Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.veebruar 2014.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-38646
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu 2558,26 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2558,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Reimo X (e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Anatoli X (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
29. jaanuar 2014
Hagi rahuldada osaliselt. Jätta rahuldamata hageja nõue 1 285,61 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend viis eurot ja 61 senti) eurot ulatuses. Välja mõista kostjalt XXXhageja XXX kasuks 1272,65 (tuhat kakssada seitsekümmend kaks eurot ja 65 senti) eurot.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja Tallinnas XXXasuva korteri kaasomanikud alates 23.01.2004.a, kinnistusraamatusse on vastav kanne tehtud 22.11.2006. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub hagejale 8/19 mõttelist osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%. Vaidlusalune korter oli väga halvas seisukorras juba ajal, mil hageja sellest osa omandas. Aastal 2008 pöördus hageja mitu korda kostja poole pakkumisega teha kaasomandi säilimiseks hädavajalik remont, kuna korter oli peaaegu elamiskõlbmatu. Korteri ühiskasutatavad ruumid – koridor, duširuum ja tualett olid ebarahuldavas sanitaarses seisukorras, samuti oli köögis asuva ahju konstruktsioon nii raske, et oli juba põrandasse lohu vajutanud ning oli reaalne oht ahju kukkumisele läbi köögi põranda esimesele korrusele. Lagunenud oli ahi, mis oli tuleohtlik, kujutades reaalset ohtu korteris viibivate inimeste elule ja tervisele ning majaelanikele kogumis. Antud fakti kinnitab 13.02.2008 ettevõtte XXXOÜ poolt koostatud akt, samuti oli sama firma poolt tehtud ettepanek korteris asuv ahi lammutada, kuna selles olid tuvastatud praod ja vajumine. Seda, et korter oli elu- ja tuleohtlik kinnitab ka fakt, et elektrijuhtmestik asus lahtiselt seina peal ning oli kulunud ja kohati katkine, põhjustades pideva reaalse ohu lühisteks ja võimalikuks ohuks inimestele saada elektrilöök. Lisaks eeltoodule lasid segistid ja veesüsteemid vett läbi ja duširuumis esines hallitust. Enda omandi säilimise ning normaalse kasutamise võimalikkuse eesmärgil renoveeris hageja lisaks enda mõttelisele osale korterist ka korteri ühiskasutatavad ruumid – koridori, duširuumi ja tualeti. Kuni 2009.a. lõpuni hagejal kostjaga korteri säilimise osas kompromissi leida ei õnnestunud, samas halvenes korteri seisukord iga aastaga. Seetõttu alustas hageja 2010.a. jaanuaris ettevalmistusi remonttöödeks. 2010.a. kevadel ja suvel teostati remonditööd ehitusfirma XXXOÜ poolt, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik, töödeldi hallitusvastase vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti esiku ja köögi laed ja seinad, vahetati täielikult põranda laminaatkate. Kööki paigaldati uus mööbel, vahetati aknad ja uksed, plaaditi duširuum ja tualett. Samuti ehitati duširuumi uus dušikabiin ning vahetati valamu koos segistiga ja WC-pott. Demonteeriti vana ahi ja paigaldati uus pliit. Kulud remonditöödeks vajalikele materjalidele ja teostatud töödele moodustavad 4418,41 eurot (69 133,09 krooni). Hageja on kõik kulutused kandnud ja kõik antud tööd koos materjaliga on antud korterisse ka paigaldatud. lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kuna hagejale kuulub 8/19 mõttelist osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%, peab kostja hüvitama hagejale vastavalt 57,9% ühisomandile tehtud kulutustest. Oma nõudes tugineb hageja ka lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja tugineb alternatiivselt VÕS §-le 1041. Hageja palub kostjalt välja mõista 2558,26 eurot ehk 57,9% korteri säilitamiseks tehtud kulutustest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et korteriomandis aadressiga Loo 3-8, Tallinn tehti tõesti sanitaarremonti. Pooltel puudub korteriomandi kasutamise kord ning ülalmainitud remondi tegemiseks puudus poolte vahel
antud osas kokkulepe. Hageja väited, et kostja pöördus korduvalt hageja poole ettepanekutega remonti teha, on paljasõnalised. Hageja ei arutanud kostjaga enne remondi tegemist selliseid tähtsaid tingimusi nagu remondi maht, kulutused, remondi tegija, remondi tähtajad jne. Seega kostja leiab, et hageja käitus remonti tehes tema suhtes mitte heauskselt ja tegi remondi 2010 aastal oma äranägemisel ja algatusel ning esitas kahe aasta pärast kostja vastu hagi, teades, et kostja on pensionär ning tema rahalised võimalused on rangelt piiratud. TsÜS § 63 tähenduses tuleb remondi tegemiseks väidetavalt tehtud kulutused lugeda kas kasulikeks (paigaldati uus laminaat, plaaditi duširuum ja tualett, vahetati pliit) või toreduslikeks (nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust), aga mitte vajalikeks. KOS § 13 lg 3 kohaselt, korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja ei ole tõendanud remondi tegemise vajadust, mis oleks andnud talle õiguse teha seda ilma kostja nõusolekuta, samuti kulude kandmist hagis toodud ulatuses. Hageja ei ole kunagi antud ruumis elanud ning tegi antud remondi ainult ühel eesmärgil - tõsta üüri. Kohtuotsuse põhjendused
poolt esitatud töökäsk-akt nr 16, mille maksumuseks on 650 krooni (41,50 eurot) (tlk 30). Ahju lammutamise ning äraveo eest on XXXOÜ esitanud arve summas 4800 krooni (306, 70 eurot) (tlk 29). Kohus leiab, et eelnimetud tõenditega on leidnud tõendamist ahju lammutamise ja äraveoga seotud kulutused summas 384 eurot.
parandamise ning laminaadi paigaldamisega summas 191,7 eurot ja torustiku vahetamisega summas 319,5 eurot näol oleks tegemist korteri säilitamiseks vajalike kulutustega.
esitanud Ehitusmaterjalide kaupluse K-Rauta arved ostetud ehitusmaterjalide kohta (tlk 14-26). Seega on leidnud tõendamist, et hageja on nimetatud kulutused kandnud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.