2-12-38646/39 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.12.09.2012.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse 2558,26 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja xxxxxxxxxx asuva korteri kaasomanikud alates 23.01.2004.a, kinnistusraamatusse on vastav kanne tehtud 22.11.2006. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub hagejale 8/19 mõttelist osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%. Vaidlusalune korter oli väga halvas seisukorras juba ajal, mil hageja sellest osa omandas. 2008.a pöördus hageja mitu korda kostja poole pakkumisega teha kaasomandi säilimiseks hädavajalik remont, kuna korter oli peaaegu elamiskõlbmatu. Korteri ühiskasutatavad ruumid – koridor, duširuum ja tualett olid ebarahuldavas sanitaarses seisukorras, samuti oli köögis asuva ahju konstruktsioon nii raske, et oli juba põrandasse lohu vajutanud ning oli reaalne oht ahju kukkumisele läbi köögi põranda esimesele korrusele. Lagunenud oli ahi, mis oli tuleohtlik, kujutades reaalset ohtu korteris viibivate inimeste elule ja tervisele ning majaelanikele kogumis. Antud fakti kinnitab 13.02.2008.a ettevõtte TVTÜ TEENUS OÜ poolt koostatud akt, samuti oli sama firma poolt tehtud ettepanek korteris asuv ahi lammutada, kuna selles olid tuvastatud praod ja vajumine. Seda, et korter oli elu- ja tuleohtlik, kinnitab ka fakt, et elektrijuhtmestik asus lahtiselt seina peal ning oli kulunud ja kohati katkine, põhjustades pideva reaalse ohu lühisteks ja võimalikuks ohuks inimestele saada elektrilöök. Lisaks eeltoodule lasid segistid ja veesüsteemid vett läbi ja duširuumis esines hallitust. Enda omandi säilimise ning normaalse kasutamise võimalikkuse eesmärgil renoveeris hageja lisaks enda mõttelisele osale korterist ka korteri ühiskasutatavad ruumid – koridori, duširuumi ja tualeti. Kuni 2009.a lõpuni hagejal kostjaga korteri säilimise osas kompromissi leida ei õnnestunud, samas halvenes korteri seisukord iga aastaga. Seetõttu alustas hageja 2010.a jaanuaris ettevalmistusi remonttöödeks. 2010.a kevadel ja suvel teostati remonditööd ehitusfirma K Construction OÜ poolt, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik, töödeldi hallitusvastase vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti esiku ja köögi laed ja seinad, vahetati täielikult põranda laminaatkate. Kööki paigaldati uus mööbel, vahetati aknad ja uksed, plaaditi duširuum ja tualett. Samuti ehitati duširuumi uus dušikabiin ning vahetati valamu koos segistiga ja WC-pott. Demonteeriti vana ahi ja paigaldati uus pliit. Kulud remonditöödeks vajalikele materjalidele ja teostatud töödele moodustavad 4418,41 eurot (69 133,09 krooni). Hageja on kõik kulutused kandnud ja kõik tööd on tehtud ning koos materjaliga korterisse ka paigaldatud. Kuna hagejale kuulub 8/19 mõttelist osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%, peab kostja hüvitama asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel hagejale vastavalt 57,9% ühisomandile tehtud kulutustest ehk 2558,26 eurot. Oma nõudes tugineb hageja ka AÕS § 75 lg-le 1. Alternatiivselt tugineb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1041. Kostja vastuväited

3.Harju Maakohus tegi 28.02.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 1272,65 eurot. Menetluskulud jäid poolte kanda võrdsetes osades. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja on xxxxxxxxxx asuva korteri kaasomanikud. Hagejale kuulub kaasomandist 8/19 mõttelist osa ja kostjale kuulub kaasomandist 11/19 mõttelist osa. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 2010.a teostas hageja kaasomandis olevas korteris remonditöid. Vaidlus on selle üle, kas hageja poolt korteri remontimiseks tehtud kulutused on korteri säilitamiseks vajalikud, millised kostja on kohustatud hüvitama hagejale ilma eelneva kokkuleppeta. Samuti on vaidlus kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva summa suuruse üle, so korteri remonditööde maksumuse üle. AÕS § 72 lg-test 1 ja 4, § 75 lg-st 1 ja TsÜS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamidest. Vajalikud on need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse eset täieliku või osalise hävimise eest. Hinnangu andmisel tehtud kulutuste vajalikkusele on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilitamiseks vajalikud ja kas ilma nende tegemiseta oleks eseme säilitamine sattunud ohtu. Seejuures on vajalik hinnata ka, kas vastava kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tellimusel teostati 2010.a kevadel ja suvel K Construction OÜ poolt xxxxxxxx asuvas korteris remonditöid, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik, töödeldi hallitusvastase vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti esiku ja köögi laed ja seinad, vahetati aknad ja uksed, plaaditi duširuum ja tualett, duširuumi ehitati uus dušikabiin ning vahetati valamu koos segistiga ja WC pott, demonteeriti vana ahi ja paigaldati uus pliit. Hagiavalduse kohaselt kulud remonditöödeks vajalike materjalide ja teostatud töödele moodustavad 4418,41 eurot (69 133,09 krooni). K Construcion OÜ-le on hageja tasunud remonttööde teostamise eest 2364,73 eurot, pliidi-ahju demonteerimise ja äraveo eest on hageja maksnud 306,78 eurot, TVTÜ poolt esitatud arve alusel on hageja tasunud 41,54 eurot ja 1705 euro eest on hageja ostnud ehitus-materjale. Hageja nõude kohaselt on hageja teinud xxxxxxxxxx asuva korteri ühiskasutatavate ruumide koridori, duširuumi ja tualeti säilitamiseks alljärgnevad kulutused: 1) hallituse eemaldamine ning seinte taastamine 1547,59 eurot, 3(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-38646 2) WC remont 729,72 eurot, 3) akende vahetamine 137,2 eurot, 4) ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimine 10,82 eurot, 5) ekspertiis, ahju lammutamine ning äravedu 348,2 eurot, 6) põranda parandamine ning laminaadi paigaldamine 191,7 eurot, 7) juhtmestiku vahetamine 255,6 eurot, 8) torustiku vahetamine 319,5 eurot. 9) dušširuumi väljaehitamine ja muud kulud 864,94 eurot. Hageja ei nõua kostjalt köögimööbli, laminaadi ja plaatide maksumust. Nii 09.10.2013 toimunud eelistungil kui 29.01.2014 toimunud kohtuistungil on kostja tunnistanud, et ahju lammutamine, elektrijuhtmestiku vahetamine ning hallituse likvideerimine on korteri säilitamiseks vajalikud tööd. Seega luges kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt hageja väited, et ahju lammutamise, elektrijuhtmestiku vahetamise ja hallituse likvideerimiseks teostatud remonditööd on vajalikud korteri säilimiseks, kostjapoolse omaksvõtuga tõendatuks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus ahju lammutamiseks, elektrijuhtmestiku vahetamiseks ja hallituse likvideerimiseks tehtud kulutused AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikeks kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt ilma eelneva kokkuleppeta kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kohtul tuleb hinnata, kas vastavate kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik. Hageja nõude kohaselt on ta teinud ekspertiisi, ahju lammutamise ning äraveoga seotud kultusi summas 348,2 eurot. Kohtule esitatud TVTÜ Teenus OÜ 13.02.2008 akti kohaselt oli xxxx korteris asuv küttekolle lagunenud ja tuleohtlik (t lk 12). TVTÜ Teenus OÜ ette-paneku kohaselt tuleohutuse tagamiseks tuleks lammutada korteris x asuv küttekolle (pliit), milles tuvastatud praod ja vajumine (t lk 13). Korteris asuva pliidi seisukorra kindlaks tegemise eest on TVTÜ Teenus OÜ poolt esitatud töökäsk-akt nr 16, mille maksumuseks on 650 krooni (41,50 eurot) (t lk 30). Ahju lammutamise ning äraveo eest on K Construcion OÜ esitanud arve summas 4800 krooni (306, 70 eurot) (t lk 29). Kohus leidis, et eelnimetud tõenditega on leidnud tõendamist ahju lammutamise ja äraveoga seotud kulutused summas 384 eurot. Hageja nõude kohaselt on ta teinud hallituse eemaldamise ning seinte taastamiseks kulutusi summas 1547,59 eurot. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt (t lk 160 alumisel pildil, t lk 161 ülemisel pildil, tlk 165, 166 alumisel pildil, tlk 168 ülemisel pildil, tlk 169-171) oli korteris levinud hallitus. Tunnistaja A Ki ütluste kohaselt: köögis ja seintel oli hallitus, panipaiga lael oli hallitus /.../ Hallitust töötles tunnistaja spetsiaalse vahendiga. Hallituse eemaldamine koosneb kahest etapist: eemaldatakse hallitus ja kuivatatakse pind ja puistatakse peale vahend. Vahetasime prussid täielikult välja. Seal oli vana krohv, mille võtsime enne hallituse eemaldamist maha. Soojendasime ja paigalasime kivivilla ja küproki. Kui me poleks neid paigaldanud, siis seen oleks edasi levinud /.../ Kui poleks kivivilla ja küproki paigaldanud, siis oleks ohtlik seal elada (t lk 177). Kohus leidis, et hageja esitatud arvetega (t lk 15-16, 18-21, 23) on tõendatud hallituse eemaldamise ja seinte taastamisega seotud materjalide maksumus summas 588,99 eurot ja K Construction OÜ poolt esitatud arvega on tõendatud konstruktsiooni avamise, hallituse eemaldamise, pahteldamise ja värvimisega seotud töö maksumus summas 958,60 eurot (t lk 142). Kohtul puudub põhjus kahelda, et nimetatud kulutused on tehtud seoses hallituse eemaldamise ja seinte taastamisega. Kohus pidas põhjendatuks hageja selgitust, et hallituse edasileviku vältimiseks tuli avada konstruktsioonid, 4(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-38646 eemaldada nakatunud puiduosa uutega, värvida, peitsida ja immutada ja katta konstruktsioonid uuesti. Neid töid ei ole võimalik teha ilma, et ei lammutata või ei avata konstruktsioone. Hageja nõude kohaselt on ta teinud elektrijuhtmestiku vahetamiseks kulutusi 255,6 eurot. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt (t lk 165 alumisel pildil, t lk 169 ülemisel pildil) asus elektrijuhtmestik lahtiselt seina peal ning oli kulunud ja kohati katkine. Tunnistaja A K on andnud ütlusi selle kohta, et juhtmestik oli jube, ühendused olid ohtlikud (t lk 177). Kohus leidis, et K Construction OÜ poolt esitatud arvega on tõendatud elektri-juhtmestiku vahetamisega seotud tööde maksumus summas 255,6 eurot (4000 krooni) (t lk 142). Kohus nõustus hagejaga, et lahtiselt seina peal asunud kulunud ja kohati katkine elektri-juhtmestik võis põhjustada pideva ja reaalse ohu lühiseks ja oli võimlikuks ohuks inimestele saada elektrilöök. Sellest tulenevalt pidas kohus elektrijuhtmestiku vahetamist korteri säilimisega seotud kuluks. Hageja nõude kohaselt on ta teinud ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimiseks kulutusi 10,82 eurot. Tallinna Prügila AS poolt esitatud arvest nähtuvalt on hagejale esitatud ehitus- ja lammutusprahi eest arve summas 10.82 eurot (t lk 14). Kuivõrd ehitamisega kaasneb prügi, mis tuleb kusagil utiliseerida, siis leidis kohus, et ehitus-ja lammutusprahi utiliseerimisega seotud kulu on AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikuks kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt ilma eelneva kokkuleppeta kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kostja vastuväidete kohaselt, täpselt hagejale ja kostjale kuuluva korteri all asub teine hagejale kuuluv korter, milles toimus suur tulekahju ja selle tõttu tuli vahetada köögi põrand ja lammutada pliit. Kui seda vahejuhtumit ei oleks olnud, siis poleks olnud vajadust pliidi lammutamiseks. Köögi remondi peaks maksma see, kes köögi rikkus. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale kuuluvas korteris xxxxxx toimunud tulekahju ja hageja ja kostja kaasomandis olevas korteris xxxxxx teostatud remontööde vahel oleks põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kostja vastuväite tähelepanuta. Tõendamist pole leidnud, et hageja poolt tehtud kulutuste, seoses WC remondiga, summas 729,72 eurot, akende vahetamisega, summas 137,2 eurot, põranda parandamise ning laminaadi paigaldamisega, summas 191,7 eurot ja torustiku vahetamisega, summas 319,5 eurot näol, oleks tegemist korteri säilitamiseks vajalike kulutustega. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt WC-s asunud WC pott ja veepaak näevad välja küll veidi vanad ja kulunud (t lk 163), kuid nimetatud fotodest ei nähtu, et WC-d remontimata oleks korteri säilimine ohtu sattunud. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt WC remondi teostamiseks tehtud kulutuste näol tegemist TsÜS § 63 p 2 järgi kasulike kulutusega, sest sellega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel. Hageja väidab, et korteri akende vahetus oli hädavajalik, kuna aknad olid läbi pehkinud ja nendel esinesid suured praod. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et akende vahetuseta oleks korteri säilimine sattunud ohtu. Kohus leidis, et hageja poolt akende vahetuseks tehtud kulutuste näol on tegemist TsÜS § 63 p 2 mõistes kasulike kulutustega, sest nendega on korterit parendatud, kuid nende kulutuste hüvitamist võib hageja kostjalt nõuda üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.

Tsiviilasi nr: 2-12-38646 Hageja nõude kohaselt on ta teinud põranda parandamiseks ning laminaadi paigaldamiseks kulutusi 191,70 eurot. Hageja väidab, et kaasomandis olevate ruumide põrandad olid paljudes kohtades mädanenud korteris üleliigse niiskuse tõttu. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on korteris asuv puitpõrand küll kulunud (t lk 166 ja 167 ülemisel pildil, t lk 168 alumisel pildil) ja vajaks üle värvimist ning tunnistaja Irina Jegorova ütluste kohaselt oli korteris pärast tulekahju vaja teha remonti, kuna köögipõrand oli vajunud (t lk 180), kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et korteri põranda parandamata jätmisel oleks korteri põrand hävinenud. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt korteri põranda parandamise ja laminaadi paigaldamiseks tehtud kulutuste näol TsÜS § 63 p 2 mõistes tegemist kasulike kulutusega, sest sellega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel. Hageja väidab, et torustik oli läbi mädanenud ja seda ei olnud võimalik parandada, vaid tuli asendada täielikult uue torustiku paigaldamisega. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on üksnes köögis asuva kraanikausiga ühendatud toru teibitud halli teibiga (t lk 170 ülemisel pildil). Samas tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on uus torustik paigaldatud nii kööki, WC-sse kui dušširuumi ja hageja on ise selgitanud, et WC remontimisel ei olnud võimalik vanade torude kasutamine ja nendesse ei olnud võimalik ühenda uusi torusid. Kohus leidis, et hageja poolt korteris uue torustiku paigaldamine on seotud eelkõige hageja poolt köögis uue köögimööbli paigaldamise ja WC ning dušširuumi remondiga, mitte seoses torustiku ohtlikkusega. Hageja ei ole tõendanud, et korteris asunud torustikust oleks vett välja lekkinud ja korteri säilimine oleks olnud ohustatud ilma torustiku parandamiseta. Kuna aga köögis uue köögimööbli paigaldamise, WC ja dušširuumi remondi näol on tegemist TsÜS § 63 p 2 mõistes kasulike kulutustega, sest nendega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja poolt on tehtud Tallinnas Loo 3-8 asuva korteri ühiskasutuses olevate ruumide säilitamiseks kulutusi summas 2198,21 eurot, mis koosneb ahju lammutamise ja äraveoga seotud kulutustest summas 384,2 eurot, hallituse eemaldamise ning seinte taastamisega seotud kulutust summas 1547,59 eurot, elektrijuhtmestiku vahetamisega seotud kulutustest summas 255,6 eurot ning ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimisega seotud kulutustest summas 10,82 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ise neid kulutusi kandnud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. K Construction OÜ poolt on küll esitanud General Equity CIS’le 01.04.2010 arve summas 18500 krooni, 01.05.2010 arve summas 18 500 krooni ja 15.05.2010 arve summas 4800 krooni (t lk 27-29), kuid samas hageja pangaväljavõttest nähtuvalt on hageja poolt kantud remondi teostaja K Construction OÜ arveldusarvele ajavahemikus 26.04.2010–29.07.2010 kokku 31 000 krooni (1981,26 eurot). OÜ General Equity poolt on nimetatud summas koostatud kreeditarve (t lk 156, 157). Hageja on kohtule esitanud Ehitusmaterjalide kaupluse K-Rauta arved ostetud ehitusmaterjalide kohta (t lk 14-26). Seega on leidnud tõendamist, et hageja on nimetatud kulutused kandnud. Mis puutub kostja vastuväidetesse kulutuste suuruse ja põhjendatuse kohta, siis kuna kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid põhjendatud või mõistlike kulutuste suuruse kohta, siis ei saanud kohus nimetatud vastuväidet arvestada. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja tema poolt xxxxxxxxxxxx asuva korteri remondile tehtud kulutused kostjalt välja mõista VÕS § 1041 alusel. Kohus leidis, et hageja viited VÕS §-le 1041 ei ole asjakohased, kuna poolte vahel on kaasomanike vahelised suhted, mitte lepinguvälised suhted, mida reguleerib osundatud VÕS § 1041.

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 26.03.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus hindas vääralt hageja esitatud tõendeid, mis viis ebaõigele järeldusele, et kostja on kohustuse täitmisega viivitamisega tekitanud hagejale kahju. Maakohtu otsus on vastuoluline. Nimelt on otsuse motiveeriva osa p 18 vastuolus resolutiivosaga – otsuse p-s 18 leidis kohus, et hageja on vaidlusaluste ruumide säilitamiseks teinud kulutusi 2198,21 eurot, kui aga otsuse resolutiivosas toodud summad 1285,61 eurot ja 1272,65 eurot liita, tuleb kokku 2558,26 eurot. Kostja on korduvalt pööranud kohtu tähelepanu sellele, et kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et remondiarvete maksja on hageja. Samuti on kostja rõhutanud, et hageja ei esitanud tehtud tööde kalkulatsiooni, mis kajastaks tehtud tööde mahtu, kasutatud materjale jne. Seega ei ole tõendatud, et hageja on seoses remondiga korteris xxxxxxxx kandnud mingeid kulusid. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja esitatud konto väljavõttest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et paralleelselt tegi tunnistaja K remonti ka hageja toas. Seega leiab kostja endiselt, et hageja ei ole tõendanud, et kohtule esitatud dokumendid kinnitavad kulude kandmist just köögi ja koridori remondiga seoses korteriomandis aadressil xxxxxxxxxx, kuna samal ajal tegi hageja remonti ka oma toas. Hageja poolt remondi tegemisel hea usu põhimõtte rikkumisele viitavad järgmised asjaolud: hageja ei pidanud vajalikuks arutada kostjaga remondi tegemist; remondi tegemise vajaduse ja mahu otsustas kolmas isik (K); hageja ei arutanud duširuumi paigutamise vajadust; hageja ei teinud remondi eelkalkulatsiooni ega esitanud seda kostjale tutvumiseks; remondi tegemise käigus ei teavitatud kostjat, et ta on kohustatud hüvitama hagejale remondikulud vastavalt oma mõttelisele osale kaasomandis; hageja ei püüdnud lahendada vaidlust kohtu-väliselt ning esitas hagi alles 2a pärast remondi tegemist; hageja jättis tähelepanuta kostja valmisoleku hüvitada remondikulud mõistlikus ulatuses juhul, kui hageja esitab kalkulatsiooni; hageja