Kohtulahend

Menetluse käik ja hageja taotlus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 05.07.2011 Harju Maakohtule hagi OÜ Hnizdo Krcmaroy ja KK vastu 05.04.2011 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja KK kohustamiseks kanda kinnistu tagasi ning anda nõusolek OÜ Hnizdo Krcmaroy omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Harju Maakohus jättis hagi 09.05.2013 otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2013 otsusega maakohtu otsuse ning rahuldas hageja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. Riigikohus jättis 10.03.2014 määrusega kostja II kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hageja esitas 08.04.2014 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjatelt välja mõista maakohtus kantud ekspertiisikulud summas 756 eurot. Hageja kinnitab, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I taotlusele seisukohta ei esitanud. Kostja II palub jätta taotlus rahuldamata. Ekspertiisi määramine oli tingitud üksnes hageja ebarealistlikust suhtumisest vaidlusaluse kinnistu väärtusesse. Hageja hindas kinnistu väärtust ligi kümme korda suuremaks. Kostjale II, kes on kõige nõrgemal positsioonil olev eraisik, suruti ekspertiisi tegemine lihtsalt peale. See kulu tuleks jätta välja mõistmata või jätta teiste menetlusosaliste kanda. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus 10.03.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 08.04.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses kuulub kohaldamisele hagi esitamise ajal (05.07.2011) kehtinud seadus (TsMS 2011). TsMS 2011 § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on mh eksperdikulud (TsMS § 143 p 1). Hageja on 06.03.2012 tasunud eksperdikulu katteks kohtu tagatiste kontole 756 eurot, mille väljamõistmist kostjatelt taotleb. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada. Üks vaidlusküsimus poolte vahel seisnes selles, kui suur oli vaidlusaluse kinnistu väärtus aprillis 2011, mistõttu oli põhjendatud asjas ekspertiisi määramine. Asjaolu, et ekspertiis kinnitas, et hageja eeldatud hind polnud õige, ei tähenda, et ekspertiisitasu peaks igal juhul kandma hageja. Ekspertiisikulu kandmise otsustamise aluseks ei saa olla asjaolu, kumma poole esialgne hinnang ekspertiisiarvamusega rohkem kokku langes. Ekspertiisikulu kannab isik, kelle kahjuks hagi lahendati, sest hagejal poleks ekspertiisikulu ilma hagi esitamise vajaduseta tekkinud.

Eeltoodud põhjendustel ning arvestades, et menetluskulud jäeti kostjate kanda võrdsetes osades, mõistab kohus OÜ-lt Hnizdo Krcmaroy välja menetluskulud 378 eurot ja KKlt 378 eurot Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. TsMS § 177 lg 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.