Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Reimo X (e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Anatoli X (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
29. jaanuar 2014
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Jätta rahuldamata hageja nõue 1 285,61 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend viis eurot ja 61 senti) eurot ulatuses. Välja mõista kostjalt XXXhageja XXX kasuks 1272,65 (tuhat kakssada seitsekümmend kaks eurot ja 65 senti) eurot.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja Tallinnas XXXasuva korteri kaasomanikud alates 23.01.2004.a, kinnistusraamatusse on vastav kanne tehtud 22.11.2006. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub hagejale 8/19 mõttelist osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%. Vaidlusalune korter oli väga halvas seisukorras juba ajal, mil hageja sellest osa omandas. Aastal 2008 pöördus hageja mitu korda kostja poole pakkumisega teha kaasomandi säilimiseks hädavajalik remont, kuna korter oli peaaegu elamiskõlbmatu. Korteri ühiskasutatavad ruumid – koridor, duširuum ja tualett olid ebarahuldavas sanitaarses seisukorras, samuti oli köögis asuva ahju konstruktsioon nii raske, et oli juba põrandasse lohu vajutanud ning oli reaalne oht ahju kukkumisele läbi köögi põranda esimesele korrusele. Lagunenud oli ahi, mis oli tuleohtlik, kujutades reaalset ohtu korteris viibivate inimeste elule ja tervisele ning majaelanikele kogumis. Antud fakti kinnitab 13.02.2008 ettevõtte XXXOÜ poolt koostatud akt, samuti oli sama firma poolt tehtud ettepanek korteris asuv ahi lammutada, kuna selles olid tuvastatud praod ja vajumine. Seda, et korter oli elu- ja tuleohtlik kinnitab ka fakt, et elektrijuhtmestik asus lahtiselt seina peal ning oli kulunud ja kohati katkine, põhjustades pideva reaalse ohu lühisteks ja võimalikuks ohuks inimestele saada elektrilöök. Lisaks eeltoodule lasid segistid ja veesüsteemid vett läbi ja duširuumis esines hallitust. Enda omandi säilimise ning normaalse kasutamise võimalikkuse eesmärgil renoveeris hageja lisaks enda mõttelisele osale korterist ka korteri ühiskasutatavad ruumid – koridori, duširuumi ja tualeti. Kuni 2009.a. lõpuni hagejal kostjaga korteri säilimise osas kompromissi leida ei õnnestunud, samas halvenes korteri seisukord iga aastaga. Seetõttu alustas hageja 2010.a. jaanuaris ettevalmistusi remonttöödeks. 2010.a. kevadel ja suvel teostati remonditööd ehitusfirma XXXOÜ poolt, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik, töödeldi hallitusvastase vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti esiku ja köögi laed ja seinad, vahetati täielikult põranda laminaatkate. Kööki paigaldati uus mööbel, vahetati aknad ja uksed, plaaditi duširuum ja tualett. Samuti ehitati duširuumi uus dušikabiin ning vahetati valamu koos segistiga ja WC-pott. Demonteeriti vana ahi ja paigaldati uus pliit. Kulud remonditöödeks vajalikele materjalidele ja teostatud töödele moodustavad 4418,41 eurot (69 133,09 krooni). Hageja on kõik kulutused kandnud ja kõik antud tööd koos materjaliga on antud korterisse ka paigaldatud. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kuna hagejale kuulub 8/19 mõttelist osa ehk 42,1% korterist ning kostjale 11/19 mõttelist osa ehk 57,9%, peab kostja hüvitama hagejale vastavalt 57,9% ühisomandile tehtud kulutustest. Oma nõudes tugineb hageja ka AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja tugineb alternatiivselt VÕS §-le 1041. Hageja palub kostjalt välja mõista 2558,26 eurot ehk 57,9% korteri säilitamiseks tehtud kulutustest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et korteriomandis aadressiga Loo 3-8, Tallinn tehti tõesti sanitaarremonti. Pooltel puudub korteriomandi kasutamise kord ning ülalmainitud remondi tegemiseks puudus poolte vahel
antud osas kokkulepe. Hageja väited, et kostja pöördus korduvalt hageja poole ettepanekutega remonti teha, on paljasõnalised. Hageja ei arutanud kostjaga enne remondi tegemist selliseid tähtsaid tingimusi nagu remondi maht, kulutused, remondi tegija, remondi tähtajad jne. Seega kostja leiab, et hageja käitus remonti tehes tema suhtes mitte heauskselt ja tegi remondi 2010 aastal oma äranägemisel ja algatusel ning esitas kahe aasta pärast kostja vastu hagi, teades, et kostja on pensionär ning tema rahalised võimalused on rangelt piiratud. TsÜS § 63 tähenduses tuleb remondi tegemiseks väidetavalt tehtud kulutused lugeda kas kasulikeks (paigaldati uus laminaat, plaaditi duširuum ja tualett, vahetati pliit) või toreduslikeks (nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust), aga mitte vajalikeks. KOS § 13 lg 3 kohaselt, korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja ei ole tõendanud remondi tegemise vajadust, mis oleks andnud talle õiguse teha seda ilma kostja nõusolekuta, samuti kulude kandmist hagis toodud ulatuses. Hageja ei ole kunagi antud ruumis elanud ning tegi antud remondi ainult ühel eesmärgil - tõsta üüri. Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära tunnistajad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja on Tallinnas XXXasuva korteri kaasomanikud. Hagejale kuulub kaasomandist 8/19 mõttelist osa ja kostjale kuulub kaasomandist 11/19 mõttelist osa. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 2010 aastal teostas hageja kaasomandis olevas korteris remonditöid. Vaidlus on selle üle, kas hageja poolt korteri remontimiseks tehtud kulutused on korteri säilitamiseks vajalikud, mille kostja on kohustatud hüvitama hagejale ilma eelneva kokkuleppeta. Samuti on vaidlus kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva summa suuruse üle, so korteri remonditööde maksumuse üle.
3.AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Käesoleval juhul puudub kaasomanikevaheline kokkulepe asjale tehtavate kulutuste osas. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdselt nende osadega. TsÜS § 63 lg 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Sama paragrahvi p 2 järgi tehtud kulutused on kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse. Seega võib kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamides. Vajalikud on need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse eset täieliku või osalise hävimise eest. Hinnangu andmisel tehtud kulutuste vajalikkusele on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilitamiseks vajalikud ja kas ilma nende tegemiseta oleks eseme säilitamine sattunud ohtu. Seejuures on vajalik hinnata ka, kas vastava kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik.
4.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tellimusel teostati 2010 aasta kevadel ja suvel XXXOÜ poolt Tallinnas XXXasuvas korteris remonditöid, mille käigus vahetati elektrijuhtmestik, töödeldi hallitusvastase vahendiga esiku, köögi, duširuumi ning tualeti laed ja seinad, värviti esiku ja köögi laed ja seinad, vahetati aknad ja uksed, plaaditi duširuum ja tualett, duširuumi ehitati uus dušikabiin ning vahetati valamu koos segistiga ja WC pott, demonteeriti vana ahi ja paigaldati uus pliit. Hagiavalduse kohaselt kulud remonditöödeks vajalike materjalide ja teostatud töödele moodustava 4418,41 eurot (69 133,09 krooni). XXXOÜ-le on hageja tasunud remontööde teostamise eest 2364,73 eurot, pliidi-ahju demonteerimise ja äraveo eest on hageja maksnud 306,78 eurot, XXX poolt esitatud arve alusel on hageja tasunud 41,54 eurot ja 1705,00 eurot eest on hageja ostnud ehitusmaterjale. Hageja leiab, et kuna kostjale kuulub 11/19 mõttelist osa ehk 57,9 % kaasomandist, siis peab kostja hagejale hüvitama 57,9% remontööde kogusummast, mis moodustab 2558,26 eurot. Kostja leiab, et hageja käitus remonti tehes tema suhtes mitte heauskselt ja tegi remondi 2010 aastal oma äranägemisel ja algatusel ning esitas kahe aasta pärast hagi kostja vastu. Kostja leiab ka, et remondi tegemiseks tehtud kulutused tuleb lugeda kas kasulikeks (paigaldati uus laminaat, plaaditi duširuum ja tualett, vahetati pliit) või toreduslikeks (nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust), aga mitte vajalikeks.
5.Hageja nõude kohaselt on hageja teinud Tallinnas XXXasuva korteri ühiskasutatavate ruumide koridori, duširuumi ja tualeti säilitamiseks alljärgnevad kulutused: 1) Hallituse eemaldamine ning seinte taastamine 1547,59 eurot, 2) WC remont 729,72 eurot, 3) Akende vahetamine 137,2 eurot, 4) Ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimine 10,82 eurot, 5) Ekspertiis, ahju lammutamine ning äravedu 348,2 eurot, 6) Põranda parandamine ning laminaadi paigaldamine 191,7 eurot, 7) Juhtmestiku vahetamine 255,6 eurot, 8) Torustiku vahetamine 319,5 eurot. 9) Dušširuumi väljaehitamine ja muud kulud 864,94 eurot. Hageja ei nõua kostjalt köögimööbli, laminaadi ja plaatide maksumust.
6.Nii 09.10.2013 toimunud eelistungil kui 29.01.2014 toimunud kohtuistungil on kostja tunnistanud, et ahju lammutamine, elektrijuhtmestiku vahetamine ning hallituse likvideerimine on korteri säilitamiseks vajalikud tööd. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuna kostja on nii 09.10.2013 toimunud eelistungil kui 29.01.2014 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ahju lammutamine, elektrijuhtmestiku vahetamine ning hallituse likvideerimine on korteri säilitamiseks vajalikud tööd, siis loeb kohus TsMS § 231 lg 2 kohaselt hageja väited, et ahju lammutamise, elektrijuhtmeistiku vahetamise ja hallituse likvideerimiseks teostatud remonditööd on vajalikud korteri säilimiseks kostja poolse omaksvõtuga tõendatuks.
7.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus ahju lammutamiseks, elektrijuhtmeistiku vahetamiseks ja hallituse likvideerimiseks tehtud kulutused AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikeks kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt ilma eelneva kokkuleppeta kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kohtul tuleb hinnata kas vastavate kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik.
8.Hageja nõude kohaselt on ta teinud ekspertiisi, ahju lammutamise ning äraveoga seotud kultusi summas 348,2 eurot. Kohtule esitatud XXXOÜ 13.02.2008 akti kohaselt oli XXXkorteris asuv küttekolle lagunenud ja tuleohtlik (tlk 12). XXXOÜ ettepaneku kohaselt tuleohutuse tagamiseks tuleks lammutada korteris 8 asuv küttekolle (pliit), milles tuvastatud praod ja vajumine (tlk 13). Korteris asuva pliidi seisukorra kindlaks tegemise eest on XXXOÜ
poolt esitatud töökäsk-akt nr 16, mille maksumuseks on 650 krooni (41,50 eurot) (tlk 30). Ahju lammutamise ning äraveo eest on XXXOÜ esitanud arve summas 4800 krooni (306, 70 eurot) (tlk 29). Kohus leiab, et eelnimetud tõenditega on leidnud tõendamist ahju lammutamise ja äraveoga seotud kulutused summas 384 eurot.
9.Hageja nõude kohaselt on ta teinud hallituse eemaldamise ning seinte taastamiseks kulutusi summas 1547,59 eurot. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt (tlk 160 alumisel pildil, tlk 161 ülemisel pildil, tlk 165, 166 alumisel pildil, tlk 168 ülemisel pildil, tlk 169-171) oli korteris levinud hallitus. Tunnistaja XXXütluste kohaselt köögis ja seintel oli hallitus, panipaiga lael oli hallitus/.../Hallitust töötles tunnistaja spetsiaalse vahendiga. Hallituse eemaldamine koosneb kahest etapist: eemaldatakse hallitus ja kuivatatakse pind ja puistatakse peale vahend. Vahetasime prussid täielikult välja. Seal oli vana krohv, mille võtsime enne hallituse eemaldamist maha. Soojendasime ja paigalasime kivivilla ja küproki. Kui me poleks neid paigaldanud, siis seen oleks edasi levinud/.../ Kui poleks kivivilla ja küproki paigaldanud, siis oleks ohtlik seal elada (tlk 177). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvetega (tlk 15-16, 1821, 23) on tõendatud hallituse eemaldamise ja seinte taastamisega seotud materjalide maksumus summas 588,99 eurot ja XXXOÜ poolt esitatud arvega on tõendatud konstruktsiooni avamise, hallituse eemaldamise, pahteldamise ja värvimisega seotud töö maksumus summas 958,60 eurot (1500 krooni) (tlk 142). Kohtul puudub põhjus kahelda, et nimetatud kulutused on tehtud seoses hallituse eemaldamise ja seinte taastamisega. Kohus peab põhjendatuks hageja selgitust, et hallituse edasileviku vältimiseks tuli avada konstruktsioonid, eemaldada nakatunud puiduosa uutega, värvida, peitsida ja immutada ja katta konstruktsioonid uuesti. Neid töid ei ole võimalik teha ilma, et ei lammutata või ei avata konstruktsioone.
10.Hageja nõude kohaselt on ta teinud elektrijuhtmestiku vahetamiseks kulutusi 255,6 eurot. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt (tlk 165 alumisel pildil, tlk 169 ülemisel pildil) elektrijuhtmestik asus lahtiselt seina peal ning oli kulunud ja kohati katkine. Tunnistaja XXXon andud ütlusi selle kohta, et juhtmestik oli jube, ühendused olid ohtlikud (tlk 177). Kohus leiab, et XXXOÜ poolt esitatud arvega on tõendatud elektrijuhtmestiku vahetamisega seotud tööde maksumus summas 255,6 eurot (4000 krooni) (tlk 142). Kohus nõustub hagejaga, et lahtiselt seina peal asunud kulunud ja kohati katkine elektrijuhtmestik võis põhjustada pideva ja reaalse ohu lühiseks ja oli võimlikuks ohuks inimestele saada elektrilöök. Sellest tulenevalt peab kohus elektrijuhtmestiku vahetamist korteri säilimisega seotud kuluks.
11.Hageja nõude kohaselt on ta teinud ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimiseks kulutusi 10,82 eurot. XXX AS poolt esitatud arvest nähtuvalt on hagejale esitatud ehitus- ja lammutusprahi eest arve summas 10.82 eurot (tlk 14). Kuivõrd ehitamisega kaasneb prügi ja prügi tuleb kusagil utiliseerida, siis leiab kohus, et ehitus-ja lammutusprahi utiliseerimisega seotud kulu on AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikuks kulutusteks, mille hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt ilma eelneva kokkuleppeta kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
12.Kostja vastuväidete kohaselt täpselt hagejale ja kostjale kuuluva korteri all asub teine hagejale kuuluv korter, milles toimus suur tulekahju ja selle tõttu tuli vahetada köögi põrand ja lammutada pliit. Kui seda vahejuhtumit ei oleks olnud, siis poleks olnud vajadust pliidi lammutamiseks. Kostja leiab, et remonti oli vaja teha kuna hageja korteris oli tulekahju, mille tõttu sai suuresti kahjustada hagejale ja kostjale kuuluv korter (põrand läbi vajunud, seinad kahjustatud jne). Köögi remondi peaks maksma see, kes köögi rikkus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale kuuluvas korteris Loo 3-4 toimunud tulekahju ja hageja ja kostja kaasomandis olevas korteris XXX teostatud remontööde vahel oleks põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja vastuväite tähelepanuta.
13.Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et hageja poolt tehtud kulutused seoses WC remondiga summas 729,72 eurot, akende vahetamisega summas 137,2 eurot, põranda
parandamise ning laminaadi paigaldamisega summas 191,7 eurot ja torustiku vahetamisega summas 319,5 eurot näol oleks tegemist korteri säilitamiseks vajalike kulutustega.
14.Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt WC-s asunud WC pott ja veepaak näevad välja küll veidi vanad ja kulunud (tlk163), kuid nimetatud fotodest ei nähtu, et WC-d remontimata oleks korteri säilimine ohtu sattunud. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt WC remondi teostamiseks tehtud kulutuste näol tegemist TsÜS § 63 p 2 järgi kasulike kulutusega, sest sellega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.
15.Hageja väidab, et korteri akende vahetus oli hädavajalik, kuna aknad oli läbi pehkinud ja nendel esinesid suured praod. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et akende vahetuseta oleks korteri säilimine sattunud ohtu. Kohus leiab, et hageja poolt akende vahetuseks tehtud kulutuste näol on tegemist TsÜS § 63 p 2 mõistes kasulike kulutustega, sest nendega on korterit parendatud, kuid nende kulutuste hüvitamist võib hageja kostjalt nõuda üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.
16.Hageja nõude kohaselt on ta teinud põranda parandamiseks ning laminaadi paigaldamiseks kulutusi 191,7 euro,. Hageja väidab, et kaasomandis olevate ruumide põrandad olid paljudes kohtades mädanenud korteris üleliigse niiskuse tõttu. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on korteris asuv puitpõrand küll kulunud (tlk 166 ja 167 ülemisel pildil, tlk 168 alumisel pildil) ja vajaks üle värvimist ja tunnistaja Irina Jegorova ütluste kohaselt korteris oli pärast tulekahju vaja teha remonti kuna köögipõrand oli vajunud (tlk 180), kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et korteri põranda parandamata jätmisel oleks korteri põrand hävinenud. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt korteri põranda parandamise ja laminaadi paigaldamiseks tehtud kulutuste näol TsÜS § 63 p 2 mõistes tegemist kasulike kulutusega, sest sellega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.
17.Hageja väidab, et torustik oli läbi mädanenud ja seda ei olnud võimalik parandada, vaid tuli asendada täielikult uue torustiku paigaldamisega. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on üksnes köögis asuva kraanikausiga ühendatud toru teibitud halli teibiga (tlk 170 ülemisel pildil). Samas tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on uus torustik paigaldatud nii kööki, WC-sse kui dušširuumi ja hageja on ise selgitanud, et WC remontimisel ei olnud võimalik vanade torude kasutamine ja nendesse ei olnud võimalik ühenda uusi torusid. Kohus leiab, et hageja poolt korteris uue torustiku paigaldamine on seotud eelkõige hageja poolt köögis uue köögimööbli paigaldamise ja WC ning dušširuumi remondiga, mitte seoses torustiku ohtlikkusega. Hageja ei ole tõendanud, et korteris asunud torustikust oleks vett välja lekkinud ja korteri säilimine oleks olnud ohustatud ilma torustiku parandamiseta. Kuna aga köögis uue köögimööbli paigaldamine, WC ja dušširuumi remondi näol on tegemist TsÜS § 63 p 2 mõistes kasulike kulutustega, sest nendega on korterit parendatud, kuid nende hüvitamist võib hageja nõuda kostjalt üksnes kostjaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel.
18.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt on tehtud Tallinnas XXXasuva korteri ühiskasutuses olevate ruumide säilitamiseks kulutusi summas 2198,21 eurot: mis koosneb ahju lammutamise ja äraveoga seotud kulutustest summas 384,2 eurot, hallituse eemaldamise ning seinte taastamisega seotud kulutust summas 1547,59 eurot, elektrijuhtmestiku vahetamisega seotud kulutustes summas 255,6 eurot ja ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimisega seotud kulutustest summas 10,82 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ise neid kulutusi kandnud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. XXX OÜ poolt on küll esitanud XXX 01.04.2010 arve summas 18500 krooni, 01.05.2010 arve summas 18 500 kroonija ja 15.05.2010 arve summas 4800 krooni (tlk 27-29), kuid samas hageja pangaväljavõttest nähtuvalt on hageja poolt kantud remondi teostaja XXXOÜ arveldusarvele ajavahemikus 26.04.2010 kuni 29.07.2010 kokku 31 000 krooni (1981.26 eurot). OÜ XXXpoolt on nimetatud summas koostatud kreeditarve (tlk 156, 157). Hageja on kohtule
esitanud Ehitusmaterjalide kaupluse K-Rauta arved ostetud ehitusmaterjalide kohta (tlk 14-26). Seega on leidnud tõendamist, et hageja on nimetatud kulutused kandnud.
19.Mis puutub kostja vastuväidetesse kulutuste suuruse ja põhjendatuse kohta, siis kuna kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid põhjendatud või mõistlike kulutuste suuruse kohta, siis ei saa kohus nimetatud vastuväidet arvestada.
20.Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja tema poolt Tallinnas XXXasuva korteri remondile tehtud kulutused kostjalt välja mõista VÕS § 1041 alusel. Kohus leiab, et hageja viited VÕS § 1041 ei ole asjakohased, kuna poolte vahel on kaasomanike vahelised suhted, mitte lepinguvälised suhted, mida reguleerib osundatud VÕS § 1041.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt on tehtud Tallinnas XXXasuva korteri säilitamiseks kulutusi summas 2198,21 eurot. Kuna hagejale kuulub kaasomandist 8/19 mõttelist osa ja kostjale kuulub kaasomandist 11/19 mõttelist osa, siis hageja enda kanda on korteri säilitamiseks tehtud kulutustest 925,56 eurot ja hagejal on õigus nõuda kostjal korteri säilitamiseks vajalike kulutuste maksumust summas 1 272,65 eurot.
22.Kostja leiab, et hageja nõude välistab hea usu põhimõtte rikkumine, kuna kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 75 lg 5). Kohus ei leia, et hageja nõude maksmapanekul hea usu põhimõtte rikkumist. Hageja on tegutsenud kaasomanike huvides tellides remonditööd ahju lammutamiseks, hallituste eemaldamiseks ja elektrijuhtmete vahetamiseks. Kohus on tuvastanud, et nimetud tööde teostamiseks tehtud kulutused on vajalikud ning põhjendatud, mistõttu ei ole hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, mis välistaks tema nõue maksmapaneku.
23.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks Tallinnas XXXasuva korteri säilitamiseks tehtud kulutused summas 1 272,65 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 2558,26 eurot. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannava pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei joata menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt sisuliselt poole hageja nõude ulatuses, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.