkord, et tehnilise võimaluse puudumine nõuetekohase kvaliteediga teenuse jätkamiseks tähendab kostja üldtingimuste p 3.11.2. (t I kd lk 56) alusel mitte absoluutset tehnilise võimaluse puudumist, vaid nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks tehnilise võimaluse puudumist. Seetõttu ei ole kostjal põhimõtteliselt takistusi sõlmimaks hageja aadressile sideteenuse kasutamise lepingut isikuga, keda nõuetekohase kvaliteediga teenuse puudumine ei häiri või kellega selles osas vaidlusi ei ole. Kohus nõustus kostja nõustaja seisukohaga, et XXXXXXXXle osutatava teenuse kvaliteet on samasugune kui enne (st hagejale teenuse osutamisel), see ei sõltu sellest, kelle nimele on sõlmitud leping. Seda on 21.11.2013.a kohtuistungil kinnitanud ka hageja ise, märkides, et „Pärast seda, kui XXXXXXXX sõlmis lepingu aadressile XXXXX X-X, kostja osutatav teenus ei toimi jätkuvalt nii nagu peaks“ (t I kd lk 170). Kohus leidis asjas esitatud tõendite alusel, et enne hagejaga lepingu ülesütlemist on kostja teinud kõik mõistlikult võimaliku hagejale nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks. Kostja võrgu ja teeninduse direktori 16.09.2013.a tehnilisest selgitusest nähtub, et Elion on teinud seoses XXXXX X-X kaebustega probleemikoha välja selgitamiseks, sh erinevate võimalike puuduste välistamiseks ja kliendi sideteenuste kvaliteedi parandamiseks, oma sidevõrgus ja Elioni liiniosas ulatuslikke tehnoloogilisi muudatusi (t I kd lk 79-80). Tehnilise selgituse kohaselt on kostja teostanud andmesideliikluse osas monitooringut (jälginud võrguseadmete tööd ühe kuu jooksul), kuid häireid ei tuvastanud. Olenemata eelnimetatud ulatuslikest muudatustest, on hageja kaebused teenuse kvaliteedi üle jätkunud. Kuna Elioni võrgus ja liiniosas vaatamata korduvale kontrollimisele probleeme ei tuvastatud, on Elion teinud mitmeid tegevusi ka kliendi vastutusalas olevas kliendi liiniosas (t I kd lk 79-80). Lisaks on Elion teinud korduvalt ka kliendi kasutusse antud seadmete vahetusi, et välistada seadme mudelist või konkreetsest seadmest tulenevaid anomaaliaid, mis võivad kvaliteeti negatiivselt mõjutada. Kliendi korteris on viidud läbi spektrianalüsaatoriga mõõtmised (kõrgsageduslike raadiosidesageduste mõõteseade), et leida raadiosagedusi, mis võivad häirida teenuste tööd kui parameetrid on kõrgemad lubatust. Tulemus näitas, et kõik oli korras (t I kd lk 79-80). Veendumaks probleemi suuruses on kostja jälginud XXXXX XX X majaelanike teenuse toimivust, kes kasutavad sama teenust nagu hageja. Tulemuseks ei saanud Elion ühtegi sisendit, mis viitaks kvaliteediprobleemide olemasolule. Registreeritud ei ole ka mitte ühtegi analoogiliste põhjustega rikketeadet (t I kd lk 79-80). Nimetatud tehnilises selgituses leitakse, et Elion on teinud kõik endast sõltuva, vahetades välja 100% tehnoloogilisest lahendusest, mille baasil hagejale teenust pakuti. Lisaks on Elion ka kliendi liiniosas teinud tasuta töid, et aidata hagejal tarbida temale ootuspärast teenust. Elion on veendunud oma võrguosa nõuetekohases toimivuses, mistõttu tehnilises selgituses leitakse, et väidetavad teenuse häired ei ole Elioni vastutusalas (t I kd lk 79-80). Kohtul puudub alus kahelda eelnevalt kirjeldatud tehnilise selgituse õigsuses. Tehnilist selgitust toetavad ka üle kuulatud tunnistaja RT ́e ütlused. Tunnistaja RT kinnitas aadressil XXXXX XX kliendi kaebuste olemasolu ja seda, et kostja tegeles pidevalt kliendi probleemile lahenduste otsimisega (t I kd lk 176-177). Mh käis tunnistaja isiklikult kolmel korral hageja korteris. Esimesel korral 20.02.2013.a kontrolliti korterisse kohale jõudvat signaali ja signaali kiirust. Järgmisel visiidil 07.03.2013.a paigaldas kostja aadressile XXXXX X-X varjestatud võrgukaabli, et kõrvalda kõik võimalikud häired. Selle visiidi ajal koguti ka materjali, milline signaal jõuab korterisse. Tunnistaja viimase visiidi ajal 22.05.2013.a oli kohal osakonna juhataja ja Elioni digitelevisiooni peajaama juhtiv insener, XXXXX X-X korterisse sisenedes

12(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 tuvastati, et märtsi visiidil paigaldatud kaabel ei olnud enam kasutusel. Peainseneril oli kaasas spektrianalüsaator, mis ei tuvastanud midagi tavapäratut. Tunnistaja märkis, et see pilt, mis jõuab aadressile XXXXX X-X Elioni poolt, on kvaliteetne, samas on ka muud asjaolud, mis on väljaspool Elioni kontrolli (t I kd lk 176). Vastusena kohtu küsimusele, et kas see, mis Elion on XXXXX X-X aadressil teinud, on Elioni tavapärane praktika või saaks kliendi jaoks veel mingeid lahendusi pakkuda, vastas tunnistaja, et „See ei ole tavapärane praktika, kogusime juhtmete pealt informatsiooni ja rakendasime muid meetmeid, et hageja probleemi lahendada“ (t I kd lk 177). Tunnistaja poolt viidatud 07.03.2013.a visiidil paigaldatud varjestatud kaabli lahtiühendamist kinnitas 21.11.2013.a kohtuistungil omakorda ka hageja (t I kd lk 172). Kuigi hageja on oma kohtukõne teesides väitnud tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust ainuüksi seetõttu, et tegemist on kostja töötajaga, ei nõustunud kohus hagejaga, nagu oleksid tunnistaja RT ́e ütlused ebausaldusväärsed. Kostja töötajaks olemine ei ole seadusest tulenev takistus tunnistaja ülekuulamiseks ning kohtul puuduvad muud andmed, mis võimaldaks tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks pidada. Hageja ei ole ümber lükanud kostja esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on teinud XXXXX X-X teenuste kvaliteedi probleemide lahendamiseks kõik endast sõltuva. Hageja väited selles, justkui ei oleks mingeid tehnilisi piiranguid, et aadressil XXXXX X-X nõuetekohase kvaliteediga teenust osutada, on jäänud tõendamata. 17.10.2013.a kohtuistungil küsis kohus hagejalt, et „Elion on oma kirjas (tl 18) väitnud, et nende spetsialistid on väga mitmel korral kontrollinud sideliini korrasolekut kohapeal ning rikke kõrvaldamiseks Teie aadressil vahetanud välja tehnoloogia (ADSL-tehnoloogia PON-tehnoloogia vastu) seadmed (digiboksi ja ruuteri), kaablid ning isegi jaamaseadmed ning on Teile riketeta teenuse pakkumiseks teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku ja ilmselt ei ole enamike väidetavate probleemide põhjused üldse Elioni vastutusalas. Kuidas Te seda kommenteerite?“ Hageja vastas: „minu poeg esitas Elionile päringu liitumislepingu sõlmimiseks samal aadressil ning vastuseks kinnitati, et sellel aadressil saab kasutada Elioni eKodu teenuseid, mida mina olin seniajani kasutanud. See näitab, et pole mingeid tehnilisi piiranguid, mis välistaksid, sellel aadressil teenuse osutamise. Samuti ei ole mulle teada, mis asjaoludel Elioni arvates minu elukoha aadressil teenuse osutamine võimalik ei ole, kuid naabritel on“ (t I kd lk 109). Ka nimetatud hageja vastusest kohtu küsimusele nähtub hageja väidete tõendamatus – hageja ei eitanud otseselt Elioni toiminguid rikete kõrvaldamiseks, kuid jäi oma paljasõnalise seisukoha juurde XXXXX X-X aadressil teenuse osutamise piirangute puudumisest. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, ei ole käesolevas vaidluses vajalik tuvastada, kas XXXXX X-X aadressil teenuste osutamine on täielikult välistatud, sest tehnilise võimaluse puudumine nõuetekohase kvaliteediga teenuse jätkamiseks tähendab kostja üldtingimuste p 3.11.2. (t I kd lk 56) alusel mitte absoluutset tehnilise võimaluse puudumist, vaid nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks tehnilise võimaluse puudumist. Hageja seisukohad on ka vastuolulised, sest väites ühelt poolt piirangute puudumist XXXXX X-X aadressil teenuse osutamiseks on hageja juba alates hagiavaldusest väitnud, et kostja osutas talle teenuseid XXXXX X-X aadressil mittenõuetekohase kvaliteediga ning ka pärast seda, kui XXXXXXXX sõlmis lepingu aadressile XXXXX X-X, kostja osutatav teenus ei toimi jätkuvalt nii nagu peaks (t I kd lk 170). Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et nõuetekohase kvaliteediga teenust ei ole võimalik aadressil XXXXX X-X osutada kostjast tulenevatel asjaoludel. Heites kostjale ette signaali osas mõõtmistulemuste ja mõtteprotokolli kohtule esitamata jätmist, ei ole samas hageja ise esitanud kohtule A-Kaabel OÜ-st tellitud mõõtmistulemusi, millele hageja viitab 30.10.2013.a menetlusdokumendi p-s 2.8. (t I kd lk 122). Erinevalt hagejast on kostja esitanud adekvaatse selgituse, miks ei ole kostjapoolseid mõõtmistulemusi võimalik kohtule esitada: Spektrianalüüsi tulemusi kostja kasutatud seadmetega ei olnud võimalik salvestada, seetõttu ei

13(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 ole kostja esitanud ka mõõtmistulemusi. Valgusnivoomõõtjaga mõõdeti kostja poolt konkreetsel ajal korterisse tulevat signaali, mõõtmise hetkel oli kõik korras ja konkreetne aparaat ei talletanud samuti mõõtmistulemusi (t I kd lk 173). Hagejal oli piisavalt aega ja võimalusi soovi korral omapoolsete tõendite esitamiseks, sh nt ekspertiisi taotlemiseks ning andmaks hagejale aega oma nõude täpsustuse ja täiendavate tõendite esitamiseks lükkas kohus mh edasi 17.10.2013.a kohtuistungi (t I kd lk 111). Arvestades eeltoodut leidis kohus kokkuvõttes, et kostja on 31.05.2013.a teatega kehtivalt üles öelnud hagejaga aadressile XXXXX X-X Tallinnas sõlmitud sideteenuste kasutamise lepingu toote erakliendilahendus kasutamiseks. Enne hagejaga lepingu ülesütlemist on kostja teinud kõik mõistlikult võimaliku nõuetekohase kvaliteediga teenuse osutamiseks, kuid vastav tehniline võimalus sellel aadressil ei võimaldanud jätkata teenuse osutamist nõuetekohase kvaliteediga. Seega jättis kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada kostjapoolne lepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks. Kuna kohus jättis täies ulatuses rahuldamata hageja nõude tunnistada kostjapoolsed lepingu üldtingimuste muudatused ja lepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja sellest tulenevalt tühiseks, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue „selle tulemusel tunnustada poolte kohustusi kokkulepitud tingimustel“ (t I kd lk 124). Käesolevas asjas hagi rahuldamata jätmine ei võta hagejalt õigust kasutada vajadusel oma õiguste kaitseks muid seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Apellatsioonkaebus

14(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 Hagejale teadaolevalt ei ole sideettevõtjapoolsed lepingumuudatused ESS § 99 lg-ga 1 kooskõlas olevad, mistõttu ei saa need olla kehtivad. Ainsaks põhjenduseks, miks kostja on erinevad muudatused lepingutingimustesse sisse viinud, on kostja vastuse lisas nr 5 toodud kiri, milles Elioni eraklientide üksuse direktor kinnitab, et muudatused on tehtud seoses jõustuvate seadusemuudatustega ning seoses pakutavate teenuste laienemisega. Ilmselgelt ei ole piisavaks tõendiks kostja töötaja selline kinnitus, et muudatused on kooskõlas ESS § 99 lg-ga 1. Põhjendus, nagu muudetakse lepingut seoses seadusemuudatusega, ei ole piisav, kuna see ei anna võimalust lepingu teisele poolele tuvastada reaalset muudatuse põhjust ega ka sideettevõtja väite tõesust. Kui seaduses on sätestatud piirangud lepingu muutmiseks, ei ole võimalik lepingut muuta ilma, et seda põhjendataks. Lõpptarbijal ei saa olla kohustust ise tuvastada põhjuseid, mis tingivad lepingu muutmise. Kohus on märkinud, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et kinnitada oma paljasõnalisi väiteid, et kostja üldtingimuste muudatused oleksid seaduses toodud alustel põhjendamata. Nagu juba öeldud, leiab hageja, et lõpptarbijal ei saa olla kohustust tuvastada, kas sideettevõtja poolt sisse viidud lepingumuudatus on põhjendatud või mitte, vaid seda saab ja peab tegema sideettevõtja ise. Hageja saab vaid asuda seisukohale, et muudatused on õigusvastased kuni sideettevõtja ei ole ära näidanud aluseid, mis on tinginud lepingu muudatused. Seda ei ole sideettevõtja teinud ei lepingut muutes ega ka kohtumenetluse kestel. Kohus on otsuse p-s 32 väitnud, et hageja ei täpsustanud vastavalt kohtu selgitustele oma nõuet ega toonud välja täpseid lepingu punkte, milliste kehtetuks tunnistamist ta taotleb. Vastupidiselt kohtu väitele tõi hageja oma 30.10.2013.a esitatud seisukohas kostja vastusele välja ka punktid, mis mh on hageja hinnangul tühised. Nendele lisaks on hageja nõudnud lepinguliste kohustuste tunnustamist tingimustes, mis olid kokku lepitud lepingu sõlmimisel. Lisaks põhjusele, et lepingu muutmine on apellandi hinnangul õigusvastane muutmise viisist tulenevalt, mistõttu on muudatused tühised, on need tühised ka seetõttu, et sideettevõtja ei ole esitanud mingeid põhjendusi lepingu muutmiseks. Seega sai hageja asuda vaid seisukohale, et lepingusse sisseviidud muudatused ei olnud põhistatud seaduses ja lepingus toodud alustel. Ei ole võimalik, et hageja ise oleks hakanud hindama iga muudatuse õiguspärasust eraldi. Sideettevõtjal aga peaksid olema kõigi lepingumuudatuste põhjendused olemas, vastasel juhul ei saa ta ka ise veenduda, et muudatused on seaduse ja lepinguga kooskõlas. Kuna hageja huvi on, et leping kehtiks poolte vahel algselt kokkulepitud tingimustel, on põhjendatud ka nõue, et kõik lepingumuudatused, mis on sisse viidud, kasutades ESS § 99 lg-s 4 nimetatud meetodit, samuti muudatused, mis ei ole seaduses ega lepingus toodud alustel põhjendatud, on kehtetud. Asjakohatu on kohtu viide (otsuse p-s 30 jj), justkui ei oleks hagejal õigust nõuda kõigi lepingu muudatuste tühiseks tunnistamist põhjusel, et sellega ei seondu tema seadusega kaitstud õigus või huvi. Hageja leiab, et isikul on õigustatud huvi teada temal lasuvatest õigustest ja kohustustest. Isikul on õigus nõuda lepingupunkti tühiseks tunnistamist, kui see on vastuolus seadusega või rikub muul viisil isiku õigusi. Püsiv ja igakordne kaitstav õigus ja huvi ongi lepinguosalise õigus teada temaga seonduvatest õigustest ja kohustustest (vastasel juhul ei oleks võimalik kohtus ühtki tuvastusnõuet menetleda). Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, nagu oleks poolte vahel sõlmitud eraldi kliendileping ja teenuse osutamise leping. Hagejale jääb arusaamatuks, millele kostja ja kohus tuginevad, väites, et kliendileping on praeguse ajani kehtiv. Arusaamatu on, mis on selle lepingu sisu ja millised oleksid sellest tulenevad pooltevahelised kohustused käesoleval hetkel. Kui lepingu ülesütlemisavalduses teatas kostja, et osutab hagejale sideteenuseid kuni 04.08.2013.a ning ütleb lepingu üles alates 05.08.2013.a, siis nagu ka hageja 21.11.2013.a toimunud istungil välja tõi, helistas ta 04.08.2013.a õhtul Elioni klienditelefonile põhjusel, et tal puudub internet ja

15(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 IPTV teenus. Sealt teatati talle, et nende andmebaasist ei nähtu hageja ja kostja vahel olevat ühtegi kehtivat lepingut. Seega on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale, justkui oleks kostja öelnud üles vaid sideteenuse osutamise lepingu ning kliendileping kehtiks edasi. Kostja ei ole kuidagi tõendanud, et tal puuduvad tehnilised võimalused teenust osutada (üldtingimuste p 3.11.2), ometi on kohus otsuses korduvalt rõhutanud, et võimalused teenuse osutamiseks puudusid. Kui sideettevõtjal puuduvad tehnilised võimalused, siis ei saa samal aadressil osutada sama teenust kellelegi teisele. Hageja on endiselt seisukohal, et olukorras, kus sideettevõtja ei pea isegi põhjendama, milles seisneb tehnilise võimekuse puudumine, mille alusel leping üles öeldakse, ei ole alust lepingut üles öelda. Käesolev olukord on otseselt vastuolus ESS §-ga 93, sest lepingu sõlmimise kohustus kaotab igasuguse mõtte, kui sõlmitud leping on võimalik ilma sisuliselt põhjendamata hiljem üles öelda. Asjaolu, et antud juhul on öeldud leping üles ilma, et selle tingiksid tehnilised tingimused, on tõendatud asjaoluga, et samal aadressil on sarnastel tingimustel sõlmitud leping kolmanda isikuga. Kui hageja poeg saatis kostjale päringu, kas aadressil XXXXX X-X oleks võimalik sõlmida sideteenuse kasutamise leping, sai ta vastuse, et see on võimalik. Veidi hiljem teatati talle, et see siiski ei ole võimalik. Peale seda saatis kolmas isik kostjale päringu, et teada saada, kas sellel aadressil osutatakse sideteenuseid, millele vastati, et osutatakse soovitud sideteenuseid, ning augustis 2013.a sõlmisid kostja ja XXXXXXXX lepingu, mille sisuks olid sarnased teenused aadressil XXXXX X-X, nagu need olid ülesöeldud lepingus. Kui kostjal puudusid tehnilised võimalused, et osutada hagejale teenust, siis on arusaamatu, kuidas on võimalik, et samasisulist teenust (sama IPTV ja interneti teenus) osutatakse samal aadressil kolmandale isikule. Hageja leiab, et ESS § 93 sätestab üheselt, et kui tehniline võimekus on olemas, tuleb leping sõlmida. Ilma tehnilise võimakuseta aga seda teha ei ole võimalik. Ei ole võimalik seada erinevad standardid erinevatele isikutele. Otsuse p-s 46 viitab kohus, et asjaolu, et hagejale ei ole võimalik pakkuda nõuetekohase kvaliteediga teenust ja samal aadressil sellele vaatamata edasise teenuse osutamine kolmandale isikule ei viita asjaolule, et hagejale oleks võimalik sama kvaliteediga teenust osutada. Kui kolmandale isikule samal aadressil pakutav teenus vastab kostja hinnangul kvaliteedi poolest lepingus kokkulepitud tingimustele, siis ei ole mingit alust kostjal üles öelda leping hagejaga. Küsimus, kas teenus vastab kvaliteedi poolest lepingus kokkulepitule või mitte ei saa kuidagi olla sõltuvuses sellest, kellega leping on sõlmitud. Hageja ei nõustu otsuse p-s 47 välja toodud kohtu seisukohaga justkui ei oleks peale lepingu ülesütlemist tehniliste võimaluste puudumise tõttu võimalik sõlmida samasisulist lepingut isikuga, keda „nõuetekohase kvaliteediga teenuse puudumine ei häiri“. Sideettevõtjal peab üheselt olema selge, kas kusagil on võimalik teenust osutada või mitte ja see ei saa olla sõltuv lepingu-partnerist. Samuti on hageja jaoks arusaamatu, kuidas on võimalik, et suures kortermajas puudub tehniline võimalus sideteenust osutada ainult ühes korteris, kui kõrvalkorteris elavatele naabritele sama teenust osutatakse. Just sellise suva eest kaitseks ongi ESS-is sätestatud lõpptarbijat kaitsvad sätted. Kohus on otsuse p-s 45 tuginenud mh hageja võrgu ja teeninduse direktori kirjalikule selgitusele, mis ei ole sellisel kujul käsitletav tõendina TsMS 25. ja 27. peatükis sätestatu kohaselt (tunnistus saab olla kirjalik vaid juhul kui see on kohtumäärusega määratud). Pikemalt on kohus nimetatud tõendina mittekäsitletavale dokumendile tuginenud otsuse p-s 48. Nimetatud dokument on kohtu jaoks oluline tõend kinnitamaks, et kostja on kõik endast oleneva teinud, et tagada nõuetekohane teenus. Sellega on kohus eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu, võttes üldse menetlusse dokumendi, mis ei vasta TsMS-s sätestatud tõendile esitatavatele tingimustele ning hiljem sellele ka olulises osas tuginenud. Kohus on tehnilises selgituses toodud väidete toetuseks toonud välja ka kostja töötajatest tunnistajate ütlused. Tunnistaja RT

16(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 väitis, et kostja poolt korterisse XXXXX X-X jõudev signaal oli ilma vigadeta ja seda mõõdeti korduvalt. Kostjal ei olnud aga ühtegi mõõtmiste tulemust, et seda kinnitada. Otsuse p-s 50 on kohus toonud välja, et hageja ei ole lükanud ümber kostja esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on teinud XXXXX X-X kvaliteedi probleemide lahendamiseks kõik endast oleneva. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et nad oleksid teinud kõik endast oleneva, et tagada hagejale nõuetekohane sideteenus. Hagejal vastav info puudub. Algselt kostja töötajad väitsid, et põhjus on hageja vanas kineskoopteleris, mille peale ostis hageja uue teleri, mida Elioni kodulehel soovitatakse, peale mida kõik puudused jätkusid. Hiljem on kostja tehnilised töötajad ise kinnitanud (sh tunnistaja RT), et põhjus ei ole hagejast, tema tehnikast ega muust hagejast sõltuvast tingitud. Vastupidiselt kohtu seisukohale ei olegi poole kohustus lükata ümber teise poole tõendamata väiteid. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et kostja tegi teatud tegevusi, et probleemi lahendada. Kuna kostja ei tõendanud, et ta oleks kõik endast oleneva teinud probleemi lahendamiseks, ei olnud hagejal ka kohustust seda väidet ümber lükata. Vastustaja seisukoht

17(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 sideteenuste osutamise lepingute sõlmimisele. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja ei ole seda lepingut üles öelnud ning kostja selle lepingu kehtivusele vastu ei vaidle, mistõttu ei ole selle lepingu kehtivuse tuvastamise osas hagejal tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust see, et kostja klienditeenindaja võis võib-olla väita, et kostja andmebaasist ei nähtu, et kostjal oleks hagejaga kehtivaid lepinguid. Klienditeenindaja ei saa anda õiguslikke hinnanguid lepingute kehtivuse osas, andmebaasidest ei tarvitse nähtuda kõik olulised õiguslikud nüansid, klienditeenindaja võis silmas pidada konkreetseid teenuse osutamise lepinguid. Kuigi raamlepinguna sõlmitud kleidilepingust ei tarvitse hagejale ilma mingi sideteenuse osutamise lepinguta tuleneda konkreetseid ja praktilisi kohustusi, ei tähenda see seda, et raamleping kui selline ei kehti.

18(19)

Tsiviilasi nr: 2-13-36087 Juhul, kui kohus on asja sisuliselt menetlenud ja teinud asjas sisulise lõpplahendi, saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust, st seda, kas maakohtu otsus oli õiguspärane selles suhtes, et hagi jäeti rahuldamata. Sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Ringkonnakohus leiab, et reeglina ei tuleks maakohtu otsust tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et maakohus oleks võinud kasutada hagi läbivaatamata jätmise õigust. Sellist käsitlust toetab see, et kostjal on õigus sellele, et juhul, kui tema suhtes viiakse ühes nõudes kohtumenetlus läbi, mis lõpplahendiga jõustub, et siis samas asjas enam sama kostja suhtes kohtusse pöörduda ei saa. Juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, võib hageja sama nõudega, sama kostja suhtes uuesti kohtusse pöörduda. Sellist kostja kahe sama kohtumenetlusega koormamise võimalust tuleks vältida. Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.